"Eesti mäng LASTELE" on uus mälumäng – vasta küsimustele ning kogu tarkust ja häid emotsioone!
„Matilda” on kolmas romaan Leelo Kassikäpa triloogiast „Kui vanad naised armuvad”. Peategelane Matilda jääb noorelt leseks, üksi kahte poega kasvatama. Abi ei ole kusagilt loota ja naisel on tükk tegemist, et poegadel ei oleks millestki puudust. Ta annab endast parima ega mõtle isiklikele vajadustele. Kui pojad saavad täisealiseks ja nende Mustamäe kahetoalisest korterist välja kolivad, taipab Matilda, et nüüd on kätte jõudnud tema enda aeg. Kuniks veel jõuab möödalibiseval elul sabast kinni haarata, tuleb midagi ette võtta. Naine asubki otsustavalt tegutsema ja tema püüdlused kannavad vilja. Matilda teele satub erineva elulaadi ja ellusuhtumisega mehi. Naine saab tunda nii rõõmu kui ka kurbust, aga tema jaoks ei ole väljapääsmatuid olukordi. Tunneli lõpus on valgus.
Johannes Semperi (1892–1970) ja Johannes Barbaruse (1890–1946) sõprus sai alguse juba koolipingis ja kestis läbi elu, neid sidus huvi kirjanduse vastu, hiljem juba osalemine kirjanike ja tõlkijatena Eesti kirjandus- ja kultuurielus. Nende kirjavahetus on haruldane oma mahukuse (675 kirja) ja kestuse (1911–1940) poolest, aga ka seetõttu, et on peaaegu tervikuna säilinud mõlemapoolselt. Siin räägitakse avameelselt nii loomingulistest probleemidest, kirjastamisest, kultuurisündmustest, reisidest, harrastustest kui ka argielust. See on panoraamne vaade nii Eesti kui ka Euroopa tollasele kultuurielule.
Toimetanud ja kommenteerinud: Paul Rummo, Abel Nagelmaa, Tiina Saluvere ja Ülo Treikelder Peatoimetaja: Marin Laak Saatesõna: Harald Peep Järelsõna: Marin Laak Kujundaja ja küljendaja: Kalle Müller
Warren Buffetti väärtusaktsiate strateegiast
Paljud on väärtusaktsiatega kena kopika teeninud, legendaarne Warren Buffett teiste seas. Ta on noppinud turult silmapaistvaid ettevõtteid ammu enne seda, kui nende tegelik väärtus aktsiahindadest vastu vaatab. Marcus Hernhag nimetab neid oma raamatus maailma parimateks aktsiateks. Kuigi edu võivad tuua erinevad strateegiad, on just väärtusaktsiatesse investeerimine Buffettile ning tema mõttekaaslastele toonud enim tulu. Väärtusaktsiatega vähendab investor küll riske, kuid mitte tootlust, sobides hästi neile, kes soovivad üsnagi lihtsal viisil riske juhtida. Miks mitte ka traditsioonilisele pensionikogumisele kena alternatiiv tagada. Hernhag rõhutab, et muutuv maailm nõuab investorilt paindlikkust ning võimet aktsiaturu pikki trende ette näha. Oluline on ka mõista ühiskonna ootusi ning suundumusi, et välja sõeluda ettevõtted, mis tegelikult klientidele ja aktsionäridele väärtust loovad. Ta jagab Benjamin Grahami, David Doddi, Warren Buffetti ja Charles Mungeri najal juhatust, millised on väärtusaktsiate strateegiate arengud ja eelised, kuidas leida väärtusaktsiaid kasvufirmadest, millal on õige aeg osta ja müüa ning kuidas riske maandada. 216 lk
Johannes Semperi (1892–1970) ja Johannes Barbaruse (1890–1946) sõprus sai alguse juba koolipingis ja kestis läbi elu, neid sidus huvi kirjanduse vastu, hiljem juba osalemine kirjanike ja tõlkijatena Eesti kirjandus- ja kultuurielus. Nende kirjavahetus on haruldane oma mahukuse (675 kirja) ja kestuse (1911–1940) poolest, aga ka seetõttu, et on peaaegu tervikuna säilinud mõlemapoolselt. Siin räägitakse avameelselt nii loomingulistest probleemidest, kirjastamisest, kultuurisündmustest, reisidest, harrastustest kui ka argielust. See on panoraamne vaade nii Eesti kui ka Euroopa tollasele kultuurielule.
Hollandi XX sajandi kirjanduse mitmes mõttes suur üksiklane Willem Frederik Hermans (1921– 1995) on oma kirjanikuolemust ühe lühijutu lõpus iseloomustanud nii: „Loov nihilism, agressiivne haletsus, täielik misantroopia.“ Teise maailmasõja lõpupäevadest jutustav „Hoitud maja“ on selle hoiaku ilmekas väljendus: lõikavalt täpne lugu sõja toodud kaosest ja kannatustest, inimloomuse uskumatust, aga autori meisterlikkuse tõttu ometi usutavast hävitusvõimest. Tõlkija Kerti Tergem tutvustab autori elu ja loomingut põhjalikus järelsõnas lähemalt.
Autoril on õnnestunud luua harvaesinev kooslus – raamat on ühtaegu nii meelelahutuslik kui ka teaduslik. Ta teeb lugejatele lihtsalt arusaadavaks paljud soolestikuga seotud teemad, millest on seni rääkinud pigem arstid ja teadlased. Enders kirjeldab väga põnevaid teadusuuringuid ja eksperimente, kuid jõuab ka praktiliste soovitusteni, kuidas teha tervisele kasulikke valikuid.
Inimesi, kes ei ole nagu sina, võib pidada idiootideks – või siis püüda nende käitumist mõista ja sellega kohaneda.