Petronella Õnneseen armastab kõiki loomi. Tema koduküla ümbruskonnas on palju huvitavat ja sünnib imelikke asju ning Petronella uurib igat jälge! Tõelised loomasõbrad peavad tõsiselt riskima, et võtta kinni jultunud munavargad, taltsutada pesukarusid, päästa vaskusse – või lasta end armsatel gupidel musitada.See on kolmas raamat Petronella Õnneseene sarjast, kus varem on ilmunud raamatud „Lugusid loomalastest“ ja „Loodusuurija lood“. Õnneseente juures toimub alati midagi! Loomulikult löövad jälle kaasa ka koer Niit, sõbranna Claudia ja vanaema Anneliese.Raamatu autor Dorothea Flechsig töötas aastaid erinevate ajalehtede ja ajakirjade juures ajakirjanikuna, kirjutades ja avaldades samal ajal ka lasteraamatuid. Ta on lõpetanud stsenaristide kursused ja õpetab täiskasvanutele ja lastele loovat kirjutamist.
Leila oli ta pahupidi pööranud, nagu tõstetakse üles vana kohver, lüües selles kõik segamini. Ta kahtlustas, et pole muud kui võltspaatoslik verisulis nooruk, kellel pole mingeid jõuvarusid. Otsekui vihaga sai ta aru, et nüüd oli tal lõpuks käes midagi, mille eest ta võiks surra, miski, mille tooruses oli tiivuline teade, mis läbistas teda teadvuse põhjani. Isegi pimedas tundis ta end punastavat. See oli absurdne. Armastada oli absurdne, nagu oleks keegi ta kaminasimsilt maha virutanud.„Mountolive“ on kolmas raamat Lawrence Durrelli neljaosalisest romaanist „Aleksandria kvartett“. Osa kannab selle peategelase, Egiptuse suursaadiku David Mountolive’i nime, nii nagu kõik teisedki osad kannavad selle tegelaste nimesid: „Justine“, „Balthazar“ ja „Clea“.Kolmas osa erineb teistest selle poolest, et siin ei ole minategelane Aleksandrias elav inglise keele õpetaja ja kirjanik Darley, kes jutustab lugu esimeses, teises ja neljandas köites. Kolmandas osas, mille tegevus toimub 1930. aastate Aleksandrias, räägib lugu jutustaja hääl. Igas järgnevas osas selguvad varasemate sündmuste põhjused. Selliste kompositsioonivõtetega meelitab autor lugejat kätte võtma romaani iga järgmist osa, sest avades tegevustiku tagaplaane järk-järgult saab lugejagi aimu asjadest, mida varasemates osades pole selgitatud.Lawrence Durrell (1912‒1990) on 20. sajandi menukamaid Briti kirjanikke, matkamees Gerald Durrelli vanem vend. „Aleksandri kvarteti“ esimene raamat „Justine“ ilmus eesti 2016., teine osa „Balthasar“ 2017. aastal.
Mõnikord on pisimatel asjadel suurimad tagajärjed.Tere tulemast, naaber!Julie Prentice ja ta perekond asuvad elama Ühendriikide teise serva, Cincinnati idüllilisse Mount Adamsi asumisse, lootes lahti saada jälitajast, kes on neid terroriseerinud alates Julie tohutu müügieduga romaani „Mõrvamäng” ilmumisest. Kuna Juliel ei ole uues kodulinnas tuttavaid, toob tutvumine ja hea kontakt naabri John Dunbariga kaasa lootuse uueks alguseks. Aga Julie ei oska ette kujutada, et lihtne mõnus vestlus naabrimehega ta elu nii rööpast välja paiskab…
Kolmekümne kuue aastane Sophie Anderson on alati teadnud, mida teha. Ta teab oma kohta elus: eduka arhitekti toetav abikaasa ning kahe lapse rahulik ja tubli ema. Ent ühel soojal suveööl, kui majas valitseb vaikus ja lapsed magavad, hakkab ta arutlema, mis tema elust puudu on. Kui abikaasa teatab, et jätab Sophie teise naise pärast maha, mõistab Sophie, et tal pole aimugi, mida edasi teha. Ta üürib sõbrannalt Susie Swensonilt hetke ajel Nantucketil maja, võtab lapsed, Jonah’ ja Lacey kaasa ning sõidab Bostonist perepuhkusele, küll ilma abikaasata…
Leedi Tamina Braithwaite on elevil ja õnnelik, sest ta on salaja kihlatud nägusa poliitiku Edmund Newsoniga.Ent kui ta avastab, et too on juba kihlatud teise tüdrukuga, on naine muserdatud.Otsustanud põgeneda riigist, et oma murtud südant ravida, asub Tamina tööle Ivani, Daventry krahvi juures. Krahv on asumas reisile välismaale ja vajab sekretäri abi, kes aitaks teda raamatu kirjutamisel.Teeseldes, et ta on lihtne preili Waites, ei tea Tamina, et ka krahvi on hiljuti lähedane sõber petnud…
Koos sõbrannaga turismireisile minnes ei osanud Hanna aimatagi, et kohtab seal meest, kes paiskab kogu ta senise elu pea peale. Nende vahel tekkinud tunded arenesid liigagi kiiresti.Kas lõõmav armuleek põleb kaua või osutub see hoopis kõike põletavaks küünlaleegiks…
1920. aastate haarav armastuslugu naislendurist, keda ootab ees elu suurim seiklus eksootilises Damaskuses.Kuulus naislendur Evangeline Starke ei arvanud, et kohtub veel kunagi oma abikaasa, seikleja Gabriel Starke’iga. Nad olid olnud kuldne paar, kes nautis sõjaeelse Londoni säravas seltskonnas tormilist romanssi, kuni mees ootamatult Lusitania laevahukus surma sai. Viis aastat hiljem, kui Evie just uuesti elu nautima hakkab, asub ta lennuretkele ümber maailma, kogudes kuulsust ja imetlejaid. Keset võidukat reisi saab ta oma jahmatuseks ootamatult salapärase – ja värske – foto Gabrielist, mis tõmbab raginal tema auahnele reisile pidurit…
Üks on surnud.Kes on järgmine?Ühel kevadõhtul kohtuvad viis teismelist kohalikus pargis. Ainult neli neist jõuavad elusalt koju.Kuus kuud pärast kuueteistkümneaastase Deanna Barkeri pussitamist on Stockleigh’i teismelised kellelegi pinnuks silmas, sest seda väikest kogukonda raputab jõhkrate ja alandavate rünnakute sari. Kas kättemaksuks Deanna eest? Või on siin veel midagi mängus?
Unustamatute tegelaste, sooja huumori ja kaasahaaravate lugudega „Järveveere kroonikad” on põnevust pakkunud tuhandetele lugejatele. „Suvi Pajujärvel” on lugu, millest kõik alguse sai. Saage tuttavaks Olivia, Connori ning Pajujärve perekondade ja sõpradega, tänu kellele ei saa neid tundeliselt romantilisi romaane käest panna.Olivia Bellamy kolib suveks vastumeelselt oma trendikast Manhattani korterist perekonna valdusse kuuluvasse vanasse Catskillsi puhkelaagrisse. Ta hakkab seda renoveerima vanavanemate palvel, kelle sooviks on veeta koos sõprade ja perekonnaga veel üks naljast ja naerust tulvil suvi. Kuigi kõrgajal peen kuurort, on laager nüüd räämas ning Olivia on sunnitud palkama appi ehitusettevõtja Connor Davise – vana silmarõõmu kunagistest laagriaegadest…
Edgari auhinnale kandideerinud Hallie Ephroni sulest on ilmunud psühholoogiline põnevik, milles üks noor naisterahvas naaseb oma kunagisse kodukanti, omanäolisse jõeäärsesse Bronxi elurajooni, ning avastab, et tema ema majast on saanud paras seapesa…„Ära seda meest minu äraolekul majja lase.” Need on sõnad, mille Mina Yetneri naaber Sandra Ferrante sosistab, enne kui kiirabi ta haiglasse viib. Mina kirjutab sõnumi üles – üheksakümne ühe aastasena peab ta enam-vähem kõik üles kirjutama – ja helistab Sandra tütrele Gingerile, teatamaks, et tema ema vajab taas abi…