Noorena armus Molly Anderson ülepeakaela nägusasse paha poisi mainega Dylan Blacki, kuigi noormehel jätkus silmi vaid tema vanemale õele. Kui aga nende suhtest midagi välja ei tulnud, jättis noormees ka Mollyga hüvasti, lubades, et kunagi täiskasvanuna ootab neid ees suur ühine seiklus. Aastaid hiljem, kui Molly kihlatu jätab ta vahetult enne jõulupühi maha, on naine valmis nõudma Dylanilt lubaduse täitmist. Vaoshoitud Dylanile on Molly alati meeldinud ning kui naine nüüd täiskasvanu ja vapustavalt kaunina tema ellu saabub, on mees pahviks löödud. Miks siis mitte naisega kohustustevabalt natuke vallatleda? Naeru täis päevad ja hilisõhtused suudlused muudavad Molly elu igaveseks. Ainus kink, mida ta südamest ihkab, on Dylani armastus, aga kui mees saab teada saladuse, mida naine tema eest varjanud on, võib Molly mehe uuesti kaotada… sel korral jäädavalt.
Äraneetud tüdruk põgeneb surma käest ja leiab end imemaailmast, kus teda hakatakse uskumatult pöörastel viisidel proovile panema. Sukeldu Morrigan Crow ja Nevermoori vunderit täis maailma – kõige fantaasiaküllasemasse lasteraamatusse, mis on sel aastal ilmunud. Morrigan Crow on ära neetud. Kuna ta sündis Loojakul, mis on sündimiseks kõige õnnetum päev, süüdistatakse teda kõikides kohalikes õnnetustes, alustades rahetormidest ja lõpetades südamerabandustega. Mis kõige hullem: needus tähendab, et Morrigan on määratud oma üheteistkümnenda sünnipäeva keskööl surema. Kuid samal ajal, kui Morrigan oma saatust ootab, ilmub välja Jupiter Northi nimeline kentsakas ja silmatorkav mees. Ta viib mustast suitsust koerte ja püssidega varjuratsanike eest põgenedes tüdruku turvalisse kohta – salajasse, imepärasesse Nevermoori. Just siis avastab Morrigan, et Jupiter on valinud ta võistlema koha eest linna kõige tähtsamas organisatsioonis: Vunderlaste Seltsis. Sinna pääsemiseks peab ta läbi tegema neli rasket ja ohtlikku tuleproovi, võisteldes sadade teiste lastega, kellest igaühel on ette näidata erakordne anne, mis neid teistest eristab – erakordne anne, mida Morriganil tema enda meelest kohe kindlasti ei ole. Selleks, et turvalisse Nevermoori igaveseks jääda, peab Morrigan leidma viisi, kuidas tuleproove läbida. Vastasel juhul peab ta linnast lahkuma ja oma surmava saatusega lõplikult silmitsi seisma. „Nevermoor. Morrigan Crow tuleproovid” on Harry Potteri lugude ja triloogia „Tema tumedad ained“ austajatele täiuslikult sobiva sarja esimene raamat, mis viib lugejad ebatavalisse maailma, sütitades neis lootuse ja kujutlusvõime.
Raamatute „Jip ja Janneke” ning „Miisu” autori teos „Lendav lift“ ilmub eesti keeles raamatuna esimest korda. Aabel töötab uues suures Knotsi kaubamajas liftipoisina. Ta teab, et kõige ülemist, salapärast rohelist nuppu ei tohi ta mingil juhul vajutada. Kuid uudishimulik nagu ta on, teeb ta seda juba esimesel tööpäeval. Enne kui Aabel ja tema kolm reisikaaslast arugi saavad, lendab lift hoonest välja ja tõuseb noolekiirusel kõrgusse. Algul ehmatavad kõik koledasti, kuid siis mõistavad, et lendav lift on suurepärane! Hullumeelsel reisil, mis viib neid New Yorki, Lõuna-Ameerikasse ja lõpuks Uus-Meremaale, kogevad nad uskumatuid seiklusi. Annie M. G. Schmidt (1911–1995) oli 20. sajandi populaarseimaid lastekirjanikke. Tema lugudest on tuntumad „Viplala lood”, „Plukk ja punane autokraana”, „Jip ja Janneke”, „Miisu” ja „A nagu Aabel“.
John Wyndham, „Trifiidide päeva“ ja „Krüüsaliste“ autor, on tuntud oma apokalüptiliste romaanide poolest, mille hulka kuulub ka see teos. Inimkonda ähvardab tulnukate invasioon, kes on maandunud maailmamerre ja sealt sissetungi kavandavad. Esialgu röövivad tulnukad rannikulinnadest inimesi ja uputavad laevu, millele inimesed vastavad aatompommide heitmisega meresügavustesse. Seejärel sulatavad tulnukad üles Maa pooluste jäämütsid, mis tõstab katastroofiliselt merevee taset, nii et kõik rannikualad üle ujutatakse, mis omakorda tähendab tsivilisatsiooni sotsiaalset ja poliitilist kollapsit. Teoses võib näha selgeid paralleele Wyndhami lapsepõlvelemmiku, H. G. Wellsi „Maailmade sõjaga“.
Harry Dresden, Chicagos tegutsev võlur, kes on paljudel keerulistel juhtudel politseid aidanud, on oma elu jooksul kohtunud paljude päris hirmuäratavate vastastega, kuid midagi sellist pole ta kunagi näinud. Kõikjal Chicagos tekitavad probleeme vaimud, kes on piinatud, vägivaldsed ja tapmishimulised. Keegi – või miski – püüab meelega panna neid põrgulikku hävitustööd tegema. Kuid miks? Ja miks on nii paljud ohvrid seotud Harryga? Enne kui ta isegi aru saab, on ta ülepeakaela probleemidesse kistud, mis ähvardavad ka teda ennast vaimuks muuta.
Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas püüavad kolm väikeriiki vastu seista suurele Mede impeeriumile. Selleks oleks aga hädavajalik tugevate liidrite olemasolu neis väikeriikides. Ühe riigi etteotsa on jõudnud varas Eugenides, abielludes Attolia ilusa, kuid armutu kuninganna Irene’iga. Tahtmatult saadud kuningaroll ei meeldi ei Eugenidesele ega ta värsketele alamatele, kes ta toidu sisse liiva ja voodisse madusid poetavad, ja tal seisab ees raske eesmärk – saada kuningaks ka tegelikult, mitte ainult vormiliselt. Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad üht karismaatilist ja parandamatut tegelast – varas Eugenidest ehk Geni. „Kuninganna Varga“ romaanid on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, jumalikke sekkumisi, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist. „Kuninganna Varga“ romaane hindavad kirjanikud, kriitikud ja lugejad, need on saanud paljusid auhindu, nende hulgas Los Angeles Times Book Prize, Newbery Honor, Mythopoeic Fantasy Award.
Romaan „Hariton Naganovi surm ja ajatus” räägib Tallinna kultuurielu lähiminevikust. Sellest, kuidas elasid ja millega tegelesid kohalikud vene (pseudo)haritlased ja (pseudo)boheemlased tormilistel 1990ndatel. Hariton Naganov oli ajastu võrdkuju. Mees, kes jättis jälje kõigele sellele, mida on tänapäeval moodne nimetada eestivene kultuuriks. Kui uue aastatuhande saabudes Hariton Naganov ootamatult suri, ei osanud tagantjärele keegi enam öelda, mis mees ta õigupoolest oli. Mida ta mõtles? Mida talle teha meeldis? Või millega üldse elatist teenis? Küll aga teati ja mäletati hästi tema vastupandamatut sarmi, tänu millele koondusid tema ümber kõik ajastu säravamad tegelinskid. Romaani nimetu jutustaja süüvib salapärase varalahkunu ellu ja otsib üles mehe vanad kamraadid ja kallimad, et nende abil loosse selgust tuua. Ühel hetkel tuleb aga jutustajal nentida, et vastuste asemel leiab ta üksnes uusi küsimusi. Varsti pole kindel seegi, kas Hariton Naganov üldse lavalt lahkunud on. Tasapisi koorub mälestuste raamatust välja kelmiromaan, kus pole tagasi hoitud ei absurdi ega (enese)irooniaga. P. I. Filimonov (snd 1975) on eestivene luuletaja ja prosaist. Ta on õppinud Tallinna ülikoolis inglise filoloogiat ja lisaks luulele ja proosale kirjutab ta ka näidendeid ning esseistikat. Filimonovilt on ilmunud üks jutukogu, neli luulekogu ja romaanid „Mitteekleudilise geomeetria tsoon“ (Kite, 2010), „Thalassa! Thalassa!“ (Varrak, 2013) ja „Laulis, kuni kõik lõppes“ (Varrak, 2016). 2007. aastal sai ta oma esimese avaldatud luulekoguga aasta parima venekeelse teose Eesti Kultuurkapitali preemia. “Minu meelest muudab Filimonovi tekstid elavaks oma positsioonide õhkulaskmine ja nende samaaegne säilitamine. /../ See annab tekstile elu, annab aimu autori sisemisest intriigist, mis teda kirjutama ajab ja kirjutamas hoiab.” • Anti Saar, kirjanik ja tõlkija “See on linnalegendidest, kuulujuttudest ja anekdootidest kokku punutud hooti naljakas, aga enamasti siiski nukker romaan ajastust, milles nii mina kui ka autor ja tema tegelased elama juhtusime ja mis ilmselt just seetõttu groteskist hoolimata mulle nii tuttav ette tuleb, mõned tegelasedki on justkui maha kirjutatud inimeste pealt, keda tean ja keda olen kuulnud sarnaste seiklustega kelkimas.” • Andrei Ivanov, kirjanik
Eesti Vabariigi taastuleku aegu ilmus meie avalikku mõtteruumi uus salapärane nimi – Fanny de Sivers (1920‒2011). Pärnus sündinud keeleteadlane, etnoloog, filosoof, esseist ja tantsija jõudis enne Teise maailmasõja puhkemist õppida Tartu Ülikoolis romaani keeli ja kunstiajalugu, ent abikaasa Hans Georg von Siversi päritolu tõttu olid nad sunnitud 1941. aastal Eestist lahkuma. Fanny de Sivers jätkas akadeemilisi õpinguid erinevates Euroopa ülikoolides, kuid unistas hoopis elukutselise balleriini karjäärist. Kuigi ta sooritas ka Breslau balletikoolis riikliku eksami, oli ta terviseprobleemide tõttu siiski sunnitud sellest teest loobuma. Tema koduks sai Pariis, kus ta elas 60 aastat. Aukartustäratavalt mitmekülgse autorina hakkas ta taasiseseisvumise järel avaldama Eesti ajakirjanduses artikleid väga erinevatel teemadel. Käesolev kogumik on esimene köide kolmeosalisena kavandatud Fanny de Siversi kogutud teostest ja see koondab kirjutisi sellistel teemadel nagu kristlik Euroopa, eesti vaimulaad, Maarja seotus kodumaa kui Maarjamaaga, Piibel, jumalaküsimus, jõulud jne. Lisaks artiklitele sisaldab kogumik Fanny de Siversiga tehtud intervjuusid, mis avavad tema põnevat isikut ja elukäiku.
Kelly Rochard on kindlalt otsustanud kogeda veel üht seiklust, enne kui abiellub! Siiski, Louvre´i juures röövli ohvriks langemine polnud see, mida ta kauaoodatud Pariisi reisilt ootas. Appi tõttav Will Maguire on lummatud kenast Notre Dame´i dressipluusis võõrast. Kelly ei suuda vastu panna maailma kõige romantilisemale linnale ega Willile, kes otsustab talle näidata kõiki linna aardeid, alustades Eiffeli tornist kuni jalutuskäikudeni Seine´i jõe ääres. Kas nende armastus jääb kestma, kui nad naasevad vanasse tuttavasse Indianasse või osutub see vaid armastuse linna hingematvaks juhusuhteks?