London, 1919. Nooruke Louisa Cannon püüab meeleheitlikult leida pääseteed nii vaesuse ja viletsuse kui ka oma kurjade kavatsustega onu eest. Talle avaneb võimalus oma elu muuta, kui selgub, et Mitfordide aadliperekond otsib oma viiele tütrele lapsehoidja abilist. Louisa kohaneb peagi turvalise eluga Oxfordshire’is asuvas Asthalli mõisas ning temast saab oma hoolealuste sõber ja usaldusalune. Eriti lähedane sõprus seob teda Mitfordide vanima tütre, temperamentse ja terase 16-aastase Nancyga. Samal ajal vapustab kogu Inglismaad jõhker mõrvajuhtum – päise päeva ajal tapetakse rongis teenekas halastajaõde. Kui ootamatult selgub, et tapetul oli mitmeid seoseid Mitfordide lähikondlastega, otsustavad Nancy ja Louisa anda oma panuse kurjategija tabamiseks, taipamata esiti, kui keerulistesse olukordadesse nad seetõttu sattuda võivad. Jessica Fellowes on võtnud oma romaani aluseks tõestisündinud mõrvaloo, mille ohvriks oli halastajaõde Florence Nightingale Shore, kuulsa nimekaimu ristitütar. Politseil ei õnnestunud süüdlast välja selgitada ning Fellowes on loonud selle juhtumi alusel oma ilukirjandusliku versiooni. Mitmed tegelased, sealhulgas värvikas Mitfordide suguvõsa, on samuti reaalselt eksisteerinud, kuid raamatu tegevustik on autori fantaasia vili. Jessica Fellowes, kelle sulest on ilmunud muuhulgas mitu seriaali „Downton Abbey“ ülevaateraamatut, pakub lisaks põnevusloole ka detailitäpseid kirjeldusi elust-olust Esimese maailmasõja järgsel Inglismaal.
Sebastian Bergmanist rääkiva sarja 5. raamat. Ulricehamnis leitakse ühest suveks suletud koolimajast tapetuna tuntud tõsieluseriaalis osalenu, keda on poltpüstolist pähe tulistatud. Ta on tooli külge kinni seotud, pandud istuma nägu nurga poole ja “tobumüts” peas. Tema seljale on klambritega kinnitatud test. Ilmselt pole tapetu osanud kuigi paljudele küsimustele vastata. Tegutsemisviis on väga sarnane nädal varem Helsingborgis toimunud mõrvaga ja appi kutsutakse mõrvajuurdluse osakond. Kõik viitab sellele, et tegemist on osava ja kavakindlalt tegutseva mõrvariga, kes ei plaani enne järele jätta, kui on oma sõnumi edasi andnud. Millegagi, mis lõpuks kogu mõrvajuurdluse osakonna eksistentsi ohtu seab.
История о том, как деревенский паренек Герд Кантер стал Олимпийским чемпионом в метании диска и спортивной легендой, довольно необычна. Герд начал серьезно тренироваться только в 21 год, когда случай свел его с автором книги Раулем Ребане. Рауль Ребане поверил в его талант, собрал вокруг Герда профессиональную команду, что привело к 11 медалям в различных состязаниях за титул. Книга представляет собой своеобразный учебник по стратегии становления Олимпийским чемпионом, где рассматриваемые темы затрагивают каждого спортсмена, тренера и родителя. Команда, о тренере и тренировках, принципы честного спорта, оценка таланта, стратегия, коммуникация, инновации в спорте, о значении физиотерапии и роли спорта – вот лишь несколько ключевых слов, которые встречаются в книге. Основная идея книги ориентирована на молодежь: если думать масштабно, возможно многое, вне зависимости от сферы. Многие эстонские фирмы использовали книгу в качестве учебника по мотивации и стратегии для своего коллектива.
Seikluskirjanduse klassiku Robert Louis Stevensoni kultuuri- ja teadusloolise tähtsusega reisikiri «Reisid Lõunamere saartel» avab eesti lugejatele eelkõige Stevensoni kui rännumehe külge, mis võiks olla märksa rohkem tuntud. Raamat baseerub kirjaniku reisipäevikutel, mida ta pidas koos abikaasa ja kasupojaga sooritatud reisidel Markiisaartele, Gilberti ja Tuamotu saartele aastail 1888–1890. Kuigi Stevenson maalib neis kirjeldustes Vaikse ookeani saartest ja nende asukatest üsna isikliku ja pea ilukirjanduslikus võtmes ning kunstiliselt kõrgel tasemel pildi, on nende kaante vahel ka ääretult palju autentset ning olulist kultuuriloolist, ühiskondlik-poliitilist ja antropoloogilist materjali. Kui siia lisada veel «Aarete saare» autori lummav atmosfääriloome ja kirjanduslik stiil, pole imeks panna, et teost peetakse üheks olulisimaks 19. sajandil kirja pandud reisikirjaks üldse. «Hämmastavalt moodsa tunnetusega reisikirjeldus, justkui reisiblogi, mille oleks võinud kirjutada Anthony Bourdain!» «Erakordselt hästi kirjutatud raamat, lummavate saare- ja ookeanikirjeldustega, mis panevad teid tahtma olla neissamades soojades Prantsuse Polüneesia vetes ja Kiribati rannal!»
sõbrad. Ühiselt jagati rõõme ja muresid ning mängiti hilisõhtuteni viiulit. Sanderiga jagas Eliise kõike seda, mida oma elukaaslase Margusega ta jagada ei saanud. Ootamatult otsustab Sander asuda saarele viiuliõpetajaks. Sõbra lahkumise järel hakkab Eliise ja Marguse kooselu viltu vedama. Eliise mõistab, et käib oma elukaaslasega täiesti erinevaid eluradu. Kas taaskohtumine Sanderiga aitab Eliisel oma elu selgemaks mõelda? Või lööb hoopis suuremad mõrad niigi haprasse suhtesse? ,,Helisevad ööd saarel” on romantiliste lühiromaanide sarja ,,Mõni õhtu romantikat” kaheksas raamat. Kõik sarja teosed on eraldiseisvalt loetavad. Heli Künnapas on Pärnumaalt pärit kirjanik, kelle tegemistest saab lugeda ka blogist http://minuiluselumaal.blogspot.com
„Just nii, härra seersant“ on nii naerupahvakuid kui ka tõsiseid mõttekohti pakkuv lugemine kahe noormehe kogemustest Eesti kaitseväes. Raamatu autorid – Timo Porval ja Tarvi Tiits – meenutavad oma ajateenistust muhedal ning ladusal moel, pakkudes nii põnevat lugemist nii kaitseväest päris kaugele jäänud inimestele kui ka vanu aegu meenutada soovivatele reservväelastele. Eesti kirjanduse spetsialistile Sirje Kiinile meenutas raamat „Just nii, härra seersant“ justkui Eesti oma Švejki-jutustust, mis humoorikusele vaatamata suudab edasi anda ka kogu temaatika tõsiduse ning sügavamõttelisuse. Rahva Raamatu Tartu kaupluse müüja Kristel ütleb raamatu kohta nii: „Ma sain lustakalt ja arusaadavalt kirja pandud lehekülgedelt teada, et positiivse ellusuhtumisega seiklustele vastu astudes võib kaitseväes olla lõbus ja isegi hüsteeriliselt naljakas. Veendusin, et ajateenistus on koht, kus on harukordne võimalus testida enda piire, õppida hoolivust, sallivust ja väikeste mugavuste väärtustamist, mõista, mida tegelikult tähendab teise inimese eest vastutamine, omandada oskusi, mis kunagi võivad päästa sinu või kellegi teise elu ning õppida enda kohta mõne kuu jooksul rohkem, kui mõni õpib aastakümnetega.“
Hercule Poirot’ juurde astub tänaval peenelt riietatud naisterahvas, kes hakkab teda ilma sissejuhatuseta hurjutama. Suur detektiiv olevat saatnud talle kirja, milles süüdistab teda kellegi härra Pandy tapmises. Poirot on nördinud. Ta poleks iialgi saatnud nii labase sõnastusega kirja. Tema jutule tuleb veel kolm inimest – samal põhjusel! Poirot’l ei jää muud üle, kui uurida välja, kes on kasutanud kurjasti tema kuulsat nime. Ja miks? Kas õnnetusjuhtum osutub üldse mõrvaks? Uuringud viivad ta maale uhkesse härrastemajja, kus elavad väga erinevad inimesed. Rääkimata koerast, kes püüab külalise nägu lakkuda …
Shakespeare’i „Tormi” ainetel loodud „Nõiasigidik” on lugu kättemaksust, uutest võimalustest ja petlikest illusioonidest. Makeshivegi teatrifestivali kunstiline juht Felix on tippvormis. Iga tema uus lavastus suudab hämmastada ja üllatada. Järgmiseks on tal plaanis tuua lavale Shakespeare’i „Torm” ja teha seda nii, nagu keegi kunagi varem pole teinud. Lisaks aule ja kuulsusele, mis lavastus talle tooma peaks, loodab ta tüki abil ka oma hingehaavu ravida. Olukord võtab aga ootamatu pöörde, kui Felix reedetakse. Üleelamistest räsituna elab Felix kõrvalises paigas väikeses lobudikus, kus teda kummitavad mälestused nii armastatud ja kaotatud tütrest kui ka kättemaksust. Kaksteist aastat hiljem saab Felix oma võimaluse ja kättemaksuplaan hakkab kuju võtma kohaliku vangla seinte vahel, kus mees vangidele teatritunde annab. Uuesti „Tormi” lavastama asudes seab ta oma reetjale kuratlikult kavala püünise. Kui kõik hästi läheb, õnnestub Felixil vaenlane võita ja taas jalule tõusta. Aga elul – ja veelgi enam teatril – on kombeks üllatada.
Sinu käes on üks kergelt loetav raamat koos lõbusate karikatuuridega— ebaharilik formaat juhtimisraamatule. Kas käid tööl või hoopis teed tööd? Kas oled tööga rahul või tahad enamat? Kas juhid ettevõtet või juhivad sind töötajad? See raamat aitab igal töötajal, alustaval ettevõtjal ja isegi kogenud juhil leida oma õige koha seal, kus inimene suurema osa oma elust veedab – tööl. Ivar Siimar, Trend.vc partner, investor: Autor keskendub sellele, kuidas eesmärke seada ja nendeni jõuda kultuuri ja väärtuspõhise juhtimise kaudu. Kui inimesi seob midagi enamat kui palk ja boonused, on suurepäraste tulemuste saavutamine võimalik. Just seda müstilist miskit Ivo oma kogemuste baasil analüüsib. Hea lugemine alustavatele ettevõtjatele ning värskendavaks vaatenurgaks juba kogenud juhtidele. Mattias Lepp, Click & Grow juht ja asutaja: Siia raamatusse on koondatud väga palju lihtsaid ja praktilisi põhimõtteid, mis aitavad ühel organisatsioonil kasvada ning täispotentsiaali saavutada. Mis veelgi olulisem, see raamat näitab, et ettevõtte juhtimine ning kasvamine võib olla väga lihtne ja loomulik, tuleb vaid ettevõttesse suhtuda pisut enam kui igasse teise elavasse organismi. Oleksin väga tahtnud seda raamatut lugeda siis, kui oma ettevõttega alustasin.
Meie meelel on suurem infotöötlusvõime kui kõigil Maal leiduvatel arvutitel, ruuteritel ja internetiühendustel kokku. Näiteks on aju tillukeses, umbes liivatera suuruses tükikeses sada tuhat neuronit ja miljard sünapsi, mis kõik omavahel infot vahetavad. Aju on meele superarvuti, mis võib siduda sada triljonit bitti infot. Niisiis on meie kasutuses hämmastav võimsus, aga kuidas me seda kasutame? Meelt saaks kasutada palju paremini. Umbes poole ärkveloleku ajast mõtleme millelegi muule kui hetkel toimuvale. Sageli püüame teha mitut asja korraga, kuid hiljutised uuringud näitavad, et selline rööprähklemine vähendab märkimisväärselt meie üldist jõudlust. Me teadvustame vaid murdosa sellest, mida mõtleme, tunneme ja tajume, seepärast me enamasti ei märkagi, kuidas käitume ja miks just ühel või teisel moel. Seda võiks võrrelda olukorraga, kus meie käsutuses on suur moodne kruiisilaev, kuid ookeanireisi asemel popsutame sellega ainult sadama läheduses. Meel töötab suurema osa ajast automaatselt. Me ei teadvustagi seda ja püsime seetõttu harjumuste kitsas ringis. Vaimselt, emotsionaalselt ja käitumuslikult toimime ikka nii nagu alati – ja ka tulemus on selline nagu alati. Mõnikord õnnestub küll piiridest välja murda ja midagi teisiti teha, kuid suure tõenäosusega ei saa neist uutest lahendustest ja headest kavatsustest harjumust ning automaatrežiim jätkub. Siiski saame palju paremini toimida, tuleb ainult õppida oma meelt tõhusamalt kasutama. Selle raamatu eesmärk on aidata meelel automaatrežiimist sagedamini välja tulla. Seda on võimalik teha ja see muudab elu palju paremaks. Muutume paindlikumaks, meie suhted on tugevamad ja me suudame ootamatute olukordadega paremini toime tulla. Oleme erksamad, elavamad ja loovamad. Selleks on vaja pühenduda raamatus toodud nõuannetele vaid 10 minutit päevas.