Leelo Kassikäpp
Список книг автора Leelo KassikäppKui vanad naised armuvad. III osa. Matilda
„Matilda” on kolmas romaan Leelo Kassikäpa triloogiast „Kui vanad naised armuvad”. Peategelane Matilda jääb noorelt leseks, üksi kahte poega kasvatama. Abi ei ole kusagilt loota ja naisel on tükk tegemist, et poegadel ei oleks millestki puudust. Ta annab endast parima ega mõtle isiklikele vajadustele. Kui pojad saavad täisealiseks ja nende Mustamäe kahetoalisest korterist välja kolivad, taipab Matilda, et nüüd on kätte jõudnud tema enda aeg. Kuniks veel jõuab möödalibiseval elul sabast kinni haarata, tuleb midagi ette võtta. Naine asubki otsustavalt tegutsema ja tema püüdlused kannavad vilja. Matilda teele satub erineva elulaadi ja ellusuhtumisega mehi. Naine saab tunda nii rõõmu kui ka kurbust, aga tema jaoks ei ole väljapääsmatuid olukordi. Tunneli lõpus on valgus.
Kalle ja Malle seiklused
,,Kalle ja Malle seiklused” on eelkooliealistele lastele mõeldud muhedadalt humoorikad lookesed kaksikute – õe ja venna – tegemistest-toimetamistest. Raamat algab nende sündimise looga ja hõlmab koolieelset aega. Vennast viis minutit vanem, tarmukas ja tegus Malle on võtnud endale vanema õe rolli. Kalle oskab äpardusi ligi tõmmata ja temaga juhtub pidevalt midagi. Ka tegusal Mallel ei suju alati kõik nii, nagu peaks. Aga ta püüab ikka ohje enda kätte haarata ja toimetab kuidas oskab ja ise paremaks peab. Kes teeb – sel ikka juhtub. Nii on Mallegagi. Küll läheb rohimisel asi viltu, söögitegemisel ja muudeski tema toimetamistes.
Kui vanad naised armuvad. Marta. II osa
„Marta” on teine romaan Leelo Kassikäpa triloogiast „Kui vanad naised armuvad”. Romaani peategelane Marta on kümne aasta eest jäänud leseks. Pühendudes poja perele, on tema isiklik elu nihkunud tagaplaanile. Ootamatu kohtumine Raimiga sütitab naises tunde, mida ta ei ole ammu kogenud. Elul on Marta jaoks varuks üllatus – koos mehega avastab ta endas seni varjul olnud seksuaalsuse. Paraku ei ole elus kõik nii lihtne. Noore armastuse teele kerkib karisid, ka selliseid, mida naine ei oska ette näha. Romaanis näeme läbi peategelase elu ja mõttemaailma, kuidas ennast kehtestada ja elus hakkama saada. Kuigi Martalgi ei tule kõik kergelt kätte, on saatus siiski mõnikord südi naise poolt. Romaani tegelastel tuleb ka lahendada raha ja varandusega seotud probleeme.
Kui vanad naised armuvad. 1. osa. Katre
„Katre” on esimene romaan Leelo Kassikäpatriloogiast ,,Kui vanad naised armuvad”.Romaani peategelane Katre on kuldse keskeakünnise ületanud. Naine on oma neli last suurekskasvatanud ja seega on tema elutöötehtud. Elu üksluisus ei rahulda tegusat naist.Ta igatseb enda ellu veel midagi. Katre ei suudaleppida mõttega, et tema jaoks ei olegienam midagi tulemas ja kogu edasine elu onsurmani paika pandud.Kui Katre ellu ilmub Mattias, armub naineeneselegi ootamatult. Mees vallutab kõik naisemõtted ja tunded. See on lugu sügava hingeeluganaise elu viimasest kõikehaaravast kiindumusest,kirglikust keelatud armastusest.Romaani lõpus jõuab tegevus tagasi Katrelapsepõlve, mis möödus sõjajärgsetel aastatelVõrumaal väga vaeses neljalapselises peres
Pikantsed jutukesed
Leelo Kassikäpa ainult täiskasvanutele mõeldud kogumik „Pikantsed jutukesed” koosneb kahekümnest erootilise alatooniga lookesest, mis on kohati väga üksikasjaliku seksistseeni kirjeldusega vürtsitatud. Siiski ei kohta me rõvedaid väljendeid, vaid naiselikult pehmes kõnepruugis kaasahaaravaid ladusaid lookesi, mille kohta naissoost lugeja avaldas arvamust, et üht rida lugedes haaravad silmad juba kiiresti järgmist. Meessoost lugeja arvamusel on neid lugusid võimatu lugeda, ilma et nad sind „käima tõmbaks”. Sellisel juhul on need lookesed meie madala iibe korral igati teretulnud vaheldus välismaistele pornosaitidele, mida, olgem ausad, mõned mehed suure andumusega vaatavad. … Mees ei andnud talle aega pikalt mõelda. Asus kohe energiliselt tegutsema, tema nõudlikud käed kobasid naise ihu ja liikusid sihikindlalt allapoole – keelatud tsooni. Katre ei suutnud enam tõrkuda, ühtegi mõtet ei olnud peas. Kindlasti oli selles omajagu süüd joodud veinil. Mõistus oli tema keha reetnud ja ürgsele kutsele valla jätnud. Seda olukorda mees nüüd kiiresti kasutaski. Tema käsi liikus mööda naise paljast säärt ülespoole … siis veel kõrgemale … lõpuks ei olnudki enam kuhugi liikuda ja selles kohas tundis mehe käsi, et naine on tema jaoks täiesti valmis. Seejärel pani mees oma teise käe naise alaseljale ja sealt edasi aluspükste ääre alla, paljale ihule. Peatus hetkeks kõhklevalt, justkui luba küsides …
Et õnn jääks
Leelo Kassikäpa esimene luuleraamat „Et õnn jääks” sisaldab 50 luuletust – aasta jooksul kirja pandud erinevate elutahkude poolt tekitatud mõtteid ja emotsioone. Elu tunnetus ja unistused läbi naise silmade-mõtete … Luulekogu sisaldab eelkõige autori rabelemist ja rahulolematust igapäevasuses, milles paraku igaüks meist hulbib, ning ihalemist järjest uuenevate vaimsete eesmärkide järele, mida elu pakub. * Minu soovide põhjatus kaevus oli armastuse igatsus – uppudes üksinda tühjusse, justkui polekski midagi olemas. Minu soovide põhjatus kaevus peidus oli ihalus – igatsus suure õnne järele.
Vana aja ütlemisi – ropu suuga lausumisi
Rahvasuus liigub igasuguseid lugusid, ka uskumatult roppe. Tuleb välja, et meie esivanemad ei olnud sugugi nii ontlikud, kui arvata võiksime. Leelo kogus kokku rahvasuus liikunud ütlemisi, lõbusaid lookesi, lorilaule ja kahemõttelisi krutskitega mõistatusi. * Ega metsa puid kaasa võeta. (Kui ilma abikaasata peole mindi). Viska maha, muidu kukub. Kes on loodud orjama, see orjaku hea meelega! Tee puust ja punaseks. Puhas kui prillikivi. Kui pole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi. Tramm nr.11, ehk – kõnni jalgsi. * Harjutamine teeb harjutajaks, aga meistriks sünnitakse. Ära sitta sega – hakkab haisema. Kes öösel tilli liigutab, see päeval hälli kiigutab. Kiirustama peab aeglaselt. Tulgu taevast kasvõi pussnuge. Läbi siidiussi munni. (Kui midagi väga raskelt või aeglaselt tuli) Hädas nagu mustlane mädas. Valega ei jõua kaugele, aususega ei saa paigastki. Piss on pähe löönud. Käsi kullas või perse mullas. Valetab nagu sitta lõikaks. * Kaks laulu on Saepuru-Sassist ja Sita-Aadust: I Vändra metsast leidsin ma, armastuse masina. Vändra metsast leidsin ma, armastuse masina. Läksin seda uurima, selgus- kuulipilduja. Läksin seda uurima, selgus- kuulipilduja. Saepuru-Sass ja Sita-Aadu…