Johannes Semperi (1892–1970) ja Johannes Barbaruse (1890–1946) sõprus sai alguse juba koolipingis ja kestis läbi elu, neid sidus huvi kirjanduse vastu, hiljem juba osalemine kirjanike ja tõlkijatena Eesti kirjandus- ja kultuurielus. Nende kirjavahetus on haruldane oma mahukuse (675 kirja) ja kestuse (1911–1940) poolest, aga ka seetõttu, et on peaaegu tervikuna säilinud mõlemapoolselt. Siin räägitakse avameelselt nii loomingulistest probleemidest, kirjastamisest, kultuurisündmustest, reisidest, harrastustest kui ka argielust. See on panoraamne vaade nii Eesti kui ka Euroopa tollasele kultuurielule.
Toimetanud ja kommenteerinud: Paul Rummo, Abel Nagelmaa, Tiina Saluvere ja Ülo Treikelder Peatoimetaja: Marin Laak Saatesõna: Harald Peep Järelsõna: Marin Laak Kujundaja ja küljendaja: Kalle Müller
Johannes Semperi (1892–1970) ja Johannes Barbaruse (1890–1946) sõprus sai alguse juba koolipingis ja kestis läbi elu, neid sidus huvi kirjanduse vastu, hiljem juba osalemine kirjanike ja tõlkijatena Eesti kirjandus- ja kultuurielus. Nende kirjavahetus on haruldane oma mahukuse (675 kirja) ja kestuse (1911–1940) poolest, aga ka seetõttu, et on peaaegu tervikuna säilinud mõlemapoolselt. Siin räägitakse avameelselt nii loomingulistest probleemidest, kirjastamisest, kultuurisündmustest, reisidest, harrastustest kui ka argielust. See on panoraamne vaade nii Eesti kui ka Euroopa tollasele kultuurielule.