Tegemist on kolmanda raamatuga uues krimisarjas, mis meenutab mõneski mõttes Caroline Grahami romaane. Tegevus toimub maalilises Oxforshire´s ning kuritegusid uurivad politseiinspektor Alan Markby ja tema armastatu Meredith Mitchell, kes on Briti Välisministeeriumi töötaja. Ann Granger annab väga hästi edasi väikelinnade ja külade meeleolu ning tema tegelased on värvikad ja usutavad. Londoni tolmusest korterist tüdinud Meredith Mitchellile on Cotswolds nagu rahu- ja vaikusesadam. Ent tema vana tuttav peainspektor Markby vaatab oma kodukohale hoopis teise pilguga, kui tema lapsepõlve mängumaid hakatakse üles kaevama, et rajada sinna uus elamurajoon. Ja kui vundamendikraavist leitakse mehe laip, muutub ta veelgi süngemaks. Ainuke rõõmsam täpp silmapiiril on eelseisev kohtumine Meredithiga. Surnud meest ümbritseb saladus. Töömees, kes laiba välja kaevas, on kadunud, ja ehitusplatsi läheduses elavatest farmeritest pole suurt abi. Võluv ekstsentriline proua Carmody, kes tunneb Markbyt juba väikesest poisist peale, kohtleb teda õrna familiaarsusega, naaberfarmi proua Winthrop on valmis talle küll teed ja saiu pakkuma, kuid ei soostu suud paotama. On vaja, et keegi vaataks asjadele värske pilguga. Ja Meredith, keda on õnnistatud imepärase võimega tõde välja nuhkida, näib olevat selleks sobiv kandidaat.
Meredith Mitchell lõpetab töö välismaal ja peab kolima tagasi Inglismaale. Ta otsustab üürida majakese Oxfordshire’s ja sealt Londonis tööl käia. Vähehaaval tekivad tal ka suhted naabritega ning tundub, et kõige paremini saab ta läbi Harrietiga, kauni ja iseseisva naisega. Kui Harriet aga teise jõulupüha jahi alguses tapetakse, tuleb Alan Markbyl kuritegu lahendada. Meredithil õnnestub teda oma tähelepanekutega aidata.
Tegemist on esimese raamatuga uues raamatusarjas, mis meenutab mõneski mõttes Caroline Grahami romaane. Tegevus toimub maalilises Oxforshire’s ning kuritegusid uurivad politseiinspektor Alan Markby ja tema armastatu Meredith Mitchell, kes on Briti Välisministeeriumi töötaja. Ann Granger annab väga hästi edasi väikelinnade ja külade meeleolu ning tema tegelased on värvikad ja usutavad. Esimeses raamatus Meredith Mitchell ja Alan Markby kohtuvad. Meredith nõustub minema mõneks ajaks oma kuulsast näitlejannast sugulase juurde. Tulemas on näitlejanna tütre pulmad. Sündmus, mis peaks olema igati õnnelik, kujuneb aga tõeliseks õudusunenäoks – mõrvad, väljapressimine, vanade haavade lahtirebimine. Meredithis tekitab segaseid tundeid ka Alan Markby, sest mees küll meeldib talle, aga ta ei taha ennast sugugi siduda.
Kui vana Monty Bickerstaffe leiab oma elutoast laiba, on see väga ebameeldiv üllatus – paraku ei jää see ka viimaseks. Monty ei taha eriti, et politsei hakkaks nuhkima vanas poollagunenud härrastemajas, kus ta üksi elab. Ühtlasi väidab ta kindlalt, et tal pole aimugi, kes see surnu olla võiks. Suurt rohkem pole politseil abi ka kohalikest elanikest, kes pole märganud midagi tavatut, ega Monty sugulastest, kes väidetavalt ei saa aru, miks see tundmatu surnukeha just sinna jäeti. Inspektor Jess Campbell on aga veendunud, et keegi valetab. Ta hakkab koos peainspektor Ian Carteriga Monty suguvõsa ajalugu uurima ning avastab sealt nii mõndagi vapustavat…
Kui vana Monty Bickerstaffe leiab oma elutoast laiba, on see väga ebameeldiv üllatus – paraku ei jää see ka viimaseks. Monty ei taha eriti, et politsei hakkaks nuhkima vanas poollagunenud härrastemajas, kus ta üksi elab. Ühtlasi väidab ta kindlalt, et tal pole aimugi, kes see surnu olla võiks. Suurt rohkem pole politseil abi ka kohalikest elanikest, kes pole märganud midagi tavatut, ega Monty sugulastest, kes väidetavalt ei saa aru, miks see tundmatu surnukeha just sinna jäeti. Inspektor Jess Campbell on aga veendunud, et keegi valetab. Ta hakkab koos peainspektor Ian Carteriga Monty suguvõsa ajalugu uurima ning avastab sealt nii mõndagi vapustavat…
Raamatu autorid Stephan Bartels ja Till Raether juhatavad naisi (ja ka mehi) lõpuks ometi salapaikadesse, kust pärinevad meeste tunded. Rääkides sellest, mis huvitab põletavalt kõiki naisi – meessoo salajane tundeelu – toovad nad saladused päevavalgele ja räägivad kõik ausalt ning avameelselt ära! Kas meestel on tunded, ja kui on, siis kus ning kui palju? Mis on meestel mõttes, kui nad lähevad neljapäeval autoga pesulasse? Mida mõtlevad nad siis, kui nad midagi ei ütle? Mida nad teevad, kui on üksi? Mis peitub nende halva tuju taga? Ja miks on mehed mõnikord paremad naised? Meeste mõistmise raamat mõlemale sugupoolele. Suur lugemisnauding täis üllatavaid uusi teadmisi. Till Raether, sündinud 1969, on vabakutseline ajakirjanik. Stephan Bartels, sündinud 1967, kirjutab juba üle 13 aasta vabakutselise autorina Brigittele portreelugusid, kultuuri-, reisi- ja psühholoogiaartikleid ning teeb mh kaastööd ka Sternile ja Die Zeitile.
Selles vaimukas ja satiirilises romaanis, Austria möödunud sajandi ühe olulisema kirjaniku teoses, kutsub Reger oma sõbra Atzbacheri endaga ühte Viini kunstimuuseumisse kohtuma. Samal ajal kui Reger Tintoretto portreed silmitseb, jutustab Atzbacher, kes kardab, et Reger plaanib end tappa, lugejale oma muusikateadlasest sõbrast: tema teadmistest, pühendumisest oma naisele, vihkamise ja armastuse suhtest kunstiga. Oma iseloomuliku mõrkja vaimukusega paljastab Bernhard inimkonna pretensioonid ja püüdlused romaanis, mis on ühtaegu nii pessimistlik kui ka kummaliselt rõõmustav.
Teisipäevanaised lähevad paastuma: viis erinevat sõbrannat, üks ühine eesmärk: võtta aeg maha, vabaneda jääkainetest, langetada kaalu – selline on aja nõue. Oma iga-aastasel väljasõidul asuvad teisipäevanaised üksildases Achenkirchi linnusehotellis ravipaastumisele. Seitse päeva eraldatust. Ilma telefonita, ilma internetita, ilma meesteta, ilma perekondlike askeldamiste ja tööalaste kohustusteta. Paraku ka seitse päeva ilma söögita. Vähemasti teoreetiliselt. Piinav hundiisu, jäigad reeglid ja järele jõudvad probleemid tekitavad üha salatsemist ja ohustavad igat edusammu ravikuuris. Kõige raskem katsumus ootab aga Evat. Paksude linnusemüüride taga asub ta oma tundmatu isa otsingutele. Ta avastab, et mõni perekonnasaladus tuleks parem rahule jätta… Monika Peetz (s 1963) on õppinud Müncheni ülikoolis germanistikat, kommunikatsiooni ja filosoofiat. Töötanud reklaami- ja kirjastusalal, 1990–1998 Baieri ringhäälingu telefilmi toimetuses dramaturgi ja toimetajana. Tema debüütromaan „Teisipäevanaised” oli 2011. aastal üks enimmüüdud teoseid Saksamaal, seda tõlgiti rohkem kui 13 keelde ja see jõudis bestsellerite hulka nii Itaalias kui Norras. Menu saatis ka romaani põhjal vändatud filmi. Contributors: 1
Oli kord üks kaunis printsess, kes elas lossis, mida ümbritses tohutu aed imekaunite rooside ja orhideedega. See on aga hoopis üks teine lugu. Käesolev, seevastu, räägib puuksutamisest. Mitte sellistest hiilivatest puuksudest, mida sa loodad, et keegi ei märka. Oh ei! Siin tuleb juttu kahuripaukudest, puuksudest, mis kõrvetavad pükstesse augu ning lennutavad väikesed poisid kosmosesse ja tagasi. Peale selle tuleb raamatus natuke juttu kurjadest kaksikutest, Mongoolia vesirottidest, pikkadest karamellipudingutest ja veel pikematest kägistajamadudest. Aga kõige põhjalikumalt käsitleb raamat seda, mis juhtub siis, kui tibatilluke punapäine poiss Bulle kolib Kanonveieni tänavale ning kohtab Liset ja peaaegu pöörast professorit ühel päikesepaistelisel päeval veidi enne 17. maid. Lugu sõpruse puuksutamise tõelisest väärtusest. Jo Nesbø (sünd 1960) on enim tuntust kogunud Harry Hole kriminaalromaanide sarja autorina ning muusikuna ansamblis Di Derre. Doktor Proktori raamatud on seni ilmunud 22 riigis.
Judith (35 ja vallaline) kohtub supermarketis Hannesega, kes talle rahvahulgas kanna peale astub. Hannes (parimates aastates, vallaline, arhitekt) pole mitte ainult kõikide ämmade unelm, ka Judithi sõpruskond vaimustub temast jäägitult. Esialgu naudib Judith seda, et too sihikindel mees, kellel peale tema enam muud vist peas polegi, ta lausa troonile tõstab. Kuid pikkamisi hakkavad mehe pidevad armutõotused koormavaks muutuma, intensiivne andumus kipub lämmatama. Judith tunneb, et on nurka surutud, ahistatud ja pideva kontrolli all. Kõik katsed meest oma elust välja tõrjuda nurjuvad, Hannes järgneb talle unenägudessegi, ja kui Judith ärkab, ootab teda juba jälle, et teha talle meeldivaid üllatusi… Daniel Glattauer (s 1960 Viinis) on õppinud pedagoogikat ja kunstiajalugu ning enne vabakutseliseks kirjanikuks hakkamist töötanud ajakirjanikuna. Idee käesoleva romaani jaoks sai kohtusaalis nn stalking-protsesse jälgides. Eesti keeles on varem ilmunud tema romaanid „Hea põhjatuule vastu“ ja „Kõik seitse lainet”, mis tegid temast rahvusvaheliselt tuntud menuautori, rääkimata meeletust populaarsusest Austrias. Kirjanik soovib aga, et tema uue teose puhul ei oodataks nende menukite järge, sest tegemist on hoopis teiselaadse armastuslooga, mille žanrimääratluseks sobib pigem „psühhothriller”.