Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUÄra ahvatle mind
Südameasjades pole õigeid või valesid aegu Armastus tuleb siis, kui seda kõige vähem oodatakse. Jason Guthriel pole päeval aega tüdrukutega tegeleda – ta aitab oma leseks jäänud venda ja teismelist vennapoega ning tegeleb sellega, et oma kodulinn taas jalgele aidata. Aga öösel on teine lugu… Ja kui kena uus naaber Honor Brown võtab vastu ta abi maja kordaseadmisel, loodab Jason, et suudab purustada müüri, mille naine on enda ümber ehitanud. Võitluskunstide õpetaja Sullivan Dean tunneb ära ohu, kui seda näeb – isegi kui see on võtnud vapustava blondiini kuju, kes aitab oma sõbral mehe naabrusesse kolida. Mäletades omaenda rahutut minevikku, keskendub mees noortele võitluskunstide õpetamisele ja on aru saanud, et Lexie Perkinsi taoliste tüdrukutega pole mõtet tegemist teha. Ent tundub, et Sullivan ei suuda temast loobuda…
Ohete laht. Kaitsjate triloogia 2. raamat
Et tähistada oma uue kuninganna tõusu, lõid kolm kuujumalannat kolm tähte: ühe tulest, ühe jääst ja ühe veest. Kuid siis kukkusid need taevast alla, pannes kõigi maailmade saatuse ohtu. Ning nüüd ühendavad kolm meest ja kolm naist oma jõu, et tükid kokku korjata… Merineitsi Annika on tulnud merest ja peab pärast ülesande täitmist sinna tagasi pöörduma. Olles sellele maailmale uus, on tema puhtus ja ilu hingematvad, samuti tema graatsiline sportlaslikkus, mida ta uued sõbrad avastasid, kui nad tuletähe tagasisaamise eest võitlesid. Nüüd on maailmarändur Sawyer King toonud kaitsjad läbi aja ja ruumi Capri saarele, kuhu on peidetud veetäht. Ja kui Sawyer jälgib Annikat tema tegevustes, tunneb ta, kuidas teda tõmbab Annika rõõmsa hinge poole. Ent Sawyer teab, et kui ta lubab Annika oma südamesse, ei suuda mingi võlukompass teda enam kindlale kursile tagasi juhtida. Ja pimeduses varitseb nende vaenlane Nerezza. Ta kaotas ühe tähe kaitsjatele, ent ikka on tal veel võimalusi verd valada – merineitsi veri voolab vette ja ränduri oma maale. Sest ta on sepistanud uue ohtliku relva. Midagi surmavat ja ettearvamatut. Midagi hoopis teistsugust, kui võttis oma partneriks inimese. Saatusetähed. Kaitsjate triloogia I raamat Klaassaar. Kaitsjate triloogia III raamat
Klaassaar. Kaitsjate triloogia 3. raamat
Et tähistada oma uue kuninganna tõusu, lõid kolm kuujumalannat kolm tähte: ühe tulest, ühe jääst ja ühe veest. Kuid siis kukkusid need taevast alla, pannes kõigi maailmade saatuse ohtu. Ning nüüd ühendavad kolm meest ja kolm naist oma jõu, et tükid kokku korjata… Kui jäätähe otsing viib kuus kaitsjat Iirimaale, peab Doyle, surematu, seisma silmitsi oma traagilise minevikuga. Kolm sajandit tagasi sulges ta oma südame, ent tema sõdalasehinge tõmmatakse ikka veel millegi taltsutamatu poole. Ja taltsutamatusega pole keegi rohkem tuttav kui Riley – ja hunt temas… Arheoloogina ei ole Clare’i rannik Rileyle võõras, ent nüüd leiab ta end ebakindlal pinnal tumeda jumalanna sihtmärgina, kes tahab enamat kui tähti, enamat kui kaitsjate verd. Otsides läbi Iiri ajaloo juhtlõngu, mis viiksid nad viimase tähe ja klaassaareni, peab Riley võitlema oma praktilise loomusega ja tunnistama, et tema ootamatu kiindumus Doyle’i on rohkem kui ainult põgus külgetõmme. Sest see on mehe tugevus, mis teda toetab nii võitluses kui armastuses ning aitab päästa nad kõik. Saatusetähed. Kaitsjate triloogia I raamat Ohete laht. Kaitsjate triloogia II raamat
Põrsa paremad päevad
Peeter Sauter (snd 1962) kirjutab raamatus „Põrsa paremad päevad“ kohtumistest vägagi erinevate tekstitegijatega. Korüfeedega kõrvuti vilksatavad algajad ja literaadid väljastpoolt Eestit. Läbivad teemad on – mida annab autorile kohtumine teiste kirjanikega ning kirjanikkond kui suur imaginaarne pseudopere. Peeter Sauter on omanäolisemaid eesti kirjanikke, kelle täpsed ja teinekord halastamatult selged kirjeldused inimestest neid otsekui röntgeniga läbi valgustavad. Teos kuulub sarja „Kirjanikud omavahel“, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.
Eriline Eri Klas
Dirigent Eri Klas on eriline fenomen Eesti kultuuriloos, kes koos Georg Otsa, Gustav Ernesaksa, Neeme Järvi ja Arvo Pärdiga kuulub Eesti muusikamaailma superviisikusse. Ta on olnud staar džässmuusikuna ja Eesti Raadio meeskvarteti lauljana. Ta on mängeldes ületanud lõhe kergemuusika ja klassika vahel, provintsi ja metropoli vahel, Eesti ja välis-Eesti vahel. Dirigent on side lava ja orkestri vahel, aga Eri Klas on ühendanud ka ajastuid ja kultuuriruume. Eesti kultuuri suursaadikuna on tema teod, nagu Rahvusooper Estonia lähetamine Stockholmi või Pariisi, jäänud tänaseni ületamatuks. Loomulikult mõjutas Eri kujunemist tema enda eriline isiklik lugu, mida me selles raamatus samuti ei unusta. Erilisest Erist räägivad Heli Lääts, Peeter Saul, Eino Baskin, Kalju Terasmaa, Mai Murdmaa, Helgi Sallo, Aivar Mäe, Jüri Leiten, Ariel Klas, Erkki-Sven Tüür, Hans Mirka, Toomas Velmet, Arne Mikk, Jaan Talts ja paljud teised.
Ühises hoovuses
Arvo Valton (snd 1935) portreteerib raamatus „Ühises hoovuses“ seitsetkümmet viit eesti kirjanikku ja kirjandustegelast, ning oma eeskujude, sõprade ja kolleegide kaudu ka iseennast. Need portreed on ausad, harivad ja rohkete huvitavate detailidega. Koloriidi neile lugudele annab Elu ise – Valtoni ja tema pere küüditamine, kirjanikutöö nõukogude tsensuuri pihtide vahel, soome-ugri asja ajamine taasiseseisvunud Eestis. Lugude sagedaseks tegevuspaigaks on kirjanike liit ja Tallinnfilm. Et Valtoni juured ulatuvad Hiiumaale, on raamatus ka tubli annus hiiu huumorit. „Kirjanikud omavahel“ on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.
Meie hingede võlad
Sarja "Kirjanikud omavahel" kuuluv raamat koosneb kahest osast. Esimeses meenutab autor soome, saksa, vene ja eesti literaate, kellega ta on kokku puutunud. Teises osas peatub ta aga pikemalt sellel ühel, kellega elu raamatu autori mitmeks aastaks lähemalt ühte viis. See ei ole ainult meenutus, see on ka purunenud armastuse lugu.
Elu on sõna
Sarja "Kirjanikud omavahel" kuuluv raamat käsitleb autori kokkupuuteid eesti kirjanikega alates 1971. aastast. Esimesed kohtumised sündisid raamatute kaudu, hilisemad on isiklikud. Üldistavad vahelugemised puudutavad kirjanike ja elunähtuste vahekordi: kirjanikud ja ajakirjandus, kirjanikud ja kõnekunst, kirjanikud ja alkohol, kirjanikud ja vägivald, kirjanikud ja huumor jne. Humoristliku lähenemisega kirjutatud teosest ei ole välja jäänud ka tõsisemat laadi ja traagilised mälestused.
Masin, platvorm, inimene. Meie digitulevik
Kuidas muudab tehnika areng meie elu ja äritegevust ning kuidas sellega sammu pidada? Rahvusvaheliselt tunnustatud autoriteedid Andrew McAfee ja Erik Brynjolfsson selgitavad oma teises raamatus, millises suunas areneb maailma ettevõtlus uuenenud tehnika ajastul ja kuidas see muudab inimeste elu. Masinad on mõõtmatult lihtsustanud meie elu ja tööd, täites hetkega ülesandeid, mis vajasid varem palju inimesi ja arvukaid töötunde. Kohe on käes ka see aeg, kui masinad suudavad mõelda ja otsustada ‒ kohati pareminigi kui inimesed. Platvormid on kujundanud äri enneolematuks. Maailma populaarseim meediaomanik Facebook ei loo ise sisu, suurima väärtusega jaemüüjal Alibabal endal ei ole ladusid ja suurim majutusteenuse osutaja Airbnb ei oma kinnisvara. Inimesed selle raamatu pealkirjas tähistavad meid. Meie loome sisu sotsiaalmeedias, üürime välja korterit, pakume isikliku autoga sõiduteenust, toetame innovatsiooni- või kultuuriprojekte … Meie käsutuses on tehnika, mis on võimsam kui kunagi varem. Ja rohkem kui kunagi varem on meil vaja teadvustada, mida me väärtustame ja mida soovime. Meie enda ja kogu ühiskonna edu ning heaolu nimel peaksime mõtlema mitte sellele, mida tehnika meiega teeb, vaid sellele, mida me ise tahame tehnikaga peale hakata. MIT Sloani ärijuhtimise kooli juhtivteadur Andrew McAfee ja professor Erik Brynjolfsson kirjutavad selgelt ja tabavalt tehisintellektist, suurandmetest ja jagamismajandusest, olukorda siiski liigselt lihtsustamata. Raamat on teenäitajaks sellistegi firmade juhtidele, kelle ettevõtted on veel esirinnast kaugel, aga vajaksid arusaadavat ülevaadet tehnika arengusuundumustest, mis võib-olla pole ‒ veel ‒ nendeni jõudnud.
Neetud taevakivi
„Neetud taevakivi“ on fantaasiaromaan eesti mütoloogia ainetel, toimumisajaks noorem pronksiaeg. See räägib Kaali kraatri tekkeloost, andes sellele fantastilise värvingu. Taevakivi kukkumisel olid ootamatud tagajärjed – hakkas levima tappev haigus ja haldjad muutusid inimeste vastu vaenulikeks. Saarlased mäletasid seda lugu veel aastasadu hiljemgi. Lugu sellest, kuidas nende maale langes põlev taevakivi, mis tõi endaga kaasa laastava haiguse ning mürgitas haldjate hinged. Lugu sellest, kuidas mandri poiss Aulemb ja tema sõbrad võtsid ette retke kivi hävitamiseks, uskudes ettemääratusse ja saatusesse. Lugu sellest, kuidas need kaks, ettemääratus ja saatus, inimestele alati vingerpussi mängivad. Aga ennekõike oli see lugu, mis pani laste südamed pimedatel õhtutel värisema ja koldehaldja kaitse poole palvetama. Mis siis, et see lugu oli väljamõeldis. Või kas ikka oli?