Вице-мэр Таллинна Калле Кландорф (Kalle Klandorf, род. 1956) был сотрудником органов милиции и полиции в самый сложный период новейшей истории Эстонии, занимаясь угрозыском, обеспечением безопасности VIP-персон, вербовкой агентуры и работой с нею, а некоторое время даже руководил частным детективным бюро. В основу криминального романа легли реальные события уголовной хроники конца 1980-х – начала 1990-х годов., документальное изложение которых затруднено из-за явного расхождения во мнениях причастных к ним лиц и сил. Урывками здесь отражена и сама борьба между этими силами, сопутствующая коалиционной форме правления и наличию дееспособной оппозиции. Главный герой (или антигерой, как кому нравится) – неуловимый местный прототип Джеймса Бонда, а противостоит ему искушенный в играх в кошки-мышки вице-префект таллиннской уголовной полиции Мяндмаа, внутренний мир которого раскрывается через остроумные микровкрапления в описание его поведения. Одно из достоинств книги – динамичный стиль автора, не только облегчающий чтение, но и переносящий нас в атмосферу тех тревожных лет, которые мы сейчас вспоминаем каждый по-своему. Зацепок для сравнения своих настроений и переживаний с тем, что происходило тогда в Эстонии, здесь более чем достаточно, и это позволяет еще раз, уже с временной дистанции, оценить феномен «лихих девяностых», а может, даже подкорректировать наши представления о нем.
Valge majakas on juba sajandeid olnud tunnistajaks laevade ja meremeeste hukule kohas, mida on põlvest põlve nimetatud Põrgusügavikuks. Nüüd elab majakas üks eriskummalise saladusega mees. Malin mõistab, et Viggo Larssen on lapsepõlves kogenud nii mõndagi hirmsat – ja et ta sai juba lapsena teada midagi, mida keegi poleks mingil juhul pidanud teada saama. Saladus ähvardab ilmsiks tulla, samal ajal kui Malin üritab pääseda kohtadesse, kus keegi pole varem käinud: hämaratesse ruumidesse, kus mees majakast omal ajal koos ema ja vanavanemate ning kolme kollase kanaarilinnuga üles kasvas, „Väike prints” padja all. Aasta esimesel päeval kaob riigi kõige võimukam vana daam ja keegi ei oska seletada, mis juhtus. Päikeseaia vanadekodu toas aknalaual seisab tühi linnupuur – ent leskproua, kes on riigi peaministri ja justiitsministri ema, on kadunud ning teda otsitakse üle kogu riigi. „Mees majakas” on tugeva ühis- kondliku sõnumiga põnevik. See räägib isemoodi lastest, kes kasvavad oma eripäraga üles ega saa sellest iial päriselt lahti. Vaimudest ja surmast ning võimumeestest, ärigurudest ja meediastaaridest. Ning saladustest, mida üritatakse varjata nii iseendi kui ka teiste eest.
Unenäod on aegade algusest olnud inimelu osa. Kui meie kauged eellased lõkketule ümber istusid ja unenäomaailmast jutustasid, avanes neile uus reaalsuse mõõde – loomade ja esivanematega asustatud maailm. Vihjeid selle olemasolule hakati hiljem mõistma kogu inimkonda ühendava kollektiivse alateadvusena. Kuigi teadus paljastab üha enam REM-unefaasi (rapid eye movement ehk kiirete silmaliigutustega uni) ajal ajus toimuvate protsesside tehnilisi aspekte, tunneme samas eksimatult, et unenäod kõnelevad veelgi enam unenägija hingest. Kuigi meie side selle hingelise maailmaga on nõrgem kui eales varem, leiame unenäomaailma kaudu sügava seose iseenda ja seega kogu inimkonnaga. Isiklikul tasandil mõistab igaüks, kelles unenägude müsteerium on vähegi aukartust tekitanud, sellise avastusretke väärtust. Oma unenägusid paremini mõistes saavutad sügavama arusaamise iseendast ja end ümbritsevast maailmast. Unenäod on lood, mida jutustatakse sümbolite keeles. Selle keele mõistmiseks tuleb minna iga unenäopildi tuumani. Mis tahes sümboli universaalne tähendus peitub selle kasutuses, olemuses, eesmärgis või olemuslikes omadustes.
"Cthulhu kutse" sisaldab 20. sajandi ameerika tähtsaima ja olulisel määral kogu maailma kultuuriteadvust mõjutanud õuduskirjaniku H. P. Lovecrafti (1890–1937) lühiproosa paremikku, mille on välja valinud, põhjalikult kommenteerinud ja järelsõnaga varustanud ulmekirjanduse asjatundja Raul Sulbi. Kogumikust leiab juba varem eesti keeles ilmunud tekste kui ka esmakordselt meie lugejateni jõudvaid palasid. Üleloomuliku kirjanduse austaja jaoks on nende kaante vahel käepäraselt koos kõik olulisemad kirjaniku novellid, jutustused ja lühiromaanid. Lovecrafti loodud Cthulhu-mütoloogia oma veidrate jumaluste ja maaväliste olevustega nagu Dagon, Nyarlathotep, Yog-Sothoth ning õudustäratavate tegevuskohtadega Uus-Inglismaa kolkakülades ja allakäinud kalahaisulistes sadamalinnades nagu Dunwich või Innsmouth on kindlasti üks moodsa õuduskirjanduse tugisambaid, millele on rajanud omakorda uusi kihistusi Robert Bloch, Ramsey Campbell, Neil Gaiman, Stephen King, Henry Kuttner, Brian Lumley, Terry Pratchett, Charles Stross ja paljud teised kirjanikud. H. P. Lovecrafti kummastava pärandi kultuurilooline tähtsus on viimastel kümnenditel üha kasvanud ja ulatub kaugele üle žanrikirjanduse piiride ning on ajendanud rohkelt tõsiseltvõetavaid akadeemilisi analüüse ja tõlgendusi. Tema loomingu mõjudest pole puutumata jäänud vist ükski popkultuuri valdkond, olgu tegu siis heavy metali või gurmeekokandusega. Raamat on uue sarja MOODNE ÕUDUSKLASSIKA avateos!
Vilma-Pauliine Ama luuletustes kajastub elu kogu oma värvikülluses. Nendes on lusti ja rõõmu, tööd ja askeldamist, muret ja vaeva. Ka on neis looduse ilu, kaasaelamist oma lastele ja lähedastele, sõpradele ja ühiskonna probleemidele. Tema luuletused õpetavad meid märkama meie ümber toimuvat ja tundma rõõmu ka väikestest asjadest ning mõtlema, mida me saaksime teha elu paremaks muutmiseks.
Imelisel kombel on Kaarmal Uduveere metsas elavatel metsloomadel inimestega sarnaseid probleeme, mida nad lahendavad vaimukalt ja tihtipeale ka sõbralikumalt, kui loomadele nende eluolu dikteerivad inimesed. Lugeja saab mõnusat ja lõbusat lugemist, vahelduvalt tõsisemate hetkedega, kus meie sõbrad Karu, Jänes, Vares, Hunt ja teised seisavad silmitsi elu karmimate olukordadega. Metsaelanike eluolu kujutamisel toetus autor oma kogemustele, mida ta on saanud maal ja linnas, töölise ja teadlasena, sportlase ja ärimehena, abikaasa ja isana. Sündinud saarlasena ja elab jälle kodu saarel. Ei kujuta elu ette armastuse, huumori, mere ja spordita.
Rõokse on väike õdus alevik, kus kõik üksteist tunnevad. Alevikust voolab läbi oja, läheduses on kaunis järv, järve kaldal rüütlimõisa maalilised varemed. On juunikuu, kummel lõhnab, järv kutsub suplema. Sulnile taustale rivistuvad romaani noored kaunid põhitegelased Maiki ja Teet, Merka ja Rolts; lisaks veel vanatädi Saima ja hulk teisigi aleviku asukaid, üks värvikam kui teine. Selles loos on kõige tähtsamad suured tunded. Särtsu ja elektrit jagub noortel põhitegelastel juba silmavaatessegi, rääkimata lähematest kontaktidest. Ent päikeselisse romanssi lisandub tumedamaid toone, kui Eesti politsei narkotalituse uurija Teet avastab üht juhtumit harutades, et sellesse on segatud ka tema naabritüdruk Maiki, kellega ta on Rõoksel suvitades hoolega tutvust sobitanud. Ja siis selgub, et nii mõnigi tegelane on salapärasem, kui oskaks esmapilgul arvata. Mõned minevikuvarjud on aga nii sünged, et pole kindel, kas nendega on üldse võimalik toime tulla.
Liberaalse kasvatusega ning igas ettevõtmises kirglik ja jõuline Emilia Sauri teeb elus valikuid, mis XX sajandi alguse Mehhiko meestekeskses maailmas on lausa ennekuulmatud: ta võtab vabaduse armastada kahte meest, laseb end haarata revolutsiooni- ja sõjakeerisesse ning pühendab elu oma suurele kutsumusele – arstiametile. Emilia on moodne Ladina-Ameerika naine, kes pöördub ühtviisi nii kaasaegse kui traditsioonilise meditsiini poole ning tegutseb ühesuguse loomulikkusega nii New Yorgis kui ka kõige kehvemas Mehhiko kolkakülas. Ángeles Mastretta kuulub silmapaistva Mehhiko autorina kaheldamatult Ladina-Ameerika kirjanduskaanonisse, oluline on ka tema tegevus naiste õiguste eest seismisel. Ligi kahekümnesse keelde tõlgitud romaani „Armuvalu“ eest pälvis Mastretta 1997. aastal esimese naisena Ladina-Ameerika tähtsaima kirjandusauhinna, Rómulo Gallegose preemia, mida antakse välja aasta parima hispaaniakeelse romaani eest.
Rahvasuus liigub igasuguseid lugusid, ka uskumatult roppe. Tuleb välja, et meie esivanemad ei olnud sugugi nii ontlikud, kui arvata võiksime. Leelo kogus kokku rahvasuus liikunud ütlemisi, lõbusaid lookesi, lorilaule ja kahemõttelisi krutskitega mõistatusi. * Ega metsa puid kaasa võeta. (Kui ilma abikaasata peole mindi). Viska maha, muidu kukub. Kes on loodud orjama, see orjaku hea meelega! Tee puust ja punaseks. Puhas kui prillikivi. Kui pole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi. Tramm nr.11, ehk – kõnni jalgsi. * Harjutamine teeb harjutajaks, aga meistriks sünnitakse. Ära sitta sega – hakkab haisema. Kes öösel tilli liigutab, see päeval hälli kiigutab. Kiirustama peab aeglaselt. Tulgu taevast kasvõi pussnuge. Läbi siidiussi munni. (Kui midagi väga raskelt või aeglaselt tuli) Hädas nagu mustlane mädas. Valega ei jõua kaugele, aususega ei saa paigastki. Piss on pähe löönud. Käsi kullas või perse mullas. Valetab nagu sitta lõikaks. * Kaks laulu on Saepuru-Sassist ja Sita-Aadust: I Vändra metsast leidsin ma, armastuse masina. Vändra metsast leidsin ma, armastuse masina. Läksin seda uurima, selgus- kuulipilduja. Läksin seda uurima, selgus- kuulipilduja. Saepuru-Sass ja Sita-Aadu…
Needusest moonutatud näoga noor naine Lana oli Torrenisse tulles lootnud õhinal oma silmaga näha kuningriigi müstilisi olevusi ning maagia praktiseerimist. Ta sai paraku rohkem kui oli eales karta osanud, mis tähendas, et ellujäämise nimel võitles ta nüüd nii inimeste eelarvamuste kui iseenda süveneva depressiooniga. Kui tema tee ristus tagaotsitava Rownov Tristesiga, pakkus viimane talle ajutist peavarju väikeses räämas majakeses keset metsi, eelduselt et naine nõustub mehe ja ühe upsaka neiu, Bethany, asukohta mitte reetma. Meeleheitel naine sõlmib kokkuleppe, aga see tõmbab teda ennast ootamatult kaasa afääri Torreni kroonprintsessi kadumisega ja sõja puhkemise ohuga naaberriigist Swilundist. Nagu naine poleks piisavalt ebamugavas olukorras, et Lana armub majaperemees Rownovi, siis pärast peaaegu surmavat õnnetust Necroni võlumetsas, ootab Lanat ees maagiline muundumine, mis annab tõuke täiesti uuele sündmuste ahelale ja identiteedi tekkimisele.