Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUSigmund
See omapärase ülesehitusega romaan räägib Sigmund Freudist, kes on vana mehena sattunud tänapäeva Londonisse. Tuleb välja, et psühhoanalüüsi teooria rajajana tuntud Freud suri 13 päeva varem, kui saatus talle elupäevi määranud oli, ja nii peab ta nüüd inkarneeruma nüüdisaega, et ettenähtud päevad ikkagi ära elada. Noore Londoni psühhiaatri abiga püüab ta leida vastused küsimustele, mis teda enne surma piinama olid jäänud. Koos veedetud päevadel juhtub nii mõndagi ootamatut, mis aitab valgustada seni varjatud tahke Freudi elust, annab aimu tema iseloomust ja tööst ning paljastab isiklikke saladusi. David Messer on psühhiaatriakonsultandi, Tartu ülikooli professori ja Londoni Imperial College’i aulektori Eduard Maroni pseudonüüm. 2015. aastal ilmunud „Sigmund“ pälvis Venemaal positiivset vastukaja. Briti kirjaniku Helen Zahavi meelest on tegu ootamatu sisuga võluva ja originaalse romaaniga.
Rehbinderi efekt
„Rehbinderi efekt” on laiahaardeline perekonnasaaga, mis toob lugejateni mitme põlvkonna elusaatused ja isikliku elu draamad. Iga peatüki keskmes on üks tegelane, kelle kaudu avab autor 20. sajandi erinevaid ajalooetappe Venemaal. Juttu tuleb nii tsaariajast kui 1930. aastate repressioonidest, sõjajärgsest elust ja poeetilistest kuuekümnendatest, kuni jõutakse pulbitsevatesse 1990. aastatesse. Romaani tegelaste hulgast leiab andeka viiulimängija ja eneseteadliku koolitüdruku, noore võimeka professori ja südamliku talunaise, kes kasvatab üles GULAGi laagris hukkunud noore naise vangistuses sündinud tütre, lastekodus kasvanud „rahvavaenlase”poja, kellest saab tuumafüüsik, ja palju teisi meeldejäävaid karaktereid. Jelena Minkina-Taycher on sündinud Moskvas. Pärast Moskva Meditsiinikooli lõpetamist töötas ta aastaid Moskva haigla kardioloogia osakonnas, kuni kolis 1991. aastal Iisraeli. Iisraelis avas ta oma erakliiniku. Alates 2000. aastast on tema lühilugusid avaldatud mitmetes kirjandusajakirjades. 2014. aastal ilmunud „Rehbinderi efekt” on tema debüüt romaanikirjanikuna. Romaan oli nii Vene Bookeri kui ka Jasnaja Poljana auhinna nominent.
Pobeda 1946
On aasta 1946. Endiste sõjaliitlaste Nõukogude Liidu ja Suurbritannia suhted on jahenenud. Väike iseseisev Eesti on jäänud Vene mõjutsooni. Estonia teatri ooperisolisti Johanna ja BBC raadiouudiste diktori Alani vahele langeb raudne eesriie. Nende ainsaks ühendussillaks on jäänud raadio. Johanna kuulab mehe häält BBC kanalil ja Alan saadab naisele teateid eetris kõlavate heliplaatide kaudu. Reaalsuse kiuste hakkavad nad planeerima kohtumist Moskvas. Johanna õde varjab samal ajal oma meest – endist iseseisvuse eest võitlejat – juba teist aastat tagatoas suletud kardinate taga. Tänaval mängib vaid nende kuueaastane poeg, keda köidab uhiuus auto Pobeda ja selle juht – salapärane onu, kes laseb tal autorooli keerata. Sõprus onu ja poisi vahel mõjutab kõigi pereliikmete saatust. Poisi õlgadele langeb raske saladuste koorem ja kannab ta süütust lapsepõlvest ohtlikku sõjajärgsesse reaalsusesse. Ilmar Taska on tunnustust leidnud nii filmi, teatri, televisiooni kui ka kirjanduse valdkonnas. Osavalt komponeeritud ja kaasahaarav „Pobeda 1946“ on Taska debüütromaan ja põhineb 2014. aastal Loomingu preemia pälvinud jutustusel. Varem on ta avaldanud lühijutukogu „Parem kui elu“, seal ilmunud novell „Bannõi põiktänav“ valiti Dalkey Archive Pressi prestiižsesse kogumikku „Best European Fiction 2016“. Taska lühijutte on tõlgitud mitmesse keelde.
Emmanuelle 1. raamat. Inimsuse õppetund
Sadu tuhandeid eksemplare müünud erootikaklassikasse kuuluv romaan „Emmanuelle” ilmus esiti 1959. aastal anonüümselt ja 1967. aastal Prantsuse diplomaadi abikaasa Emmanuelle Arsani autorinime all. Sündmustiku alguses lendab 19-aastane sarmikas prantslanna Emmanuelle Pariisist Bangkokki, kus töötab tema ärimehest abikaasa Jean. Juba lennureisi ajal astub üliseksuaalne neiu vahekorda mitme tundmatuga. Peagi sulandub Emmanuelle Bangkokis resideeruvate Lääne kodanike hedonistlikku seltskonda, kus tal arenevad erootilised suhted Prantsuse krahvinna Ariane’i, teismelise Marie-Anne’i ja punapäise ameeriklanna Bee’ga. Lisaks tutvub Emmanuelle itaallasest aristokraadi Marioga, kellest saab tema teejuht. Romaanis kirjeldatakse mahlakalt Emmanuelle’i erootilisi fantaasiaid ning seiklusi nii anonüümsete kui ka nimeliste meeste ja naistega, sellal kui neiu proovib toime tulla endas heitleva sooviga olla armastatud ja elada samas välja oma pakatavat erootilisust. Kuulsaim filmiversioon valmis 1974. aastal, nimiosas hollandi päritolu Sylvia Kristel. Emmanuelle’i seiklused jätkuvad teises osas, kus Mario õhutab teda seksuaalsete kogemuste otsinguil veelgi kaugemale minema.
Ja tee lõpus on ookean
Neil Gaiman on ilmselt maailma üks populaarsemaid fantaasiakirjanduse autoreid, ta on saanud oma loomingu eest Hugo ja Bram Stokeri auhinna ja Newberry medali, samuti on tema teoste järgi tehtud mitmed filmid. Selles romaanis meenutab oma Sussexi lapsepõlvemaale naasnud keskealine inglane seal kunagi toimunud sündmusi. Talle meenub, kuidas nende majas olnud üüriline tappis nende kassi ja hiljem ka iseenda. Kogemata kombel oli ta ka äratanud tumedad jõud, mis ohustasid seejärel majas elavat poissi. Poisi õnneks tulid talle appi kolm naist, kes elasid tänava lõpus ja nimetasid ookeaniks nende maja juures olevat tiiki. Kõige noorem neist naistest, ise ka alles noor tüdruk, on poisile abiks, kui seni lihtne ja sõbralik maailm teeb läbi ootamatu muutuse ja hakkab hambaid näitama. Gaiman on ise öelnud, et see romaan sai alguse lühijutust, mida tal ei õnnestunud kuidagi lõpetada, enne kui see oli romaanipikkuseks kujunenud ja oma loogilise ja loomuliku lõpuni jõudnud.
Lõhnab mõrva järele
Meredit Mitchell on rõõmus, kui vana sõber Toby Smythe välja ilmub, kuid see polnud ainult sõbralik visiit, Toby vajab Meredithi kihlatu, politseiülem Alan Markby abi. Aastaid tagasi oli Toby sugulast Alisoni süüdistatud oma tädi mõrvas ja kohus oli ta õigeks mõistnud. Nüüd saab Alison anonüümkirju, mis viitavad tollastele sündmustele. Kes neid kirjutab, ja kes teab Alisoni minevikust? Markby ei taha sekkuda, seda enam, et Toby ei kuulu ta lemmikute hulka. Pealegi mõtlevad Alan ja Meredith eelolevatele pulmadele ja ükski segamine pole teretulnud. Ainult kirjadega kaasnev mõrv sunnib Markbyt asja siiski uurima. Markby uue meeskonnaliikme Jess Campbelli ning kahe agara amatööri – Meredithi ja Toby – abiga hargneb Mitchelli ja Markby seikluste viimases raamatus lahti kahekümne viie aasta tagune mõistatus ja selle kohutav pärand.
Minu Toba. Sulgedeta indiaanlane
Mida tähendab olla tänapäeval indiaanlane? Päriselt, mitte mängult. Mängus jooksevad indiaanlased, suled peas, põlislaanes ringi ja peavad jahti. Päris toba indiaanlastel ei ole aga ei uhkeid rüüsid, sulekroone ega šamaanivõimeid. Nad elavad Argentina ja Paraguay piiril ning neid pole kellegi jaoks olemas. Nagu ka ülejäänud kaht miljonit Argentina indiaanlast. Toba on porine kvartal ilmetus piirilinnas. See on paik, kus loojangutaevas kumab tossavate prügikastide kohal vikerkaarevärvides. See on paik, kus laste säravad šokolaadisilmad ja kavalad muiged hetkega hingetuks võtavad. Pidin minema Lõuna-Ameerika unustatud väikelinna vabatahtlikuks, et taasavastada rõõm, millega lapsed maailma vaatavad. Toba on minu jaoks imedeilm, kus trööstitu reaalsus ligimesearmastuse maagiast kunagi jagu ei saa. Elu Tobas õpetab, et päris indiaanlaseks olemine ei tähenda sulgi ja püstkodasid, vaid kogukonda, koostööd ja jagamist. Mirjam Johannes
Minu Jamaica. Pole probleemi!
See raamat sinu käes, hea lugeja, on teekond Jamaicale – saarele, millest unistasin kogu oma lapsepõlve ning kuhu hiljem saatuse tahtel korduvalt sattunud olen. Sealne kultuur ja eriti reggae-muusika on oluliselt mõjutanud mind kui kunstnikku ja DJd. Esimest korda läksin Jamaicale 1999. aastal, olen seal käinud viis korda ja elanud umbes viis kuud. Arvan, et see on just paras emotsioonide ja kogemuste pagas, mida teiega raamatulehekülgedel sõnas ja pildis jagada. Olen nii üksi, naise Tiina, tütre Cassandra, venna ja paljude seal kohatud tuttavate ja sõpradega sattunud omajagu seiklustesse ja annan endast parima, et ka teie neist võimalikult palju osa saaksite. Selleks, et minna maailma avastama, peab lihtsalt ära minema, ja ehk aitab minu raamat sihtkohta leida. taRRvi
Tristani ja Isolde lugu
Kauni keldi armastusloo mugandus, mille rüütliromaanina on kirja pannud keskaja asjatundja Joseph Bédier (1864-1938) ning mis jutustab loo rüütel Tristanist ja kuninganna Isoldest. Kogemata joodud armueliksiir andis noortele hävimatu armastuse teineteise vastu nii elus kui surmas. Õitsev laukapuu, mis maharaiumistest hoolimata nende kõrvuti haudadel kasvab, on saanud igavese armastuse sümboliks. Legend on aluseks ka Richard Wagneri 1859. aastal esietendunud ja maailma ooperivara kullafondi kuuluvale ooperile.
Salaaed
Ameerika kirjaniku (1849-1924) jutustuse tegevus algab Indias. Isal ja emal pole kunagi aega olnud oma nüüd kümneaastase tütre Mary jaoks. Kui tüdruku vanemad epideemia ajal hukkuvad, viiakse tujukas, pahur Mary Inglismaale. Uutes oludes peab tüdruk õppima ise endaga toime tulema. Ja kui ta avastab värava salaaeda, mida ta võib hakata korda seadma ja harima, suudab ta tuua rõõmu ka oma tädipoja Colini ellu, kes seni on üksinda toas vaid oma haigustest mõtelnud.