Autor kirjutab oma raamatut tutvustades nii: „Kuni elame oma kodus, on meie tegemised üsnagi etteaimatavad. Sõidame nagu trammid samu rööpaid pidi. Loomulikult on liinid veidi erinevad, kuid laias laastus on kõik tuttav. Teame oma lähedaste käitumist ja tõekspidamisi ning püsime võõrastest ohutus kauguses. Välismaale elama minnes satume sootuks uude olukorda. Teame, et seal on teine keel, kombed ja tööharjumused. Ootamatult võib aga selguda, et kõige suuremaid üllatusi pakuvad kaasmaalased, kes on samuti võõrsile jõudnud. Korraga elavad su kõrvaltoas inimesed, kellesarnaseid oled näinud ainult tõsielusaadetes. Mõnikord elad läbi nii kentsakaid olukordi, et kahtled peagi „Kas see tõesti nii oli?”Et mälu alt ei veaks, tuleb lood kirja panna. Nii sündis 2017. aastal raamat „Ülelahe pumpernikkel. Soome tööle”.Kuid eestlaste seiklused jätkuvad. Ka nüüd loete, millega toimekad kaasmaalased Soomes tegelevad ja kuidas hakkama saavad.“Mõlema raamatu tegevuspaigaks on vana ja väärikas Turu linn ning selle ümbrus. Raamatut „Kodu kotiga kaasas“ saab küll lugeda „Ülelahe pumpernikkeli“ sündmusi teadmata, kuid kuna mitmed tegelased korduvad, tuletab autor sissejuhatuses igaks juhuks meelde, millega vanad olijad Soomes tegelevad.
„Uskumatu ikka, milliseid eestlasi on olemas! Eestis ei kohta kunagi selliseid.”Nii võiks kokku võtta arvamuse, mida kuuleb ühiskorterites, kus elavad meie Soomes töötavad kaasmaalased.Kuigi raamatu tegelased on kokku toodud Turusse, on osa lugusid pärit ka teistest Soome paikadest, kus elavad eestlaste suured kogukonnad.Raamatu autor Kersti Salulaid on õppinud EPAs agronoomiks ja töötanud eri ametites nii Eestis kui Soomes. Tema lahetagused kogemused on värvikad, lõpmatuks inspiratsiooniallikaks on aga välismaal töötavate eestlaste jututoad ja blogid.Pumpernikkel on Soome traditsiooniline küpsis, mida katab pealt paks suhkruvaap. See on nagu eestlase magus unistus Soomes töötamisest.