Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUMagus lepitus. Keyesi õed, III raamat
Kas kodu, kallis kodu?Jesse Keyesist on pärast katsumusi saanud tubli täiskasvanud inimene. Tal on kindel töökoht ja elurõõmus nelja-aastane poeg Gabe, ning seega on tema positsioon palju parem kui viis aastat tagasi Seattle`ist lahkudes… kui ta oli rase ja kui peaaegu keegi teda ei mõistnud. Nüüd on aeg koju minna ja oma deemonitele vastu astuda.
Need, kes me olime varem
Kuidas leida kedagi, kes soovib kadunuks jääda?Zoe teab, et tegelikult ei olnud see tema süü. Muidugi ei olnud. Kuid kui ta oleks vaid pisut kõvemini Milol käest kinni hoidnud, kiiremini jooksnud, kaugemale hüpanud, siis ehk oleks tal Milo päästa õnnestunud. Ja ega Edward teda tegelikult süüdista, kuigi mehe toona lausutud kibedad sõnad kummitavad Zoel endiselt peas ja neid pole võimalik tagasi võtta. Samuti nagu Zoel pole võimalik peatada autot, mis tappis nende poja.
Vere kaitse
Ambitsioonikas advokaat satub silmitsi nii mõrvarliku sotsiopaadi kui oma minevikuga.Ambitsioonikas ja hinnatud Los Angelese kriminaaladvokaat Samantha Brinkman rügab ööd ja päevad selle nimel, et teha endale nime ja viia oma seni märkamatuks jäänud erapraksis suurte tegijate pärusmaale. Sam satub rohket tähelepanu pälvivale topeltmõrva juhtumile, mille üks ohvritest on armastatud teletäht ja süüdistatavaks autasustatud erruläinud politseiuurija. Sellest tõotab tulla täpselt niisugune meediasensatsioon, mis tagaks naisele soovitud austuse ja tõsiseltvõetavuse kriminaalõiguses…
Vagu
Vaimuliku kirjanduse klassikasse kuuluv teos „Vagu“ koondab 2002. aastal pühakuks kuulutatud Hispaania vaimuliku Josemaria Escrivá de Balagueri arutlusi inimlikest voorustest. Tema mõtted erinevatest kristliku elu alusväärtustest nagu suuremeelsus, julgus, alandlikkus jne on välja kasvanud tema pühendunud tööst nii erinevate inimeste kui ka iseenda hingeeluga.Josemaría Escrivá de Balaguer sündis 1902. aastal Barbastros Hispaanias. 1925. aastal ordineeriti ta preestriks ja 1928. aastal asutas ta katoliikliku organisatsiooni Opus Dei. Oma tegevuse ja kirjutistega on ta jätnud olulise jälje 20. sajandi Rooma-Katoliku kiriku ajalukku.„Vagu“ esimene väljaanne ilmus 1986. aastal. Sellest ajast peale on raamatut trükitud üle poole miljoni eksemplari paljudes erinevates keeltes. Varem on eesti keeles ilmunud Josemaria Escrivá de Balagueri raamatud „Tee“ (2000), jutlustekogud „ Jumala sõbrad“ (2014) ja „Kui Kristus on möödumas“ (2016) jt.
Kodu kotiga kaasas
Autor kirjutab oma raamatut tutvustades nii: „Kuni elame oma kodus, on meie tegemised üsnagi etteaimatavad. Sõidame nagu trammid samu rööpaid pidi. Loomulikult on liinid veidi erinevad, kuid laias laastus on kõik tuttav. Teame oma lähedaste käitumist ja tõekspidamisi ning püsime võõrastest ohutus kauguses. Välismaale elama minnes satume sootuks uude olukorda. Teame, et seal on teine keel, kombed ja tööharjumused. Ootamatult võib aga selguda, et kõige suuremaid üllatusi pakuvad kaasmaalased, kes on samuti võõrsile jõudnud. Korraga elavad su kõrvaltoas inimesed, kellesarnaseid oled näinud ainult tõsielusaadetes. Mõnikord elad läbi nii kentsakaid olukordi, et kahtled peagi „Kas see tõesti nii oli?”Et mälu alt ei veaks, tuleb lood kirja panna. Nii sündis 2017. aastal raamat „Ülelahe pumpernikkel. Soome tööle”.Kuid eestlaste seiklused jätkuvad. Ka nüüd loete, millega toimekad kaasmaalased Soomes tegelevad ja kuidas hakkama saavad.“Mõlema raamatu tegevuspaigaks on vana ja väärikas Turu linn ning selle ümbrus. Raamatut „Kodu kotiga kaasas“ saab küll lugeda „Ülelahe pumpernikkeli“ sündmusi teadmata, kuid kuna mitmed tegelased korduvad, tuletab autor sissejuhatuses igaks juhuks meelde, millega vanad olijad Soomes tegelevad.
Presidendi vastuvõtt
29-aastasele Kätlinile, kes töötab sööklas toidujagajana, tehakse pöörane ettepanek: asuda maineka raamatukirjastuse juhiks koos väljavaatega teenida kümneid, heal juhul sadu tuhandeid eurosid. Miks on välja valitud just tema, kes ta on läbi lugenud vaid ühe raamatu – muinasjutu Hansust ja Gretest? Kas kirjastuse uus salapärane omanik tahab Kätlinit naeruvääristada, ära kasutada või teda tõepoolest tiivustada? Kui palju võib noor naine uskuda ja usaldada teda ümbritsevaid mehi?Olukorra muudab eriti pikantseks see, et Kätlinisse kiindunute seas on ka kõrge aukandja – vabariigi president, kellele pole võõrad lihtsureliku tunded, mõtted ega vajadused.Mart Kadastiku kuues romaan „Presidendi vastuvõtt“ üllatab lugejat sündmustega, mis näivad võimatud, kuid siiski juhtuvad. Autori realistlik ja kohati grotesknegi kujutamisviis ühendab haaravaks looks erinevas vanuses inimesed, kellest kõigist kiirgub ometi üksinduse kurbust ja armastuse ihalust.–„Kas see on Sinu meelest naistekas?“ küsisin. Abikaasa rehmas käega ja pomises midagi eituselaadset, prillid puurimas teksti. „Kas tuleb midagi tuttavat ette?“ üritasin uuesti, sest selline süvenemine MINU raamatusse, mille olin äsja läbi lugenud, tegi uudishimulikuks, lausa tõrksaks ja kadedaks.Tegelikult olin kogu aeg kõrval piilunud, sest püüdsin ise lugemise ajal meelde jätta autori sädelevat sõnavara ja uskumatult visuaalseid kirjeldusi – aga sündmused lippasid ootamatute kurvidega eest ja ma ei tihanud tagasi vaadata.Millal ma viimati teksti nii suure isuga ahmisin?Signe Kivi, kunstnik„Presidendi vastuvõttu“ ei ole võimalik pooleli jätta. See on kergesti loetav, algusest lõpuni pinget hoidev romaan, samas pole selle sisu sugugi kerglaslik. Kõik me oleme ainult inimesed, järeldub eri põlvkondadesse kuuluvate tegelaste lugudest, mis on meisterlikult tervikuks põimitud. Just seetõttu soovitan „Presidendi vastuvõttu“ erinevas vanuses inimestele, nii naistele kui ka meestele.Peep Pree, ilukirurg
100 aastat, 100 raamatut
Peeter Helme ja Urmas Vadi „100 aastat, 100 raamatut“ ühendab ajaloo ja kirjanduse. Üksteise kõrvale ritta ja omavahelisse seosesse on pandud viimase aastasaja tähtsad ajaloosündmused ja kirjanikud, kelle teosed on Eestis või mujal maailmas suurt tähelepanu äratanud. Kõike seda on tehtud humoorikalt ja vaimukalt. Põnevat lugemist jätkub alates Karl August Hindrey „Lõhkiläinud Kolumatsist“, Bret Easton Ellise „Ameerika psühhopaadist“ kuni Vahur Afanasjevi „Serafima ja Bogdanini“ välja.Raamatuvalik põhineb ERR-i saatesarjal „90 päevaga 90 raamatut“.
Jokk
"Vandeadvokaat Andres Rahn kuulub täieõiguslikult rikaste ja ilusate maailma. Terane mõistus ja mehelik sarm avavad talle uksed rahvusvahelise haardega ärimeeste, võimuahnete poliitikute ja saatuslikult veetlevate kaunitaride glamuursesse, joovastavasse ja samas üliohtlikku maailma, mis on täis seksi, reetmist, uimasteid, intriige ja salapäraseid õnnetusjuhtumeid.Kui Andrese suurärimehest kuldklient eksklusiivse tenniseklubi jõuluturniiril kahtlastel asjaoludel hinge heidab, tuleb mehel teha karme valikuid, mis viivad ta halastamatusse võitlusse ahne ärihai, korrumpeerunud kohtunike, psühhopaatidest tippadvokaatide ning teiste silmale nähtamatute mõjuvõimsate jõududega. Peagi selgub, et niidid viivad otse Tallinna linnapea ja Vene oligarhide vandenõuni välja. Kahetsusväärselt ilmneb, et pealtnäha ideaalsel mehel Andresel on üks oluline puue – südametunnistus, mille sunnil satub ta koos salapäraselt vastupandamatu lesega ootamatusse olukorda, kus kaalul on rohkem kui elu…Anneli Urge debüütromaan „jokk ehk juriidiliselt on kõik korrektne“ viib lugeja skandaalse kohtuprotsessi keerdkäikude kaudu otse poliitilise korruptsiooniskandaali keskmesse ja sealt salatreppi mööda võimukate tippametnike, rahaahnete ärihaide, altkäemaksust toituvate kohtunike ja teiste prostituutide privaatsfääri.Paratamatult tõstatub küsimus õigusriigi jätkusuutlikkuse ja inimlike väärtuste säilimise kohta maailmas, kus kõik on müügiks ja juriidiliselt on alati kõik korrektne.„See raamat on nagu aken teise maailma, mille olemasolu me oleme kogu aeg kahtlustanud. Nüüd on ta täies hiilguses meie ees – mees ise oma parimates aastates, tema väikevennad ja -õed, kurjad, ahned, naljakad ja koledad korraga. Ma ei loodagi, et see ravib Eesti terveks, aga vähemasti algus on tehtud. Ammu oli aeg! Kui me oma peldikuid ise ei tühjenda, jääbki haisema, ja keegi ei „aimagi“, kust see tuleb.“Mart Kivastik, kirjanik„See raamat on nagu lukuaugust piilumine tuppa, mida me oleme kuulnud olemas olevat, kuid mida loodetavasti tegelikkuses siiski ei ole.“Villu Kõve, Riigikohtu esimeesSee krimiraamat sisaldab kõiki selle žanri raamatu elemente. Samas on karakterites üsna paljugi tuttavat ja süžees oma käänakutega on ka palju sellist, millesarnast oleme lugenud ajalehtedest. Jääd mõtlema, kus lõpeb reaalsus ja kus hakkab fantaasia ja ei tahagi enam panna raamatut käest ära. Kahtlemata on Anneli ammutanud inspiratsiooni ka enda 25 aasta pikkusest advokaaditöö kogemusest Tallinnas.AKU SORAINEN, vandeadvokaat ning advokaadibürooSORAINEN asutaja ja vanempartnerAnneli Urge on sündinud 1971. aastal Pärnus. Ta on kahe poja ema ja 25-aastase staažiga advokaat. Kolm aastat tagasi suundus Anneli psühhloogiaõpingutele ja pakub nüüd lisaks õigusnõustamisele ka psühholoogilist tuge. “jokk ehk juriidiliselt on kõik korrektne” on Anneli debüütromaan.
Prospero saar. Teejuht Korfu maastike ja tavade juurde
Korfu, peaaegu tuhande aasta pikkuse idüllilise, ent samas verise ajalooga Joonia mere saar, on Lawrence Durrelli näol endale täiusliku kroonikakirjutaja leidnud. Durrell on kirjanik, keda iseloomustab poeedile omane tundlikkus, kes on üdini humanist, inimloomuse märkamisel terava pilguga ja kelle suhtumist möödunud aegadesse iseloomustab õpetlasele omane aukartlikkus. Autor annab saarel valitsevat atmosfääri edasi emotsionaalselt ja võimsate pintslitõmmetega, tekitades lugejal soovi saare poole teele asuda. Raamat on üles ehitatud päeviku vormis; sellesse on pikitud killukesi saare ajaloost ja isiklikke kogemusi, mida vürtsitab kohavaim. Kirjaniku enda sõnul: „Teised paigad võivad meile pakkuda võimalust avastada kombeid, pärimusi või maastikke; Kreeka pakub midagi suuremat – avastusretke iseendasse.“Suurepärane raamat kõigile, kes armastavad Kreeka saari.Lawrence Durrell armastas Vahemerd, selle kultuuri, loodust ja inimesi, suurem osa tema loomingust on seotud Vahemere saarte ja mereäärsete linnadega. 2017. aastal ilmus kirjastuse Eesti Raamat vahendusel tema „Küprose kibedad sidrunid”, mis oli esimene teos sarjast „Saareraamat”. Rhodose saarele pühendatud raamat ilmub järgmise aasta kevadel.
Lissabon. Merede valitsejanna
„Mere poolt läheneva ränduri jaoks kerkib Lissabon isegi kaugusest otsekui unenäoline visioon, selged jooned, mille päikesekuld helkima paneb, joonistumas säravsinise taeva taustale. Ja kuplid, monumendid, vanad kindlused, mille sakid majakobarate üle kõrguvad, on otsekui selle imelise paiga, selle õnnistatud kandi kauged heeroldid.“Fernando PessoaÜhe maailma suurlinna dramaatiline ja intiimne portree.Lissaboni võlu on legendaarne, kuid linna 2000 aasta pikkune elust pulbitsev ajalugu, alates Rooma aegadest ja lõpetades sajandeid kestnud mauride valitsusajaga, ei ole eriti tuntud. Linna teekond sadamalinnast Portugali pealinnaks pole kulgenud tõrgeteta: 1755. aastal laastas linna võimsaim uusaja Euroopat tabanud maavärin, millele järgnesid hävitav tsunami ja kuus päeva väldanud tulemöll, milles liiv klaasiks muutus.Barry Hatton toob väljendusrikkas ülevaates Lissaboni värvikast minevikust ja olevikust päevavalgele ammu unustatud mälestused, äratades raamatu lehekülgedel ellu linna piiramise 1147. aastal teise ristisõja käigus, kuninga tapmise, vabariigi asutamise ja lähimineviku diktatuuriga kaasnenud sünged ajad. Autor tutvustab lugejale Portugali metropoli – konkurentsitu merede valitsejanna ja Atlandile avaneva värava valvuri rikast rahvusvahelist pärandit.Barry Hatton on olnud kolm aastakümmet Londonis Briti väljaannete väliskorrespondent. Ta on raamatu „Portugallased: kaasaegne ajalugu“ autor.José Saramago sõnul varjab linna vaim end särtsaka mekiga kultuurikompotis, kus enam kui kusagil mujal sulanduvad kristluse ja islami mõjutused „ja just see vaim muudab linna igavikuliseks“. Lissaboni kultuuripaabelil on erinevaid väljendusvorme: jalgpallur Eusébio (pärit Lourenço Marquesest) – tema monument seisab Benfica staadioni juures, „jalg löögiks tõstetud“; Belémi torn – mille loonud arhitekt töötas kaks aastat Marrakeshis ja imiteeris sealset mošeed; ja São Domingose väljak – kust soovija saab endale soetada Ouidah’st pärit voodoo-kultusesemeid, rüübata Roheneemesaartelt pärit kurku kriipivat tulivett ja süüa Angolast pärit kizomba-muusikat kuulates silmi vett jooksma panevalt vürtsikat Mosambiigi karrirooga.