Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUPikakoivaline isa
Ameerika kirjaniku noorsooromaan, mis alates oma ilmumisest 1912. aastal on jätkuvalt kuulunud mitme põlvkonna lemmikraamatute hulka kogu maailmas. Koolitüdruku Judy Abbotti kirjad oma tundmatule hooldajale, kellest ta on näinud üksnes varju, jutustavad tema kooli- ja internaadielust, kujutades paljude humoorikate seikade kaudu minategelase arenemist tüdrukust neiuks.
Храбрый Койот Оскар
Оскар живёт жизнью обычного мальчика-школьника до того момента, когда однажды просыпается в далёком прошлом, в деревне индейцев. Там никто не ест на завтрак сладкие хлопья, не пользуется смарт-телефонами, электричеством или даже туалетом. Но Оскару там очень нравится. Когда ему, наконец, приходится вернуться домой, ему жаль покидать индейскую деревню. Вернувшийся домой Оскар – это совсем другой мальчик. Благодаря произошедшим в Оскаре переменам, в лучшую сторону начинают меняться не только члены его семьи, но и одноклассники. О том, как всё это происходило, и о том, какие секреты узнал Оскар, живя у индейцев, можно узнать, прочитав эту книгу. "Это история, которая захватывает с первых слов, уносит тебя далеко в мир фантазии и возвращает домой. Это история о том, как изменился мир одного мальчика и его семьи. Советую читать эту книгу всей семьёй!» – актриса Маарья Якобсон.
Abielu diabeediga
KUIDAS ENDALE TERVIST JA AASTAID JUURDE KINKIDARaamatus „Abielu diabeediga“ jagab dr Levin enda kui staažika diabeetiku kogemust. 21 aastat kooselu selle haigusega on ärgitanud teda pidevalt uutele väljakutsetele, et saavutada enda jaoks parim tulemus. Väga aus ja isiklik lugu, aga samas ka üldinimlik, õpetlik ja toetav raamat nii diabeedihaigele kui tema lähedastele. Samuti on see hariv ja mõtlemapanev raamat oma tervisest ja iseendast lugu pidavale lugejale.„Lugeja, kes avab selle raamatu kui doktor Levini kirjatüki, eksib, sest siin on hoopis patsient Adik Levini igapäevased tegemised, hoidmaks oma veresuhkrut parimal tasemel, mis tagaks eluaastate ja tervise kvaliteedi säilimist. Adik Levin on kirglik uuendustes ja nn oma raja otsija. Teda ei rahulda kesine tulemus ja soovituste puudumisel või ammendumisel rakendab ta kogemuslikku praktikat, millega täidab raviskeemi lünklikkust. Iga patsiendi haigus ja raviskeem on isikule omaselt individuaalsed. Patsiendi soov hoida diabeeti paremini kontrolli all käivitab ka nõustajate innukama abi. Diabeeti puudutavas osas on autor mitte konkreetsete retseptide jagaja, vaid protsessi keerukust igapäevaselt jagav innustaja. Iga diabeetik vajab uut innustust, see on kui akude laadimine.“ – Endokrinoloog Jaanus Kerge, Adik Levini raviarst
Tundelukud
Kas nõuad endalt üleliia palju? Ohverdad oma vajadused? Satud inimsuhetes ikka ja jälle raskesse olukorda? Sa tead, et mingi käitumisviis on sulle kahjulik, kuid sa ei suuda ennast muuta… Need on tundelukud, mis sunnivad meid nõudma iseendalt ülemäära häid sooritusi või vältima väljakutsete vastuvõtmist luhtumise kartuses, nii et me ei jõua iial meelerahuni.Tundelukk on lapsepõlves ja nooruses õpitud viis tunda, mõtelda ja käituda, kahjulik käitumismall, mida kipume raskes olukorras järjekindlalt kordama ka täiskasvanuna. See raamat aitab sul teadvustada sinu elu piiravaid halbu tundeid ja õpetab uuel moel mõistma mineviku mõju praeguses hetkes.Raamatus on üksikasjalikud kirjeldused 18 levinuma tundeluku iseloomulike joonte kohta ja testid, millega saab igaüks välja selgitada oma tundelukud ja nende algupära. Skeemiteraapial põhinevate praktiliste harjutuste abil võid aidata endal oma kivistunud käitumismustritest vabaneda ja saada seda, mida sisimas oled alati tegelikult tahtnud.Kimmo Takanen on üks skeemiteraapia teerajajatest Soomes. Ta peab populaarset netiportaali www.skeematerapia.fi, tegutseb terapeudina ja koolitajana. „Tundelukud“ on püsinud raamatuedetabelite tipus ilmumisest saadik.
Justine
„Ma mõtlen tüdrukust, keda ma silmasin peeglis möödunud õhtul: tume marmorist vandlikarva seinte taustal, läikivad mustad juuksed, sügavad igatsevad silmad, millesse pilk upub, sest need rahutud uudishimulikud silmad räägivad seksuaalsest huvist.” Traagilise loo müstilisest ja lummavast Justinest ning nendest, kelle elusid ta puudutas Teise maailmasõja eelses Aleksandrias, jutustab tema armuke, vaesunud iirlasest õpetaja, kes on leidnud varjupaiga Vahemere teisel kaldal, Kreekas. See on kahtlemata armastuslugu, aga raamatu tõeline kangelane on tegevuspaik Aleksandria, idamaiselt värvikirev, mere ja kõrbeliiva kuumuses värelev miraaž, mis meenutab „Tuhande ja ühe öö” maailma, linn, „kus naised ei tohi ihata mõnu, vaid valu, ja peavad jahtima seda, mida nad kõige rohkem kardavad leida.” Lawrence Durrell (1912–1990) on 20. sajandi menukamaid Briti kirjanikke, matkamees Gerald Durrelli vanem vend. Indias sündinud Briti kosmopoliit elas suurema osa elust Vahemere saartel ja selle äärsetes suurlinnades. „Justinet”, mis on 50-ndatel aastatel ilmunud suure tetraloogia „Aleksandria kvartett” esimene raamat, peetakse tema parimaks teoseks. Lisaks Aleksandria kvartetile kuuluvad tema loomingu paremikku viis Avignioni kvinteti romaani, hulk kultuuriloolisi reisikirju Vahemere saartest, luulet ja näidendeid. Kirjanik oli kahel korral Nobeli kirjanduspreemia nominent. Tema teoseid on tõlgitud kõigisse maailma kultuurkeeltesse, kuid eesti keeles pole neid seni ilmunud. „Justine” ainetel valmis 1969. aastal ka film.
Havanna. Subtroopiline deliirium
Oma raamatus „Havanna“ toob menuraamatute autor Mark Kurlansky meieni alati üllatavas, troopilisest kuumusest pakatavas, omaenda rütmis kulgevas ja varemetes ilu täis linnas pulbitseva elu.Osalt kultuurilugu, osalt reisikiri sisaldab retsepte, ajaloolisi gravüüre, fotosid ja autori enda joonistusi – „Havanna“ maalib kohalviibinu käega pildi pulbitsevast linnast, mida Kurlansky on enam kui kolmekümne aasta jooksul tundma õppinud: selle ainulaadsest muusikast, kirjandusest, pesapallist ja toidust; selle viiesaja aasta vanusest silmapaistvast, kuid hooletusse jäetud arhitektuurist; ja selle keskel kodu leidnud eriskummalisest kultuuride sulamist.Olgu selleks Kuuba USA protektoraadi päevil, Batista diktatuur, Castro revolutsioon, Nõukogude Liidu kohalolu või kapitalistliku turismi omaksvõtt, Havanna on alati olnud koduks äärmustele, mis jäävad tänapäevalgi selle elegantse ja pisut narmendaval pinna taustal silma. Kurlansky loob mitmekihilisi ja säravaid portreesid, mis pikka aega ligipääsmatuks jäänud linna lugeja jaoks ellu äratavad, laenates selleks muuhulgas elavaid kirjeldusi, mille on kirja pannud Kuuba kirjanikud José Martí, Alejo Carpentier ja Nicolás Guillén ning lisaks neile välismaised kirjanikud John Muir, Ernest Hemingway ja Graham Greene.Kurlansky kulgeb läbi linna viiesaja aasta pikkuse arengu ja ajaloo – käsitledes poliitikat, ühiskonnakorraldust, muusikat ja kulinaariat –, mis aegamööda podisedes Havanna pikantseks staatiliselt trotslikuks maitsekoosluseks küpsesid.New York Times Kurlansky läheneb Havannale otsekui impressionistist maalikunstnik, luues peente pintslitõmmetega pildi sellest kahe miljoni asukaga maailmalinnast.Washington Post Tegemist on viljaka autori lihvitud erakordse kalliskiviga … Sõnaosav armastuskiri ühele maailma kõige võimsamale linnale.BooklistMark Kurlansky (1948) on ameerika ajakirjanik ja kirjanik, kes on avaldanud nii ilu- kui ka aimekirjandust, teiste seas raamatud „Cod“ (Tursk), „Salt“ (Sool), „Paper“ (Paber), „The Basque History of the World, 1968“ (Baskide maailmaajalugu, 1968) ja „International Night“ (Rahvusvaheline öö). Ta pälvis 2007. aastal Dayton Literary Peace Prize auhinna, 2006 ajakirja Bon Appétit aasta toidukirjaniku auhinna, 1998 James Beardi auhinna ja 1999. aastal Glenfiddichi auhinna. Kurlansky oli kümme aastat ajalehe Chicago Tribune korrespondent Kariibi mere saartel. Ta elab New Yorgis.
Ümber ahju paremale
Raamatus, mis kannab žanrimääratlust „võrumaagia“ on Kagu-Eesti elust inspireeritud ja üle vindi keeratud huumoriga lood, kus sulandub maaelu argipool ja fantaasiamaailm.Kuidas panna aru pähe end sortsiks pidavale külamehele, kes naiivseid naisi ära kasutab? Kuidas päästa surmasuust ahne Järvevana, kes pole nõus mürgitatud metsajärvest kullakotita lahkuma? Milline needus on tabanud jänesekasvatajat Ats Pehmet, kelle nudisaba surnust üles tõuseb? Millist imerohtu saab metsamürridelt, millist aga tarenähki küünepurust? Kõigile sellele peab lahenduse või vastuse leidma 74-aastane Võrumaa teadjamees Heino Vaim. Nelja naise telefoniraamatus kannab härra Vaim tiitlit „laste isa”, ühe õnneliku jaoks on ta tegevabikaasa. Ta on Võrumaa metsade kõige targem mees, kes ei jäta abita kedagi – olgu selle mure siis küünemusta suurune või pirakam kui elu ise.
Lumehaldjas
Uurija Rebecca Lindeberg on lapsehoolduspuhkusel, kui kogu Eestit vapustab kummaline ja jõhker roim – noore pühendunud põhikooliõpetaja metsik tapmine ilma mingi nähtava põhjuseta. Lugu muutub veel kummaliseks, kui kolm last surnud õpetaja klassist end vabatahtlikult mõrvariks tunnistavad, kusjuures igaüks kinnitab, et tegutses üksinda. Taas kord ei suuda Rebecca juhtumi uurimisest eemale jääda ja asub oma kolleege abistama.Rebecca Lindebergi sarjas on varem ilmunud raamatud „Enne kui on hilja” (2015), „Kas keegi kuuleb mind?” (2017), „Kommionu” (2017) ja „Jenny Dahlgren” (2018). „Lumehaldjas“ on sarja viimane raamat.
Clea
Tol aastal oli tavalisest rohkem apelsine. Need kumasid läikivroheliste lehtede vahel toestikes nagu laternad ja hubisesid kõrgel päikest täis metsade vahel. Nad oleksid nagu tahtnud pühitseda meie lahkumist väikeselt saarelt, sest lõpuks oli Nessimilt saabunud kauaoodatud teade justkui kutse tagasi allmaailma. Teade pidi mind vastupandamatult viima linna, mis nagu ikka hõljus illusiooni ja tegelikkuse piiril, substantsi ja luulekujundite vahel, mis mul alati tekkisid selle nime kuuldes. Mälestus, ütlesin ma endale, mis on moondunud alles pooleldi paberile pandud ihade ja intuitsiooni mõjul. Aleksandria, mälestuste pealinn!„Clea“ on Lawrence Durrelli neljaosalise romaani „Aleksandria kvartett“ viimane raamat. Kui romaani kolm eelnenud osa käsitlesid Teisele maailmasõjale eelnenud aega, siis „Clea“ liigub ajas edasi, rääkides sellest, mis toimus sõja ajal ja pärast sõda. Nagu „Justine’is“ ja „Balthasaris“ jutustab lugu minategelane, Aleksandrias elav inglise keele õpetaja ja kunstnik Darley. See puudutab peamiselt tema armusuhet biseksuaalse maalikunstniku Cleaga ja mõlema kasvamist küpseteks kunstnikeks.Lawrence Durrell (1912?1990) on 20. sajandi menukamaid Briti kirjanikke. „Aleksandri kvarteti“ esimene raamat „Justine“ ilmus eesti keeles 2016., teine ? „Balthasar“ 2017. ja kolmas osa „Mountolive“ 2019. aastal.Lawrence Durrelli neljaosaline romaan „Aleksandria kvartett“ on tema tuntuim ja hinnatuim teos, mida ta ise kirjeldas kui „moodsa armastuse uurimist“. Tetraloogia vaatleb Egiptusesse väljarännanute seltskonna seksuaalseid ja poliitilisi intriige enne Teist maailmasõda ja selle ajal.„Justine’is“ (1957, ee 2016) üritab minategelane Darley, Aleksandrias elav inglise keele õpetaja ja kunstnik, leppida oma suhte lõppemisega tumeda, kirgliku ja mitmetahulise Justine Hosnaniga.„Balthazar“ (1958, ee 2017) on nimetatud Darley sõbra, arsti ja müstiku järgi, ning see kirjeldab Darley romantilist suhet Justine’iga filosoofilisemalt.„Mountolive“ (1958, ee 2019) on Inglise suursaadiku David Mountolive’i narratiiv. Selles avaneb minategelase, tema armukeste, sõprade ja tuttavate traagiline lugu teisest vaatepunktist.„Clea“ (1960, ee 2020) kirjeldab Darley jõudmist teadmisele, et andekas Clea Montis on naine, kellele ta on tõeliselt määratud, ning mõlema kasvamist küpseteks kunstnikeks.„Aleksandria kvartett“ on kahtlemata armastuslugu, aga romaani tõeline kangelane on Aleksandria, idamaiselt värvikirev, mere ja kõrbeliiva kuumuses värelev miraaž, mis meenutab „Tuhande ja ühe öö“ maailma, linn, „kus naised ei tohi ihata mõnu, vaid valu, ja peavad jahtima seda, mida nad kõige rohkem kardavad leida“.Tetraloogia igas järgnevas osas selguvad varasemate sündmuste põhjused. Nii meelitab autor lugejat kätte võtma romaani järgmisi osi, avades tegevustiku tagaplaane järk-järgult.
Hunkeleri saladus
Peter Hunkeler, Baseli kriminaalpolitsei pensionile jäänud komissar, on operatsioonijärgselt haiglas ja jagab palatit vana tuttava Stephan Fankhauseriga, kes on särav isiksus. Kuuekümnendate lõpus oli ta vabameelne mässaja, pidas hiljem mitmeid ameteid ja sai lõpuks Baseli rahvahoiukassa pangadirektoriks. Nüüd on ta raskelt haige. Ühel ööl, kui Hunkeler on just unetablette neelanud, jälgib ta, kuidas rubiinsõrmusega meditsiiniõde teeb naabrile süsti. Kummaline on aga asjaolu, et Fankhauser püüab end ägedalt süstimise vastu kaitsta. Ja kas polnud öövalveõel tavaliselt alati teemantsõrmus? Järgmisel hommikul, kui Hunkeler ärkab, on Fankhauser surnud. Kas nägi Hunkeler kõike vaid unes? Ta pole endas kindel, aga ta otsustab asja põhjalikult uurida. HANSJÖRG SCHNEIDER, sündinud 1938 Aaraus, töötas pärast germanistika stuudiumit ja dissertatsiooni lisaks muudele ametitele ka õpetaja ja ajakirjanikuna ning teatris. Tänu oma näidenditele on ta üks kõige enam lavastatud saksakeelne dramaturg, aga Hunkeleri krimid on reeglipäraselt śveitsi bestsellerite nimekirjas, neid on ka palju filmitud Mathias Gnädingeriga peaosas. Aastal 2005 austati autorit Friedrich Glauseri nimelise preemiaga. Ta elab vabakutselise kirjanikuna Baselis ja Schwarzwaldis.