Aastate jooksul on Devonis asuv kaunis Kindluse-nimeline häärber Chadwicki perekonnale pelgupaika pakkunud. Nüüd on viis väikest last, kes siin üles kasvasid, kodust lahkunud, ning nende vanaema Freddy mõtleb murelikult, kas ta elab veel nii kaua, et näha järgmise põlvkonna sündi. Ükskõik, mis lastega ka ei juhtuks – Freddy on veendunud, et Kindlus peab jääma perekonnaringi, et olla valmis nende tagasipöördumiseks. „Chadwicki perekonnakroonika" 1. osa, „Ootus", ilmus Varrakult 2009. aastal.
Cassandra Clare’i sarja „Surmav arsenal” kolmanda raamatu „Klaaslinn” tegevus leiab aset varjuküttide iidsel kodumaal, pastoraalses Idrises ja selle kaunis pealinnas Alicantes, kus aeg näikse olevat peatunud: hõbedaselt hiilgavate deemonitornide mõju ei lase seal kasutada telefoni ega mootorsõidukeid. Tuhat aastat tagasi oli ingel Raziel pannud Idrises oma verega aluse rassile, kes pidi hoidma sellest maailmast eemale deemonid, ent võimuihast hullunud Valentine Morgenstern kavatseb just nende abil valla päästa sõja, et hävitada kõik allilmlased, keda ta maniakaalselt vihkab, ning ühtlasi varjukütid, kes keelduvad talle truudust vandumast. Esimestes raamatutes põimitud suhete kangasse lisandub uusi mustreid; lõimelõngu katkestatakse ja sõlmitakse uuesti. Osa saladusi näib lahenevat, aga kas päevavalgele tuleb kogu tõde või kas seda ongi alati tarvis? "Klaaslinnaga" jõuab Cassandra Clare'i osavalt romantikat ja põnevust segav gootilike sugemetega linnafantaasia sari "Surmav arsenal" poole peale, kuid lahendus, mis veel äsja tundus käeulatuses, nihkub aina kaugemale. Püüdes päästa oma ema ja aidata sõpru, on Clarissa on sunnitud minema Klaaslinna, mis võib tähendada talle surma. Olukorras, kus usaldada ei saa isegi venda ja algaja varjukütt on sunnitud abi otsima võõrastelt, seisavad Clarissa ees rasked valikud. Mitmed vastamata jäänud küsimused leiavad ootamatud lahendused ning lugu teeb nii jahmatavaid pöördeid, et lugeja võib olla sunnitud oma senise arvamuse nii mõnestki tegelasest täielikult ümber hindama. Sash Uusjärv
Michelle ei usu muinasjuttudesse. Ta on isepäine ärinaine, kes alustab uues linnas uuesti otsast peale. Ja kui ta otsustab üle võtta hüljatud raamatukaupluse, on tal selle jaoks kohe ka ideaalne juhataja. Raamatuid armastavale Annale on see unistuse täitumine − ning mitte ainult sellepärast, et tal on nüüd võimalus pageda kolme nõudliku kasulapse ja jumaldatud, kuid hüperaktiivse dalmaatsia koera eest. Kuigi Anna kardab, et tema oma muinasjutu lõpp ei ole just selline, nagu ta oli lootnud, muudab kirg klassikute vastu kogu ta elu. Kui aga mineviku saladused hakkavad ähvardama Michelle’i uusi ettevõtmisi ja murenool tabab otse Anna kodu südant, kas suudab raamatute elutarkus ja vaprus aidata kaht sõbrannat − ja neid, keda nad armastavad − üles leida õnneliku lõpu saladust?
Jens Lapidus õpetas meid nägema Stockholmi uue pilguga. Ta näitas meile, kes selles linnas tegelikult otsustavad ja kus asuvad piirid. Nüüd joonistatakse linna kaart hoopis ümber. Palgamõrvar on saanud ülesande. Allilma kuninga Radovani tütar Natalie leiab end positsioonil, mida ta tegelikult ei soovinud. Varsti saab välja lugejate vana tuttav JW, kes pärast „Kiire raha“ sündmusi seni vangis istus. JW-l on uus sõber, kes tegelikult sõber ei olegi. Jorge Royale alias J-boy Bernandotte alias Põgenik kavandab viimast stiilset tagasitulekut röövi näol, mille kõrval kõik teised röövid oleksid kui lapsemäng. Neid ei huvita tavaline elu, nad tahavad luksuslikku elu. Jens Lapidus sündis 1974. aastal, elab Stockholmis ja töötab advokaadina. Tema esikromaan „Kiire raha“ ilmus Rootsis 2006. aastal ning on üks 2000. aastate populaarsemaid Rootsi raamatuid, mille järgi tegi samanimelise filmi Daniel Espinosa. Eesti keeles on ilmunud ka selle järg „Puhas kättemaks“. Triloogia tõlkeõigused on müüdud enam kui kolmekümnesse riiki.
See tõeliselt külluslik romaan näitab, et kirjandusteadus ei ole sugugi kuiv ja igav – kaks kirjandusteadlast, Maud Baliley ja Roland Michell, kohtuvad, sest neile näib, et nende uurimisobjektide vahel on olnud seni avastamata lähedane tutvus. Roland uurib kuulsa Victoria-aegse luuletaja Randolph Ashi loomingut, Maud aga tagasihoidlikuma ja rohkem varju jäänud Christabel La Motte’i muinasjutte ja luulet. See, mida nad avastavad, ähvardab pea peale keerata kõik, mida oli neist luuletajatest seni teada. Nende uurimistöö muutub neile isiklikult oluliseks ning nad leiavad end ammu elanud ja kirjutanud inimeste elu ja loomingu lummas.
Tallinki laevakapten ja kirjanik – mitme haarava mereromaani autor Lembit Uustulnd on sedapuhku kirjutanud loo lastele. Ilmselt hakkavad seda raamatut fännama kõik väikesed (ja suuremad) poisid, aga miks ka mitte tüdrukud. On ju laevasõit ja elu merel, millest Uustulndi raamatus juttu tuleb, üks ütlemata põnev asi – vanusest ja soost küsimata. Raamat on pooldokumentaalne – jutustus sellest, kuidas Uustulndi tütrepojad Mats ja Tõnn vanaisaga reisi Rootsi kaasa tegid, mida nad laevas nägid ja millistest sündmustest osa said. Kõige selle käigus saame tuttavaks reisilaevaga, ametimeeste ja nende töödega, käime külas Rootsi kuningal ning imetleme muuseumis svensonite kuulsat sõjalaeva „Vasa“. Matsil ja Tõnnil on ka igapäevases elus annet sattuda põnevatesse seiklustesse ning selles suhtes pole teistsugune ka nende laevareis. Paeluvalt ja hea huumoriga kirjutatud raamat aitab lastele selgitada meresõidu võlu, näitab laevaelu oma kõigis kirevates värvides ning avardab pisutki meie teadmisi sellest valdkonnast.
Raamatus jutustab oma lugu naistaksojuht, kes on sattunud selle ameti peale, sest ta surnud armastatu pärandas talle oma takso. Ette tuleb mitmesuguseid juhtumeid, mõned neist jäävad talle rohkem, mõned vähem hinge. Päris raamatu alguses aga viib elu ta kokku enesetappu kavandava mehega, kes õnneks sellest kavatsusest loobub. Küll aga jätkub ta tutvus taksojuhiga ja tutvusest areneb vähehaaval midagi rohkematki…
Raamatu tegevus toimub kahes ajastus: ühes jutustatakse Jeesus Kristuse lugu Naatsaretist lahkumisest ristilöömiseni, ning teises toimub tegevus Strasbourgis, kus peab istungeid Euroopa Parlament. Raamatu läbivaks ideeks on hea ja kurja võitlus ning küsimus sellest, mis siis ikkagi on inimõigused. Kindla käega ja nõtke keelekasutusega kirjutatud teos, mis annab kindlasti palju mõtlemisainet.