Eesti digiraamatute keskus OU

Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU


    Süütute veri

    Silja Vaher

    Selles kriminaalromaanis elavad viis õde igaüks oma elu, kuni hakkavad ootamatult kaduma. Peagi leitakse ka esimene surnukeha … Päevavalgele hakkab kerkima 40 aasta vanune saladus, mis on ka sarimõrvari tegutsemise ajendiks.

    Veri lumel. Veel verd

    Jo Nesbo

    Konna musi

    Andrus Kivirähk

    TeaterMuusikaKino

    5 2021

    Ajakiri TeaterMusikaKino mai 2021

    Akadeemia

    5 2021

    Ajakiri Akadeemia mai 2021

    Flanagansi naised

    Ǻsa Hellberg

    Sõbrannad Elinor ja Emma on ohverdanud kõik, et hotell Flanagans oleks heal järjel. Nad on edu saavutanud ja äri õitseb. Aga hind selle eest on kõrge. Seni hoolikalt süü- ja häbitunde alla maetud saladused ähvardavad päevavalgele ilmuda. Kui tugev on nende sõprus? Kui suurtele katsumustele see vastu peab? Ja kas hotell jääb ellu, kui tõde selle omanike kohta ilmsiks tuleb?
    Frankie on Emma 22-aastane tütar, karismaatiline ja impulsiivne noor naine, kes vihkab oma ema. Emma näeb vaeva tütrega läheduse saavutamise nimel, ent see tundub võimatu ülesandena. Haavad on liiga sügavad. Billie armastab oma ema Elinori, sellest hoolimata sunnivad liiga kõrged nõudmised teda Uppsalasse õppima kolima. Seal keeratakse tema tulevikuplaanid pea peale.
    Samal ajal, kui kaheksakümnendad aastad uimastite, seksi ja igatsusega armastuse järele haripunkti jõuavad, saavad intriigid Londoni ühes luksuslikumas hotellis uue hoo sisse …
    Teine, iseseisev osa paljukiidetud Flanagansi naiste sarjast.

    Varjatud sügavused

    Ann Cleeves

    Northumberlandi rannikul lõõskab erakordne suvekuumus. Julie Arm­strong avastab sõprade seltsis veedetud õhtult koju jõudes, et tema poeg on mõrvatud. Luke on kägistatud ja vanni pandud. Vannivee pinnal hõljuvad aasalilled. Sellisel viisil kaunistatud mõrvapaik äratab inspektor Vera Stanhope’i ja tema uurimisrühma huvi. Peagi avastatakse veel teinegi surnukeha – noor ja ilus õpetajanna Lily Marsh on asetatud kaljurahnude vahele madalasse merevette, kuhu samuti on puistatud lilli … Nüüd peab Vera kiiresti tegutsema, et leida mõrtsukas, kes teeb surmast kunstiteose. Luke’i ja Lilyt tundnud inimestelt ei saada kuigi palju niidiotsi, ent peagi tajub Vera, et vaja oleks põhjalikumalt uurida Lily laiba peale sattunud kummalise sõpruskonna liikmeid. Mis see on, mis neid nelja meest ja üht naist üksteisega seob? Ja kas nad on tõepoolest nii ühtehoidvad ja siirad, nagu nad väidavad? Järk-järgult hakkavad päevavalgele kerkima varjatud inimsuhted ja kurjakuulutavad saladused. Ning mõrvar viibib sellal pidevalt nende keskel ja valmistub kujundama veel üht kaunist märga hauda …

    Tallinna tume

    Katrin Pauts

    Katrin Pauts on selle raamatu kaante vahele koondanud 12 novelli, mida ilmestavad kunstnik Lumimari unenäolised illustratsioonid. (Hoiatus neile, kes kaanepildile vaid põgusa pilgu heitsid: see EI OLE lasteraamat!) Oma novellides uitab autor ringi Tallinna erinevates linnaosades, vaatleb võõraid inimesi ja hooneid ning mõtleb neile külge sõgedaid, süngeid ja müstilisi lugusid. Nendes lugudes keskendutakse just inimese tumedamale küljele, mis on meis kõigis olemas, kuid mida me enamasti teiste ja sageli ka iseenda eest varjame. Autor aga paljastab halastamatult – ehkki killukest huumorit sisse poetades –, milleni võivad viia näiteks meie kuulsusejanu või kättemaksuiha.
    Et autor on varem tuntust kogunud kriminaalromaanidega, siis kohtab siingi mitmes loos mõningaid krimikirjanduse elemente, mis aitavad luua pinevat ja kummastavat õhustikku.
    „Tallinna tume” on üsna painajalike lugude kogumik, ent sama hästi võiks see olla sametiselt maheda õlle bränd – raamat pakub nii mõtteainet inimloomuse üle kui ka mõnusaid õudusjudinaid tekitavaid jutukesi, aga ennekõike hõrgutavaid palu musta huumori fännidele.

    Salatunnid

    Santa Montefiore

    Uhke ja veidi hirmuäratav Arethusa Clayton on surnud. Kõiki üllatab tema viimne soov, et ta tuhastataks ja tuhk puistataks Iirimaale Deverilli lossi juurde. Las tuul viib mu kaasa ja leebe vihm uhub mu Iirimaa mulda, kust ma pärinen. Ja antagu andeks mu patud – nii kirjutab ta oma testamendis. Arethusa tütar ja poeg on segaduses. Ema oli küll Iirimaalt pärit, aga ei rääkinud sellest kunagi. Poeg Logan peab tema soovi lihtsalt tujuks ja arvab, et ema tuleks matta isa kõrvale. Tütar Faye otsustab sõita üksi Iirimaale, et ema päritolu kohta rohkem teada saada. Uurida, kes Arethusa oli, milline oli tema perekond, miks ta pärast lahkumist sugulastega ühendust ei hoidnud ja kes on salapärane kolmas pärija, kellele Arethusa on lisaks tütrele ja pojale jätnud kolmandiku oma varast. Fayed ootavad Ballinakellys mitmed üllatused ja saladused. Arethusa päeviku ja sugulaste abil rullub lahti tema lugu, mille avastamise käigus saab Faye teada palju uut ka enda kohta. Kõiges selles on muidugi oma osa ka Faye korduval unenäol.

    Kusagil maailma lõpus

    Silvia Pärmann

    Rohkete fotodega illustreeritud reisiraamat viib ööd veetma ühe mungaga kloostri torkivale diivanile Põhja-Makedoonia mägedes; papaiamoosiga pannkooke sööma Myanmari; tiirule ümber kõrvakujulise järve Hiinas, matusepeole Sulawesi saarel; maailma peaaegu kõige põhjapoolsema Lenini kuju juurde Teravmägedel, vahepeal GULAGi laagrina tegutsenud kloostrisse keset Valget merd ja veel hulka paikadesse, mille kaardilt leidmine on paras väljakutse. Kohtadesse, kus vanad traditsioonid on veel elus juba kohale jõudnud moodsa maailma kõrval – küladesse, kus isa on veel kalur, poeg aga juba lohesurfitreener; ema toob sajandite pikkust traditsiooni hoides paljaste kätega ookeani põhjast välja mereande, tütar peab ilusalongi või trendikat kassikohvikut.
    Peamiselt vaid koos oma kaameraga, vahel ka sõpradega koos reisiv autor näeb vaeva sulandumisega nendesse maailmadesse, kukub selles läbi – ent sellest hoolimata tabab situatsioone, mille puhul võiks arvata, et ta on majaseintega üheks sulanud, et kohalike elule nii lähedalt pilgu heita saab. Nendes lugudes on kuhjaga huumorit, veel rohkem aga kirjeldamatut vabaduse tunnet.
    Silvia Pärmann on fotograaf ja reisiajakirjanik, keda leiab harva populaarsetest puhkusesihtkohtadest. Suurlinnade tuled kutsuvad ka teda, ent olles ka ise pärit ühest maailma lõpust, tunneb ta end eriti koduselt just perifeerias.