Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUTuumahiid
Maniakkide Tänava sõnul panid nad selle kogumiku kokku tutvustamaks eesti ulmehuvilistele kohalike autorite ulmejutte. "Algselt on kõik kogumiku lood ilmunud veebis asuvas ulmeajakirjas Reaktor. Selles on palju häid lugusid, mida oleks patt võrgus peidus hoida, ja autoreid, kes vajaksid laialdasemat tagasisidet oma teostest, et siis edaspidi veelgi paremini kirjutada. Ehk on just nende autorite seas tulevikunimesid, kelle loomingut kunagi Stalkeriga pärjatakse." Lisaks uutele nimedele on kogumikus mitmeid tuntumaid autoreid nagu (:)kivisildnik, Krafinna, J. J. Metsavana, Triinu Meres, Maniakkide Tänav ise. Kogumikus leidub nii teaduslikkust fantastikat, õudusjutte kui fantasy't. Maniakkide Tänav kutsub kõiki lugejaid julgelt ütlema, mida nad kogumiku lugudest arvavad. Ükskõik siis, kas ulmehuviliste kogunemistel autorile silmast silma, Ulmekirjanduse Baasis, Reaktori postkastis elik Facebooki leheküljel. "Autor on oma väljamõeldud maailmas küll kuningas, kuid lugejad on rahvas, kes võivad kuninga alati kas üle kullata või võtta ta odade otsa. Ühtlasi kutsun ka kõiki kuningakspürgijaid saatma oma lugusid Reaktori toimetusele, et neid võrguajakirja vahendusel rahvale lugemiseks anda veebis ja, mine tea, ehk kunagi ka paberilt."
Kuu ordu
Siim Veskimehe «Kuu Ordu» on Eesti mastaabis nii mahult kui tuumakuselt üsna erandlik ulmeraamat. Tegu on stiilipuhta žanriulmet esindava tõsiteadusliku fantastika valda jääva moodsa ulmeteosega, mida pole häbi kõrvutada ka ingliskeelses maailmas tänapäeval avaldatava ulmega. Lisaks ohtratele seiklustele ning sõjapidamisele nii Lõuna-Ameerika džunglites, Jaapanis kui kaugel Päikesesüsteemi ääremail leiab lugeja nende kaante vahelt ka esimese Eesti libertaanlikku ilmavaadet tutvustava manifesti. Ning kuigi kirjanik maalib meie koduplaneedi tulevikust äärmiselt düstoopilise pildi, pakub ta selle roiskuva tarbimismaailma kõrvale ka oma utoopiaühiskonna – Kuu Ordu.
Teineteise kütkeis
Rahvusvaheliselt menukeid müüv autor Sylvia Day on tagasi uue Crossfire-sarja romaaniga! Gideon kutsub mind oma inglikeseks, aga tegelikult on hoopis tema minu elu ime. Minu võrratu, haavatud sõdalane, kes nii väga tahab tappa mind piinavaid deemoneid, ent samal ajal keeldub vastu astumast enda omadele. Tõotused, mida vahetasime, oleksid pidanud meid tugevasti kokku liitma. Selle asemel kiskusid need lahti vanu haavu, tõid valu ja ebakindlust, meelitasid õelaid vaenlasi varjudest välja. Tundsin, kuidas Gideon libises mul käest, suurimad hirmud said tõeliseks ja armastus pandi proovile, nii et ma polnud enam kindel, kas suudan seda kõike taluda. Parimal ajal meie elus tungis Gideoni sünge minevik meie vahele ja ähvardas kõike, mille nimel olime suurt vaeva näinud. Seisime silmitsi kohutava valikuga: kas tuttav ja turvaline elu, mis kummalgi oli enne teineteisega kohtumist, või võitlus tuleviku eest, mis järsku tundus võimatu ja lootusetu unistusena… *** Sylvia Day on nii New York Timesi kui rahvusvaheliste menukite edetabelite esikohti hoidev autor. Ta on kirjutanud enam kui 20 auhinnatud romaani, mida müüakse rohkem kui 40 riigis. Ta on number üks menukeid müüv kirjanik 23 riigis, kus tema raamatuid on trükitud kümnetes miljonites eksemplarides. Kanada-Ameerika meelelahutuskompanii Lionsgate on saanud Sylvia Day Crossfire-seeria ostueesõiguse, et toota selle põhjal televisioonisarja. Rohkem infot Sylvia Day kohta leiab veebiaadressilt www.sylviaday.com, Facebooki kontolt AuthorSylviaDay ja Twitterist @SylDay nime all.
Kodune ilmaraamat. Maalehe Raamat
Väärt lugemine igale ilmahuvilisele! Ilmast ilma räägitakse ilmast, seda aastatuhandeid. Juba Babüloonia kuninga Hammurapi aegadest peale on kaks asja olnud hukas – noorus ja ilmastik. Käesolev raamat ei tee lugejast veel ilmatarka, ilmaennustajat, ei õpeta mitmete atmosfääriga seotud teaduste peensusi – seda ei suudaks teha ka kümned paksud õpikud. Meie eesmärk on tekitada huvi põnevate ilmastikunähtuste vastu, näidata, milline omapära on meie maa kliimal, ja hoiatada inimesi mitmete ohtude eest, sest nagu ütleb Rõuge kandi vanasõna – „ilm on kuri ja kavval“. Isegi Eesti-suguses vaikses kenas kohakeses. Raamatu teise poole moodustab tabelmärkmik ilmavaatluste tegemiseks ja ülesmärkimiseks.
Maalehe kurgiraamat
Harilik kurk on üks vanemaid ja levinumaid köögiviljakultuure maailmas, olles populaarseim salatiköögivili talvisel perioodil. „Maalehe kurgiraamatus” antakse ülevaade kurgi kasvatamisest nii avamaal kui ka katmikalal. Käsitletakse kurgi kasvutingimusi, sorte, taimede ettekasvatamist, istutamist ja kasvuaegset hooldamist, taimekahjustajaid ning nende tõrjet. Eeskätt on raamat suunatud koduaias ja väiksemal tootmispinnal kasvatajale. Kaubanduses pakutavate sortide hulgast on valitud välja eelkõige uuemad ning haiguste suhtes vastupidavamad sordid. Priit Põldma sündis 1969. aastal Tartus. Ta on õppinud aiandust Räpina Aianduskoolis ja Eesti Maaülikoolis ning töötanud mitmes aiandusettevõttes Eestis, Soomes ja Saksamaal. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi lektorina töötava Põldma peamiseks uurimisvaldkonnaks on köögiviljade kasvatustehnoloogiad.
Maalehe kartuliraamat
Kartulil oli ja on kindel koht eestlaste toidulaual. Kartulit kasvatavad meie oludes potipõllumehed ja väikeaednikud, aga ka suurtootjad. Kahtlemata on neil kõigil asjast oma arusaam ja väljakujunenud viljelusvõtted. Raamat püüab anda nõu ja näpunäiteid, kuidas tulemuslikult kartulit kasvatada ja tarbijate soovidele vastu tulla. Jagatakse juhiseid neile kasvatajaile, kelle jaoks on sobiva sordi ja edukate kasvatusvõtete leidmine keeruline. Meie kliimatingimustes kipub kasvuperiood jääma vajalikust lühemaks, seega on mugulasaagi parema kvaliteedi eesmärgil otstarbekas rakendada agrotehnilisi võtteid kasvuperioodi täielikumaks ärakasutamiseks. Seesugusteks võteteks on näiteks eelidandamine, lehemädaniku tõrje, lehekaudne väetamine ja õigeaegne koristamine. Raamatust leiate soovitused, kuidas kõiki neid võtteid tulemuslikult kasutada. 1971. aastast Sakus Eesti Maaviljeluse Instituudis teadurina töötava Luule Tartlani põhiliseks uurimisvaldkonnaks on kartuli kvaliteet ja agrotehnilised võtted.
Maalehe maasikaraamat
Tutvustuseks: Eesti maasikakasvatuse ajalugu ei ulatu kuigi kaugele minevikku. Veel 1925. aastal peeti maasikat taluaedades haruldaseks taimeks. Tänapäevaks on olukord muidugi muutunud: maasikas on kahtlemata üks populaarsemaid marjakultuure. Sellest hoolimata on eelmise Eesti maasikaraamatu ilmumisest möödas juba üle kümne aasta. Pidevalt tuleb turule uusi ja paremaid maasikasorte ning ka kasvatustehnoloogia täiustub jõudsasti. Kiirelt muutuvad ka väetised ja Eestis kasutada lubatud taimekaitsevahendid. „Maalehe maasikaraamat" abistab nii algajaid kui ka kogenud maasikakasvatajaid sordivalikul, istutusmaterjali muretsemisel, istandiku rajamisel ja hooldamisel ning haiguste ja kahjurite äratundmisel.
Maalehe tomatiraamat
“Maalehe tomatiraamat” on väike teejuhis neile, kellel tomatikasvatuses kogemusi napib. Peamised soovitused ja näpunäited on antud tomati kasvatamiseks kütteta kasvuhoones. Raamatu autor on kirja pannud oma kogemusi ja tähelepanekuid, mida ta on omandanud tomatitega katseid tehes, sordivõrdlusi läbi viies, kodumaiste sortide seemnekasvatusega tegeldes ja uusi tomatisorte aretades. Raamatust leiate juhised, kuidas kasvatada tomatit kasvuhoones, avamaal, aknalaual ja rõdul; milliseid kasvutingimusi tomat vajab; saate infot taimede ettekasvatamise, istutamise ja hooldamise kohta ning lisaks leiate ka põhjalikud sordikirjeldused.
Maalehe Viinamarjaraamat
Viinamarju on Eestis kasvatatud sajandeid. Nimelt on Eesti üks maailma põhjapoolsemaid riike, kus soodsa mikrokliimaga kasvupaiku valides saab väljaspool kasvuhoonet viinamarju kasvatada kogu territooriumil. "Maalehe viinamarjaraamatusse" sorte valides ja neid kirjeldades on autor kasutanud tähelepanekuid Eesti viinamarjakasvatajatelt, kelle aiad asuvad erinevates ilmastiku- ja mullastikuoludes. Raamatust leiab Eestis kasvatamiseks sobivate viinamarjasortide ja -liikide kirjeldusi ning detailseid juhiseid kasvatamiseks, mis on selged ja kasulikud nii algajale kui juba kogenumale viinamarjakasvatajale. Jaan Kivistik sündis 1946. aastal Harjumaal praeguses Kose valla Roogoja talus, kus vend Uno eestvõttel juba autori koolipõlves viinapuud kasvasid. 1970. aastast Räpina Aianduskooli puuviljanduse õppejõuna töötanud Kivistik on Eesti üks juhtivaid eksperte siinsete viinapuude ja nende hoolduse alal. Jaan Kivistiku sulest pärineb 12 puuviljanduseteemalist raamatut, muu hulgas ka õpikuid ja teatmikke.