Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUVanaemadest ja lastelastest
Julge ja sügavalt isiklik raamat muutunud peresuhetest, väärtushinnangutest ja vanavanemaks olemisest nüüdsel ajal, kui vahemaad on muutunud pikemaks – nii otseses kui ka kaudses mõttes. Autor lahkab teemat isiklikele kogemustele tuginedes. Tema elab Soomes, lapselapsed Amelia ja Jacob aga Ameerikas, kus elab ka nende teine vanaema. Autor mõtiskleb, et lapselapsi on tore saada, lapselaps on tore olla, aga mitte ainult ja mitte alati, eriti kui oma osa mängib ka see, et mustrisse kuuluvad ämm ja minia teisel pool ookeani. Armukadedus, eraldatus, kõrvalejäetus on tunded, millega tuleb iga päev silmitsi seista. Kirjutades mõistab autor, et temal on tarvis tugevaid juuri ja kohta, kuhu kuuluda. Taust ja juured on need, mida ta soovib edasi anda ka oma lapselastele. Nendest kirjutamine oli talle üks võimalus neid alles hoida ja endale lähemale tuua. Raamat on terane pilguheit tänapäeva maailma, kus lapselapsed kasvavad tihtipeale mitme kultuuri ja perekonna ristumiskohal, ning pakub mõtteainet, kuidas muutunud inimsuhetes toime tulla. MERETE MAZZARELLA (snd 1945) on soomerootsi kirjanik, kolumnist ja kirjanduskriitik, Põhjamaade kirjanduse emeriitprofessor. Lisaks teadusartiklitele on ta avaldanud menukaid mälestusi, esseekogumikke ja kaks romaani.
Kadunud väike tüdruk
Ainult tema tunneb ära mõrtsuka Südatalv. Paksust metsast leitakse ringi ekslev väike tüdruk, kelle käed on verised, kuid see pole tema enda veri. Laps ei suuda või ei taha rääkida, ja ainus inimene, keda ta paistab usaldavat, on noor politseiohvitser, kes ta päästis, seersant Lucy Black. Varsti pärast seda leiab jahmunud seersant Black, et äkitselt kõrvaldatakse ta väga olulise juhtumi uurimiselt, mis on seotud teise tüdruku röövimisega – kadunud on väljapaistva ärimehe teismeline tütar. Blacki probleemid pole üksnes tööga seotud. Ta peab hoolitsema üha vastutusvõimetumaks muutuva isa eest ning püüdma vältida konflikti oma jäise emaga – kes juhtumisi on ka politseidirektor. Üritades kõigest hingest tuvastada lapse isikut, kelle kadumisest keegi ei teata, hakkab Black mõistma, et tüdruku juhtum ja inimrööv võivad seotud olla sündmuste kaudu, mis toimusid Põhja-Iirimaa lähiajaloo süngeimatel päevadel – ja need sündmused moonutasid ka tema enda rasket lapsepõlve. „Kadunud väike tüdruk” on vapustav krimipõnevik korruptsioonist, ahnusest ja kättemaksust ning isa armastusest oma tütre vastu.
Voodis hea
Cannie Shapiro on kakskümmend kaheksa aastat kenasti elanud. Jah, ta ema vahetas seksuaalset orientatsiooni ja isa on ammu jalga lasknud. Kuid ta armastab oma sõpru, rotiterjer Nifkinit ja ajakirjanikutööd Philadelphia Examineris. Ta on koguni leppinud oma lopsaka kehaga. Ent päeval, mil ta avab populaarse naisteajakirja ja näeb oma endise kallima nime kohal sõnu „Suure naise armastamine”, valdab teda kurbus… ning teda ootab ees elu kõige hämmastavam aasta. Philadelphiast Hollywoodi ja siis tagasi koju. Tema elu võtab täiesti uue suuna – ta tunneb kaotusvalu, seisab silmitsi minevikuga ja üritab sotti saada, kes ta on ja kelleks tahab saada.
Maapõu. II osa
Ennemuistsetest aegadest luusisid öös verejanulised deemonid, hõrendades inimkonna laialipillatud riismeiks, keda kaitses pooleldi unustatud võlukunst. Siis kerkis esile kaks sangarit – lähedased kui vennad, aga lahutatud kibeda reetmise tõttu. Arlen Põldaja sai kuulsaks Maalingutega Mehena, temale tätoveeritud vägevad loitsumärgid võimaldasid lüüa deemoneid käsitsivõitluses. Võlujõuliste loitsurelvadega Jardir kuulutas enese Päästjaks, ammutõotatud ühendajaks, et juhtida inimsugu võidule Sharak Ka’s – viimses deemonitevastases sõjas. Nüüd on Arleni, Jardiri ja Arleni naise Renna pingutused viia sõda deemonite juurde jõudnud haripunkti: algab rännak alla Maapõue, kurjuse lätetele, kus Deemonite Ema sigitab ammendamatut armeed. Nende teejuhiks on Alagai Ka, vangistatud riuklik deemonivürst, kelleta pole rajaleidmise lootust, kuid kelle usaldamine ähvardab minna kalliks maksma. Senikaua on maapinda asunud ründama sülem, ning Leeshal, Ineveral, Ragenil ja teistel tuleb mängu panna kogu oma vaprus üleüldise hävingu vältimiseks, sest saatusliku vastasseisu otsustav lõppjärk on käes. „Maapõu”, mis ilmub eesti keeles kahes köites, on Peter V. Bretti viieosalise „Deemonite” sarja viimane jagu. Eelmised raamatud olid „Maalingutega mees”, „Kõrbeoda”, „Päise päeva sõda” ja „Pealuutroon”.
Le Rhino 2
„Le Rhino” teine raamat jätkab peategelase Mirthi elukäigu ja tundeilma kirjeldamist. Mirth töötab endiselt Le Rhinos, kus kõik püüavad toime tulla kaotusvaluga lahkunud töökaaslase pärast, kelle rõõmsameelne vaim näib majas ikka veel ringi uitavat. Et aga Le Rhino töötajad on omamoodi armsate veidrustega, siis aitavad nad tahes-tahtmata üksteise kurbust leevendada. Värvikaid tegelasi lisandub veelgi ja üha uued sündmused ei lase mineviku külge klammerduda. Liisi Õunapuu debüütromaaan „Le Rhino” leidis äramärkimist 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel ja ilmus samal aastal ka raamatuna, võludes lugejaid oma lustakuse ja mängulise stiiliga. Ka „Le Rhino“ teine raamat hoiab ootamatutest pööretest tulvil süžeega lugejat põnevil, sümpaatsed tegelased aga lausa sunnivad oma rõõmudele ja muredele, kordaminekutele ja äpardustele kaasa elama. Ja nagu eelmises raamatus, mängivad siingi taustarolli kulinaarsed hõrgutised, mis võivad maiasmokkadel panna suu vett jooksma.
Minu Oslo. Mitte nii meeleheitel koduperemees
Diplomaadi töö on huvitav ja mitmekesine. See hõlmab palju reisimist ja mitmeaastaseid välislähetusi. See raamat räägibki just ühest sellisest lähetusest, nelja aasta pikkusest elulõigust Oslos. Aga seda mitte diplomaadi, vaid temaga kaasas oleva abikaasa pilgu läbi. Milline tundub elu Norra pealinnas kõrvaltvaatajale, mida saatkonnas tegelikult tehakse ja mida on vaja selleks, et olla üks korralik koduperemees? „…Oot-oot. Seda juttu ma juba kuulsin! Ja tõepoolest, laevagiid jutustas täpselt sama lugu, mida ta reisi esimesel kolmandikul oli teinud. Ei hakka siinkohal pinevust üleval hoidmagi ja ütlen kohe ära, et kolmas kolmandik ei erinenud eelnevast kahest. Sel hetkel puges mu hinge kahtlus, mis järgnevate päevade, nädalate ja kuude jooksul leidis paraku ainult kinnitust: Oslo on üks äraütlemata igav linn.“ Kas tõesti? Otsustage ise.
Minu Dubai. Klaasist linna kuldne sära
Kas sa pead seal käima burkas? Kas päriselt ka on isegi vetsus kraanikausid kullast? Kas kõik sõidavad Ferrariga? Sellistele küsimustele tuleb vastata, kui keegi saab teada, et töötad Dubais. Teised, kes on Dubais turistina käinud, muretsevad jällegi selle üle, kas seal pole mitte liialt sünteetiline või kunstlik – majad puha klaasist ja terasest, kõik on uhiuus… Mida seal peale päevitamise ja šoppamise üleüldse tehakse? Mina olen Dubai arengut näinud juba aastast 1996 ning meie suhtes on olnud igasuguseid hetki. Meediavaldkonna produtsendina sättisin end 2016. aastal tihedalt Tallinna–Dubai liinile ning mina ja see vapustav linn saime eriliselt headeks sõpradeks. Või kas see ongi sõprus? Rohkem nagu armulugu. Dubai glamuurse välispinna all on ajalugu, kultuuri, huvitavaid elulugusid, uusi kogemusi, pööraseid tulevikuvisioone – kõike seda, mida saab nimetada linna hingeks. Tuleb lihtsalt kuulata ja silmad lahti hoida. Ah jaa – burkades seal ei käida, mõnes vetsus võib tõesti olla kullatud kraanikauss ja Ferrari on tänavapildis tavaline nähtus.
12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma
Kas oled tundnud, et tahaks oma elu paremaks muuta, aga ei tea, kust alustada ja mida selleks üldse teha tuleks? Roland Tokko raamat “ 12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga kõik peaksid teadma ” räägib lihtsas ja arusaadavas keeles, mida eduks ja õnnelikuks saamiseks teha tuleb. Raamat annab põhiteadmised ja kasulikud nipid 12 tähtsamast valdkonnast, mida koolis ei õpetata, aga milleta edu saavutamine on väga keeruline. Roland on kokku pannud rahvusvaheliselt tunnustatud edukate inimeste teadmised ning oma kogemused, millest sina saad õppida ja alustada oma elu muutmist väikeste sammude abil. Kui rakendad ellu kasvõi mõned soovitused, hakkad varsti nägema, kui palju uusi võimalusi su ellu tuleb. Ja kui oled valmis pingutama, on lapsepõlveunistuste teoks tegemine võimalik.
Mis ei tapa
Kuidas jäine vesi, äärmuslik kõrgus ja keskkonnaga kohanemine taastab meie kadunud evolutsioonilise vastupidavuse Carney on uuriv ajakirjanik ja antropoloog, kes otsustab paljastada järjekordse šarlatani – Jäämehe. See Hollandi guru on Wim Hof, kelle võime äärmuslikus külmas oma kehatemperatuuri kontrollida on tekitanud teadusmaailmas tõelise tormi. Scott Carney katsetab omal nahal Hofi meetodit: erinevad hingamisharjutused kombineeritud meditatsiooni ja külmas viibimisega. Carney proovib, kas suudab taastada kadunud evolutsioonilise tugevuse, kui jäljendada meie eellaste keskkonnatingimusi … Kas iga inimene – isegi see, kelle vaimuloom on millimallikas – peidab endas tohutu sisemise vastupidavuse varusid? Tema uudishimulik teekond on tõeliselt lummav – informeeriv, lõbus ja tervislikul määral ohtlik. „Mis ei tapa“ uurib süvitsi keha ja vaimu seoseid ning näitab teadust, mis on inimvõimete piiride nihutamise taga. Carney kohtub teadlaste, maailmakuulsa surfari Laird Hamiltoni ja paljude teistega, kes on Jäämees Hofi meetodiga parandanud märgatavalt füüsilisi võimeid, kaalust alla võtnud või saanud leevendust autoimmuunhaigustele. Välju mugavustsoonist – lihtsalt hinga!
Talveks suletud
Kogenud politseiuurija Jørn Lier Horsti uus põnevust täis kriminaalromaan. Rannamaastikku katab tihe sügisudu, pimedate akendega suvemajad kükitavad pliihalli mere ääres. Ove Bakkerudil seisab ees viimane rahulik nädalavahetus suvituskohas, enne kui ta talveks maja suleb. Kohale jõudes leiab ta aga eest kaoses suvila, milles on vandaalitsenud murdvargad. Ja naabersuvilast surnuks pekstud mehe. Inspektor William Wisting on groteskseid mõrvu varemgi näinud. Kuid meeleheide, millele ta sel sügisel Stavernis tunnistajaks saab, on tema jaoks uus. Justkui poleks kurja tegijail enam midagi kaotada. Seepärast on talle vastumeelt tütar Line otsus kolida elama ühte neist rannaäärseist suvilaist. Kui siis sealt üksildaselt kaldapealselt järjest mitmeid raskete vigastustega laipu leitakse, kasvab mehe rahutus veelgi. Ja taevast langeb surnud linde. Jørn Lier Horstilt on varem eesti keeles ilmunud inspektor William Wistingu põnevikud "Jahipenid" ja "Koopamees".