Inglise kirjaniku Thomas Hardy (1840-1928) loomingu paremiku moodustavad nn Wessexi-romaanid, mille taustaks on tema sünnikoht Dorset Lõuna-Inglismaal ning mille hulka kuulub ka kirjaniku kõige helgem romaan “Eemal hullutavast ilmakärast”. See on lugu kaunist ja südikast, kuid põikpäisest ja tujukast Bathsheba Everdene’ist ja kolmest olulisest mehest tema elus. Teoses kirjeldatud pealtnäha idüllilises maakohas pole puudu täitumatutest unistustest, murtud tõotustest ja hingelisest vägivallast. Lugeja ees avaneb kogu Victoria-aegse Lõuna-Inglismaa elu selle tavade, uskumuste, ebausu, ennustamiste ja valentinipäeva kaartidele tähtsuse omistamisega, mida Thomas Hardy on kirjeldanud humoorikalt ja leebe irooniaga.
Romaan ühe hariliku eesti pere argipäevast. Reinu elu oli hiljuti täitsa korras: tubli naine, seksikas armuke, kolm armsat tüdrukutirtsu, mõnus korter koos kõige vajalikuga. Nüüd on tal korter põlenud, naabrinaisest armuke surnud, asjadest on järel vaid riismed. Paar nädalat hiljem saab surma ka talle väga lähedane vend. Kogu selle murekoorma keskel mõistab peategelane, kui olulised on suguvõsa ja perekond. Elu on nii seatud, et inimesed on abielus olles teineteisele raskustes toeks, isegi kui alati kõiges ühel meelel ei oldagi.
Mart Kivastiku (1963-21..) esimeses esseekogumikus kirjeldatakse jermakofiliku pieteeditundega Kunsti ja noormutiliku jultumusega Kunsti tegijaid. Tegijatel jääb üle kas solvuda või armastada Kunsti rohkem, kui iseennast. Ars longa… Õnneks räägib autor peamiselt endast. Ja ehkki tema meistrikäega visandatud portreed on kraabitud mõõgapidemega ateljeede ja kõrtside seintele, tunneb uue aastatuhande lugeja seal eksimatult ära tõepärase pildi Lennart I valitsusaja kirjandus-, kunsti-, ja teatrielu kommetest ja inimestest. Raamatu (esseede) peategelasteks on: Toomas Raudam Imat Suuman Hannes Varblane Valentin Kuik Peeter Volkonski Lembit Saarts Ago Teedema Mart Kivastik Lembit Kurvits Aleksander Müller Jaak Tuksam Enn Tegova Jüri Ehlvest Elmo Nüganen Kalev Kudu Ervin Õunapuu Lennart Meri
Maitsvad, erilised, lihtsad ja mis kõige tähtsam – täiesti patuvabad. Pole vahet, kas valid koduse õunakoogi, mahlase brownie, kreemise juustukoogi või pisut uhkeldava datlikreemiga šokolaadikoogi – need kõik on tervislikud paleokoogid ilma laktoosi, gluteeni ja suhkruta! 50 ahvatlust koos kaunite piltidega, lisaks targad nõuanded, kuidas patuvabu kooke teha saad.
„Spioon 29 nimega“ on kaasahaarav lugu Juan Pujolist, II maailmasõja erakordseimast topeltagendist, keda on pärjatud nii Saksamaa Raudristi kui ka Briti Impeeriumi ordeniga. Jason Webster, kes tunneb Hispaaniat põhjalikult, avab uuel viisil tolle karakteri olemuse, kellest on kirjutanud teisedki sõjaajaloolased, nagu Ben Macintyre. Webster heidab valgust Pujoli karismaatilisele iseloomule ja vürtsitab tema kummalist kelmiromaani meenutavat elulugu kirjeldustega Bletchley dekodeerimisoperatsioonist ja MI5 telgitagustest, näidates ühtlasi, kuidas agendi fantaasiast sündinu mõjutas paljude briti ja saksa sõdurite elusaatust. Põhjalikul uurimistööl põhinev, kuid ilukirjanduslikult värvikalt kirja pandud „Spioon 29 nimega“ avab tegelikkuse, mis on väljamõeldisest palju kummalisem, ning toob lugejani lähiajaloo ühe olulisema ja dramaatilisema sündmusteahela.
Uudis raadiost: "Päästke naabrid!" November. Argipäeva õhtu. Kuulsin raadiost head uudist. Pori linnas oli keegi kodanik helistanud hädaabinumbrile ja kutsunud politsei välja, sest ta kuulis kõrvalt ridaelamu korterist karjumist ja appihüüdeid. Politsei oli siis kohale ilmunud, sisenenud korterisse rõdult avatud tagaukse kaudu ja oli avastanud, et korter tundub nagu tühi olevat. Samas aga oli endiselt kosta appihüüdeid ühest suletud uksega toast. Politsei oli siis ka selle ukse avanud ning ees ootas neid pilt kahest kodanikust, kes häälekalt suguakti olid just sooritamas. Vot sulle siis, Tulge appi, tulge appi! Tuldigi. Mitmekesi kohe. Soome elu. See pole igav. Kirjapandud juhtumid varieeruvad meeldivatest ja sõbralikest sõitudest sõbralike ning mõnusate inimestega kuni väga ebameeldivate sõitudeni. Viimastes kohtute muuhulgas nii mõistuse ära joonud ja oksendavate, võlgu jäänud kodanikega, kellele oli vaja vahel ka politsei kutsuda. Tuleb ette lugusid seltskondadega, kellel oli kaasas pool kilo kokat või kes tahtsid mulle relva müüa.
Kuulsa ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe (1809-1849) fantastiliste ning õudusjuttude kogumik annab hea ülevaate nüüdisaja novelli ja detektiiv- ning ulmekirjanduse ühe rajaja loomingust.
Walter Isaacson, endine CNN-i uudistekanali esimees ja ajakirja Time tegevtoimetaja, on pannud paberile haarava jutustuse loova ettevõtja Steve Jobsi käänulisest eluteest; kõrvetavalt eredast isiksusest, kelle täiuseiha ja raevukas tegutsemistung tekitasid pöörde kuues tööstusharus: personaal- ja tahvelarvutite, animatsiooni, muusika, telefonide ning e-kirjastamise vallas. Ajal, mil Ameerika otsib võimalusi püsida uuenduste esirinnas, kõrgub Jobs leidlikkuse ja kujutluste elluviimise ülima võrdkujuna. Ta teadis, et parim viis luua 21. sajandil väärtust on ühendada loovus ja tehnoloogia. Tema rajatud ettevõttes põimus fantaasialend insenertehnika tippsaavutustega. Ehkki Jobs aitas raamatu koostamisel kaasa, ei taotlenud ta kontrolli kirjapandu üle ega isegi õigust jutt enne avaldamist läbi lugeda. Tabuks ei kuulutanud ta ühtegi teemat. Vastupidi, tuttavaidki kehutas ta kõik ausalt ära rääkima. Jobs ise kõneleb otsekoheselt – vahel jõhkragi otsekohesusega – inimestest, kellega ta koos töötas või kellega konkureeris. Sõbrad, vihamehed ja kolleegid maalivad ilustamata pildi kirgedest, perfektsionismist, kinnisideedest, kunstimeisterlikkusest, hulljulgusest ning ohjade külge klammerdumisest – kõigest, mis kujundas peategelase tööstiili ja sellest võrsunud uuenduslikke tooteid. Steve Jobsi elulugu põhineb enam kui neljakümnel intervjuul, mis tehtud temaga kahe aasta jooksul – lisaks üle saja usutluse pereliikmete, sõprade, vaenlaste, võistlejate ja töökaaslastega.
Jordi Cervera Nogues (1959) on uuemas katalaani kirjanduses silma paistnud viljaka luuletajana, aga ka romaani- ja jutukirjanikuna. Ta kuulub nende tänapäevaluuletajate ilmsesse vähemusse, kelle loomingut kuidagiviisi ei anna sobitada «vooludesse» või märgistada nii, et sedamaid oleks selge, mis laadiga on tegemist.