Eesti digiraamatute keskus OU

Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU


    Nõid annab nõu. Loodusravi ja traditsioonilised loitsud

    Pille Pettai

    Eestis on päris palju neid, kes on oma ellu leidnud Pille Pettai ja Väikese Myy: kaks vägevat naist korraldavad igapäevatööna Facebooki rühma „Nõid annab nõu”, kus on praegu üle 27 000 liikme.”

    Vereteemandid

    Jo Nesbo

    Ebatavaliselt kuumas Oslos leitakse noore naise laip, kelle käel puudub üks sõrm ja kelle silmalau alt leitakse veripunane teemant. Oslo politsei juurdlusosakonnas valitseb aga suvepuhkusele vastav vaikus. Ainus kättesaadav uurija on tööalaste reeglite korduva eiramise tõttu hoiatuse saanud Harry Hole. Ülemus on Harryt tagasi tööle kutsudes kahevahel. Harryt vaevav viinakurat muudab mehe käitumise ettearvamatuks, samas on Harry vaieldamatult juurdlusosakonna kõige andekam töötaja.
    Ääretult tempokas ja ootamatuid sündmuskäike täis raamatus paneb Jo Nesbø lugejat unustama, et selle tegevus ei toimu mitte LA-s, vaid põhjamaiselt rahulikus Oslos. Jo Nesbø on kirjutanud terve sarja põnevikke Oslo politseiuurijast Harry Holest, millest paljud, ka sarja viies raamat „Vereteemandid” (Marekors, 2003) on juba ammu leidnud tee põnevuskirjanduse klassikasse. Sarja edu valem on sama: Harry võitleb korraga mitmel rindel, nii omaenda mineviku, salapärase sarimõrvari kui ebakompetentsete kolleegide vastu. Harry ainus liitlane selles halastamatus võitluses on tema tugev juurdlusalane intuitsioon, mis teda harva alt veab.

    Veriapelsin

    Harriet Tyce

    Alisonil on olemas kõik. Jumaldav abikaasa, hurmav tütar ja tõusuteel karjäär – talle on äsja antud kaitsta esimene mõrvajuhtum. Aga kõik ei ole kunagi nii, nagu paistab … Ainult üks õhtu veel. Siis teen sellele lõpu. Alison joob liiga palju. Ta jätab oma pere hooletusse. Ja tal on armulugu kolleegiga, kelle kalduvus piire ületada võib olla suurem, kui Alison taluda suudab. Ma tegin seda. Ma tapsin ta. Mind peaks kinni pandama. Alisoni klient ei eita, et ta pussitas oma abikaasat – ta tahab end süüdi tunnistada. Ja siiski on tema loos midagi sügavalt valesti. Selle naise päästmine võib olla Alisoni esimene samm iseenda päästmise teel. Ma vaatan sind. Ma tean, mida sa teed. Kuid keegi on Alisoni saladustest teadlik. Keegi, kes tahab, et Alison tehtu eest maksaks, ja kes ei peatu enne, kui Alison on kõigest ilma jäänud. Paeluv romaan, mis uurib hirmu ja iha, armukadeduse ja reetmise, armastuse ja viha võimu. „Veriapelsin” toob meieni suurepärase uue hääle psühholoogilise põneviku maastikul.

    Allikas. Tervis ja heaolu. I

    Merle Immonen

    “Allika” 1. köide on minu esimene raamat; see on klassikaline käsiraamat ja mõel- dud igale vanusele, vaatamata kultuurist või päritolust. Meie hulgas leidub tuhandeid inimesi, kelle haigused on jäänud diagnoosimata või pole leitud haiguse põhjustajaid. Raamat “Allikas” aitab leida vastuse ka kõige keeru- lisematele küsimustele ja saada võimaluse korral abi. “Allikas” toob välja selgelt teadus- likud faktid ja samas pakub mitmeid alternatiivseid lahendusi, kuidas hoolitseda pare- mini oma keha ja psüühilise tasakaalu eest. Raamatus jagatakse ka retsepte, kuidas kodus valmistada ökoloogilist ja tervislikku hambapastat, taimset jooki, juustu ja jogurtit või šokolaadi − säästes raha ja loodust.

    Kuidas kuud endale mütsid said

    Veiko Märka

    Igas aastas on kaksteist kuud. Kui nad kõik oma ettenähtud tööpäevad ära teevad, tuleb uus aasta, vana kaob ajalukku ja kuud asuvad jälle täpselt samas järjekorras ametisse. Et ellu vaheldust tuua, laskis iga kuu mütsimeister Ants Tosinal endale peakatte valmistada – just sellise, mis talle kõige paremini sobib.
    Sellele, missuguse mütsi iga kuu endale teha lasi ja miks just sellise, on vaimuka seletuse andnud Veiko Märka oma uues lasteraamatus. Lood on varem ilmunud Tähekeses läbi kogu 2018. aasta. Raamatus on aga iga kuu kohta ka kaksteist vanasõna või muud rahvatarkust, mida varem selle kuu kohta on arvatud. Lõpuloos saab teada, miks ja kuidas mõned pühad liiguvad.

    Mount Kopenhaagen

    Kaspar Colling Nielsen

    Mount Kopenhaagen on 3500 meetrit kõrge tehismägi, mille ehitamiseks kulus 200 aastat. Ei ole õieti teada, miks on see kunagi rajatud, ent säärane riigi juhitud ja erainvestorite finantseeritud ettevõtmine muudab nii keskkonda kui ka inimesi, tekitab irratsionaalse mõra loogilisse ja selge elukorraldusega maailma. Taani lamedal maastikul on mägi midagi ennenägematut: tekivad uued kliimavöötmed, troopilisest polaarseni, neis omakorda sigivad uued looma- ja taimeliigid.
    Sellest ühtaegu eriskummalisest ja kõhedalt tuttavast maailmast leiab lugeja seitseteist lugu. Inimestest, kellel kõigil on omad unistused ja eluplaanid, mida ei kammitse tavaloogika, faktid ega isegi mitte gravitatsioon. Üks otsib jumalat füüsiliste katsumuste kaudu ja leiab tee gurmaanluseni, teine õpib lendama ja lammutab ajapikku kogu India kastisüsteemi, kolmas kohtab tulnukaid ja jääbki neid oma köögis toitma.
    Tänapäeva ühe silmapaistvama taani kirjaniku Kaspar Colling Nielseni (snd 1974) auhindadega pärjatud debüütraamat „Mount Kopenhaagen” on mõtlemapanev ja provotseerivgi teos, mis balansseerib osavalt tuttavliku ja eriskummalise piirimail. Varem on autorilt eesti keeles ilmunud „Euroopa kevad” (2019).

    Iseendast algav sugupuu

    Mikk Sarv

    Maailm muutub ööpäevaringiga valgeks ja pimedaks, aastaringiga suveks ja talveks. Midagi sarnast toimub ka meis igaühes eneses. Oleme oma vanematelt pärinud viisi, kuidas reageerime pingeolukorras, soodumused haigestuda ja terveneda ning veel palju muudki. Kui teame lugusid oma esivanematest, kui peame ja hoiame lugu nendest, suudame paremini mõista, miks kipume käituma ühel või teisel moel. See raamat on esivanemate ja oma looga sideme loomise põnev lugu, kus sugupuu koostamine algab iseendast. „Sugupuud võib vaadata ka ülevalt alla, nii et kõige keskel on puu ladvapung ehk mina ise. See on nagu paela punumine, kus esivanemad on meie eludesse põiminud omad lõngad – unistused ja soovid. Kui oskame ja suudame läbi iseenda ja lähedaste poolt kogutud lugude tunda end koosolevatena, võime tajuda, kuidas ürgvana tuul puhub meie poole nende unistuste ja palvete hingeõhku. Nii kuuldes ja tajudes suudame jätkata seda, mis neil pooleli jäi, ning tunda nende elude soojust ning toetust pidevalt enda seljataga.” – Autorid.

    The Red Shoes

    Hans Christian Andersen

    There was once a poor little girl called Karen. In summer, she walked barefoot and in winter, she wore clogs that hurt her feet. She had no choice, it was all she had. Dame Shoemaker wanted to help her and sewed, as best she could, a pair of red shoes. When she wore them for the first time, Karen’s life took an unexpected turn.

    K for Kara 3 - Kiss Me Now!

    Line Kyed Knudsen

    Kara and her friends are playing truth or dare in the pillow room with the boys. Kara wants to kiss Lukas. But not with the tongue, like Julie does. Suddenly, Big-Anders wants to join the game… But Kara does not want him to.
    This is the third book about Kara and her friends. The books are about friendships, school and getting older. It catches the audience exactly where they are. The books can be read independently of each other.
    Line Kyed Knudsen (b. 1971) debuted as an author of children's books and books for YA in 2003. Since she has become one of the most popular authors for the age group in Denmark.

    The Exploits of Brigadier Gerard

    Arthur Conan Doyle

    The hero, Etienne Gerard, is a Hussar officer in the French Army during the Napoleonic Wars whose most notable attribute is his vanity. Conan Doyle, in making his hero a vain, and often rather uncomprehending Frenchman, was able to satirise both the stereotypical English view of the French and—by presenting them from Gerard's baffled point of view—English manners and attitudes.