Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUTark kuningatütar
Raamat toob teieni kaks toredat muinasjuttu. Matthias Johann Eiseni muinasjutt „Tark kuningatütar” räägib jutukast ja ninakast printsessist, kes läheb naiseks ainult sellisele mehele, kes ta jutuga ära võidab. Juhan Kunderi „Ilus minia” jutustab aga loo kolmest vennast, kes isa päranduse pärast võistlema hakkavad ning kauneima särgi, maitsvaima leiva ja ilusaima minia koju tooma peavad. Kes vendadest võidab ning kelleks muutub madu, saate lugeda juba raamatust.
Piibelehe-neitsi
Raamatust leiab August Kitzbergi südamliku muinasjutu „Piibelehe-neitsi”. Piiblehe-neitsi on väike kaunis neiu, kelle kodu vihma tõttu hävib. Kas piiga leiab uue kodu ning kellega koos ta elama asub, lugege juba raamatust.
Muda, higi ja pisarad
Muda, higi ja pisarad on ülipopulaarse seikleja ja teletähe Bear Gryllsi adrenaliinirohke autobiograafia. Bear Grylls on endine Briti eriüksuslane, mees, kes on alati otsinud üliohtlikke väljakutseid ning tema autobiograafiat saab lugeda ka kui tõsielupõnevikku või seiklusromaani – see on täis nappe pääsemisi ja tähelepanuväärseid saavutusi, mis teeks uhkeks iga seikleja.
Võit suhteprobleemide üle
Igapäevaprobleemid nagu rahapuudus, seksuaalsed ja tundetasandi probleemid, truuduse küsimus või kordus-abieludes tekkivad komplikatsioonid, võivad põhjustada paarisuhtes ja pereelus ületamatuid probleeme. Uues käsiraamatus kasutab rahvusvaheliselt tunnustatud paari-terapeut dr Michael Crowe tõestatult tulemuslikku kognitiiv-käitumuslikku teraapiat koos pereteraapiast pärit süsteemsete lähenemisviisidega, pakkudes tõhusaid eneseabimeetodeid lähisuhetes ilmnevatest raskustest ülesaamiseks. Raamat aitab mõista, miks konfliktid tekivad, kuidas neid leevendada ja mil moel pidada partneriga läbirääkimisi õnnestavama ja positiivsema tulemuseni jõudmiseks. Raamatusarjas “Võit” varem ilmunud: Melanie Fennell “Võit madala enesehinnangu üle” Gillian Butler “Võit sotsiaalärevuse ja häbelikkuse üle”
Maagilised taimed ja taimemaagia
Taimed, inimesed ja maagia on ikka sammunud käsikäes. Eriti võimekad inimesed tunnetavad taimejumalate märke ja kuulevad jumalikku oraaklihäält. Läbi paljude inimpõlvede on taimi kasutatud erineval moel. Nõiataimed vabastavad inimesi ja loomi hädadest ja viletsusest, kaitsevad kodu ja näitavad, kus on peidus aarded. Armutaimed annavad armu- ja lapseõnne. Taimede abil võetakse ette astraalseid rännakuid, kutsutakse kohale tuult ja vihma, paljastatakse vaenlasi ja nõidu, avatakse uksi haldjateriiki. Sellesse raamatusse oleme kogunud legende ja rahvalugusid, uskumusi ja pärimusi taimede kohta kogu maailmast. Rännates koos taimemaailma, et jõuda lähemale loodusele ja saada osa taimedes peituvast ürgsest jõust, kohtume paljude tuntud Eestimaiste taimedega, aga ka eksootiliste haruldustega, kellest varem pole eesti keeles midagi kirjutatud. Raamatust saab teada, milliste taimede abil on kaitstud oma kodu ja lähedasi, milliste taimede abil on ligi meelitatud jõukust, milliste abil õnne ja armastust.
ISBN 978-9985-9980-6-9
Miks just raamat? 40. sünnipäeva puhul korraldas Peeter Volkonski Illegaardi kohvikus näituse “Minu ja minu sõprade asjad”, mis on nüüdseks unustusehõlma vajunud. 50. sünnipäeva puhul korraldas ta Vanemuise kontserdimajas kontserdi, mis jäi tehnilise apsu pärast linti võtmata. Niisiis mõtles ta, et 55.sünnipäeva puhul võiks olla raamat, sest raamat jääb kusagil ikka alles, näiteks Ameerika Ühendriikide Kongressi Raamatukogus, kus on tallel isegi kõik “Harju Elu” numbrid. Miks selline pealkiri? Peeter Volkonski sobras vanades paberites, leidis mõne loo, mis kunagi ammu isegi avaldatud, mõne, mida kunagi esitatud ja mõne, millest ta isegi ei aimanud, et see veel alles on. Seejärel istus ta tugitooli, kirjutas ruudulisse kaustikusse mõne pildi juurde ja pani kõik kokku. Sai paras kompott. Ja kuna kõike selle komponente ühendavad kaaned, siis ei mõistnud ta paremat pealkirja välja mõelda, kui selle raamatu rahvusvaheline number.
Tasa ja targu. Kasvatusvõtteid isadele ja emadele
Elu koos oma tahtmist taga ajavate põngerjatega võib aeg-ajalt kellele tahes üle jõu käia. Kord kembeldakse ühe, kord teise asja pärast. Kes saab esimesena lifti nuppu vajutada, auto ukse avada või kes valib tee lasteaiast koju – need küsimused võivad teinekord lausa valjuhäälse peretüli esile kutsuda. Loomulikult võiks rohuks selle vastu pakkuda rahulikku ja mõnusat koosolemist, selgeid piire ja järjekindlust kasvatuses. Siiski ei osata vastuolusid ja konflikte alati ette näha ega neid täielikult vältida. Seetõttu võivad allpool toodud võtted päris asjalikuks osutuda. Käesolev broshüür on välja antud osana Soome Lastekaitse Keskliidu kampaaniast Ära löö last, toetamaks suunavat ja vägivallavaba kasvatust. Pakume välja 25 võtet, kuidas kriisiolukorras hakkama saada. Võtke heaks!
Viirastuspiraadid
Äkitselt ahtri suunas vaadates langes mu unine pilk millelegi hoopis erakordsele ja jõledale. See polnud midagi muud kui grootmasti taglasest veidi ahtri pool üle tüürpoordi reelingu laeva astuv mehekujutis.... Inglise ulmekirjaniku William Hope Hodgsoni (1877-1918) looming kuulub kahtlemata angloameerika fantastika klassikasse. Tema napi üheteist aasta jooksul kirjutatud tekstid on muutunud krestomaatiliseks ning leidnud rohket jäljendamist.
Viimane raund
Peeter Urmi esikromaan linnahaigla kirurgiaosakonna juhatajast, kelle ellu murrab haigus. […] „Ma ei taha surra,” sosistas ta enda ette. Ma pole kunagi olnud argpüks, aga ma ei taha surra. Errok seisis nii mitu minutit, kühmus ja vana oma mures. Sõrmed lõtvusid aegamisi ning põrandale kukkus kokkumuljutud paberinutsak. Ta vaatas seda imestunult, tõstis siis rahulikult üles ja viskas tuhatoosi. Ta ei tundnud mingit kahetsust. Korraks oli ta uuesti lootnud, surudes hirmu kaugesse mälusoppi, valades hilinenud armastusse kogu oma elutahte. See oli lühike sööst teisele poole kuristikku. Pidi ta endale seepärast etteheiteid tegema? Nüüd on kõik jälle omal kohal ja viimane sild on põletatud. Ingrid andestab mulle, andestab ühes unustusega. Aga enne seda tunneb ta mulle kaasa. See juhtub hilissügisel, sügisel on kaastunde värvid. […]
