Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUKätlyn Jürisaar – Põgenedes 11 000 km jalgrattal
Seekord on saates Kätlyn Jürisaar, kes on saavutanud kaks cum laudet ning samal ajal korraldnud TEDxi, tegutsenud mitmetes ettevõtetes, korraldanud noorteprogrammi ning nüüd jõudnud Kohtla-Järve Gümnaaisumi õpikeskuse juhatajaks ning projektijuhiks. Seda kõike tehes on ta välja tulnud läbipõlemisest ning erienvatest läbikukkumistest, millest palju õppinud.
Henri Karpov – Kui sul on tunne, et sind vihkab pool Eestit
Henri Karpov aka Hensugusta on Eesti meelelahutaja, saatejuht ja juutuuber. Tema videod on täis huumorit, siirust, ehedust. Henri on üks väheseid juutuubereid, kes tegutseb Tartus. Ta on võitnud Baltic Brands auhinna kui mõjuvõimsaim instagrammer ning saanud 4 Playnupp tiitlit. Hensugusta jaoks on väga olulisteks teemadeks (kooli)kiusamine ja peresuhted.
Johann Urb – Modellitöö telgitagustest, haavatavusest ja valust
Johann Urb on Eesti juurtega Ameerika näitleja, vaimne coach ja endine modell. Ta oli 17 aastane, kui kolis Ameerikasse, LA ja NY. Siis tagasi LAsse aastal 2001. Sellel aastal oli tema esimene suur film (Zoolander) ning pärast seda on näitlenud erinevates seriaalides (nt NCIS, Californication, Dirt, The Mountain jmt) ja filmides (nt 2012, Resident Evil: Retribution, Ükssarvik jmt).
Shalini Mody – Südame hääl teeviidaks pimeduses
Shalini Mody on Tartust pärit imeline naine, kuid kelle juured ulatuvad Indiani. Ta on GraceFiti asutaja ja treener. Shalini juhendab naistele mõeldud naiselike treeningute programme, mis on inspireeritud balletist, joogast, kõhutantsust ja pilatesest. Lisaks räägime programmidest headest harjumustest ja toitumisest. Tema trenne iseloomustatakse kui teraapias käimist. Shalini missiooniks on aidata näha igas naises tema ilusat graatsiat ja naiselikkust.
Shalini ja Sven – kuidas tõeliselt armastada?
Toome sinuni tõeliselt inspireeriva armastuse loo. Shalini Mody on pärit Tartust, kuid kelle juured ulatuvad Indiasse. Ta on GraceFiti asutaja ja treener. Shalini juhendab naistele mõeldud naiselikke treeningute programme, mis on inspireeritud balletist, joogast, kõhutantsust ja pilatesest. Lisaks räägib Shalini headest harjumustest ja toitumisest. Tema trenne iseloomustatakse kui teraapias käimist. Shalini missiooniks on aidata näha igas naises tema ilusat graatsiat ja naiselikkust.
Sven Nuum on tegus Saaremaa mees, kellel on mitmeid ettevõtteid. Ta on järginud sisetunnet ja leidnud üles õige raja. Ta on õppinud kokaks ja töötanud ehitusel, jätnud kõik selja taha ja rännanud maailmas ringi. Tema hingelähedasteks teemadeks on tervislik elustiil, harjumused ja ettevõtlus. Tema ettevõtete alla kuuluvad Boost Yourself, Nullist, Gracefit.
Salasilm
"ESITA Varjudest täidetud toas magab naine. Teadmatuses, et ei ole seal üksi – toahämarusse ilmub tume kuju, kes magava naise jõhkralt tapab ja lõhub seejärel veretöö salvestanud piilukaamera. Kes on see naine? Mis on sellise toore mõrva põhjuseks? Ja kuidas mõrvar teab, et toas on kaamera? PAUS Talviselt kõledasse Shanamore’i saabunud Instagrami-staar Natalie taipab pea kohe, et oleks võinud pigem koju jääda. Puhkemajas, kus ta peatub, hakkavad juhtuma seletamatud asjad ja puhkeküla juhataja juures on midagi häirivalt kummalist. Ta tahab lahkuda, kuid ei saa, sest pole veel leidnud seda, mida sinna otsima tuli… KERI TAGASI Loo alguse oled sa juba maha maganud. Et kõigest aru saada, pead sa salvestust edasi-tagasi kerima ja ette mängima, olgu see nii kole kui tahes.
Catherine Ryan Howard (1982) on Iirimaalt Corkist pärit krimikirjanik, keda peetakse iiri noir`i parimaks esindajaks. Eesti keeles on temalt varem ilmunud romaan „Valetaja tüdruk” (2020). "
Sild tulevikku
"Sild Tulevikku on sümbol, püüdlus ja kangastus, mis ikka eest kaob. "Sild Tulevikku" on mõistujutt inimlikust ahnusest, noorte unistustest, kirest ja pettustest. Võimalik, et ka pettumustest. Kõige kaduvusest. Kolm noort maaklerit näevad oma elu võimalust petta tööandjat ja linnavalitsust; panna käpp peale näiliselt tühisele objektile, ent strateegiliselt tähtsa taristu juures, et see kunagi rahaks teha, kui kinnisvara silla ümber hinda läheb. Sestap teevad nad omavahelise salapakti, et jagada üks päev tulu. Peab vaid ootama, mil omavalitsus linnaosa arendusega alustab. Ent elu on pidevas muutuses ja nimesed muutuvad koos oma ihadega, nooruse unistused tuhmuvad… Kui kunagi ühendas neid ahnus, siis nüüd viib see neid lahku. Lõpuks hääbub viimnegi säde lootusele, ent enam ei saa tagasi pöörata, sest tee nõnda kaugele on olnud selleks liiga pikk, et kõigest loobuda. Oma plaanid prügikasti visata. Sild Tulevikku võiks olla Eestis või kuskil mujal, sest inimesed on kõikjal sarnased. Vähemalt oma himude poolest."
Arvi Tapver
Sina maga, mina pesen nõud
Stig Claesson (1928–2008), kunstnikunimega Slas, oli viljakas rootsi kirjanik ja illustreerija, kes võitis lugejate poolehoiu oma siira skepsise ja vahetu kirjutuslaadiga.
Autori illustratsioonidega jutustus „Sina maga, mina pesen nõud“ on vana mehe isepäine, eneseirooniline, samas läbinisti südamlik lugu Elust ja Vanadusest, Armastusest ja Surmast.
Raamatule saatesõna kirjutanud Anu Saluääre sõnul on Claessoni lugude peategelane „alati enam-vähem autori alter ego, viibib mingil põhjusel ühes või teises maailma nurgas, kas puudeistutajana Hollandis, puhkusereisil mõnel Vahemere saarel vm. Kohtutakse ja minnakse lahku, vahetatakse repliike, pillatakse tsitaate, aforisme, teravmeelsusi ja paradokse, ning justkui kogemata armutakse ja surrakse, „murduvad saatused“ nagu Tšehhovil või Hemingwayl – seda üsna ebatüüpilises stiilis, kui silmas pidada just rootsi kirjanduse traditsiooni”.
Stig Claessonilt on eesti keeles ilmunud ka „Kes armastab Yngve Frejd” (LR nr 11-12, 1980, tõlkinud Anu Saluäär).
Mina, robot
Tõlkinud Ain Raitviir ja Martin Kirotar. Orpheuse Raamatukogu Esmakordselt ilmub eesti keeles tervikuna Asimovi kuulsaim jutukogu, tema ülemaailmsele kuulsusele aluse pannud raamat, mis jõudis juba 1950ndail saksa, rootsi, hispaania ja paljudesse teistesse võõrkeeltesse. See on vahetekstidega omavahel sisuliseks tervikuks seotud positroonilistest robotitest rääkiv legendaarne teos, millest on omal ajal eesti keeles Ain Raitviiru tõlkes ilmunud ilma vahetekstideta kuuest jutust koosnev valik «Kadunud robot» (Loomingu Raamatukogu 1965), samuti on kogumiku avalugu «Robbie» (Robbie; 1940) ilmunud varem Raitviiru antoloogias «Lilled Algernonile» (1976). Esmakordselt ilmuvad eesti keeles kaks lugu („Küülikut püüdes“ ja „Välditav konflikt“) ja jutukogu raamlugu, milleks on robopsühholoog Susan Calvini vestlus ajalehereporteriga, kogumiku lood on esitatud ta väidete illustreerimiseks. 2004. aasta Alex Proyasi filmil «Mina, robot» Will Smithiga peaosas on raamatuga sisu poolest vähe ühist, üle on võetud kõige üldisem positrooniliste robotite kontseptsioon ning inspiratsiooni on saadud mõnest lühipalast.