Must-kuldne müts me peas II. Märt Karmo

21 TLA; f. 144, n. 1, s. 28, l. 52.

      22 TLA, f. 144, nim. 1, s. 9, l. 12; f. 52, nim. 1, s. 291, l. 554.

      23 TLA; f. 144, n. 1, s. 28, l. 212.

      24 Aktus Tallinna linna realkoolis. – „Päevaleht” 30.09.1925, nr. 264, lk. 5.

      25 Tallinna realgümnaasiumi 45. aastapäev. – „Päevaleht” 2.10.1926, nr. 267, lk. 6.

      26 – i -. Aktus realkoolis. – „Päevaleht” 1.10.1927, nr. 267, lk. 7.

      27 Aktus Tallinna realkoolis. – „Päevaleht” 30.09.1928, nr. 266, lk. 2.

      28 – i -. Tallinna realkooli 48. aastapäev. – „Päevaleht” 2.10.1929, nr. 266, lk. 5.

      29 – i -. Tallinna real- ja humanitaargümnaasiumi 49. aastapäev. – „Päevaleht” 30.09.1930, nr. 266, lk. 4.

      30 TLA, f. 144, nim. 1, s. 37, l. 150.

      31 TLA, f. 144, nim. 1, s. 10, l. 98; s. 37, l. 164; s. 38, l. 183.

      32 Tallinna realkooli ja Peetri realkooli endistele õpilastele. – „Päevaleht” 8.10.1933, nr. 274, lk. 8.

      33 Realkooli juubelipidustused. – „Päevaleht” 29.09.1931, nr. 265, lk. 3; Realkooli aupäeval. – „Päevaleht” 30.09. 1931, nr. 266, lk. 3; J. Remmelgas. Realistide juubel. – „Vaba Maa” 29.09.1931, nr. 228, lk. 7; Tallinna realkooli 50. aasta juubel. – „Vaba Maa” 30.09.1931, nr. 229, lk. 7; Tallinna realgümnaasiumi juubelipidustused. – „Õpetajate Leht” 9.10.1931, nr. 41, lk. 1.

      34 Realkooli vilistlastele ja endistele õpetajatele. – „Päevaleht” 27.09.1931, nr. 263, lk. 3.; Realkooli vilistlaste koosviibimine. – „Päevaleht” 28.09.1931, nr. 264, lk. 1.

      35 Realgümnaasiumi 51. aastapäev. – „Päevaleht” 20.09.1932, nr. 257, lk. 5.

      36 Tallinna realkool 52-aastane. – „Päevaleht” 30.09.1933, nr. 266, lk. 3.

      37 TLA; f. 144, n. 1, s. 15, l. 24.

      38 Realistid pidasid aastapäeva. – „Päevaleht” 29.09.1937, nr. 264, lk. 6.

      39 Tallinna II poeglaste gümnaasium 57-aastane. – „Uus Eesti” 29.09.1938, nr. 267, lk. 2.

      40 Õpilaste vormimütside kandmisest. – „Päevaleht” 3.05.1922, nr. 127, lk. 3.

      41 TLA, f. 144, nim. 1, s. 8, l. 47.

      42 „Hariduse ja Sotsiaalministeeriumi Teataja” 1935, nr. 10, lk. 111, 112; Õpilaste ühtlast vormi üle riigi ei tule. – „Õpetajate Leht” 16.08.1935, nr. 33, lk. 2.

      43 „Hariduse ja Sotsiaalministeeriumi Teataja” 1935, nr. 12, lk. 139, 140.

      44 „Hariduse ja Sotsiaalministeeriumi Teataja” 1937, nr. 5, lk. 76–78.

      45 Gümnasistide uus munder. – „Päevaleht” 12.10.1936, nr. 277, lk. 5.

      46 E. Vesk. Mälestuskillukesi maailma toredamatest nooreärradest, lk. 30. Tekstis toodud hüüdnimed kuulusid järgmistele õpetajatele Habe – Ernst Särgava-Peterson, Pudi – Paul Ederberg, Stoku – Friedrich Stockholm.

      Kooli struktuur, õppeplaanid ja õppetöö korraldus

      Õppeplaanid ja nende muudatused

      Alljärgnevas ülevaates on õppeplaanide muudatusi käsitletud kronoloogilisel põhimõttel, et tekiks parem ettekujutus, kuidas muudatused aastate kaupa ellu viidi.

      1920/21. õppeaastal jätkas kool tööd Tallinna Linna I Reaalkoolina (tekstis Reaalkool). 47

      1920. aastail töötasid koolis ka algkooliklassid: vaskult õpetajad P. Ederberg, E. Särgava-Peterson, N. Kann, A. Glotova, B. Etruk ja V. Kristjansen

      Keskkoolid töötasid juba emakeeles ning keskkooli õppekavu oli ühtluskoolile üleminekuks samuti kohendatud. Haridusministeeriumi 10. septembri 1920. aasta korraldus andis juhised keskkooli õppekavade48 rakendamise kohta 1920/21. õppeaastal. Üldjoontes jättis ettekirjutis jõusse varasema õppekava, kuid tegi siiski mõningaid täiendusi.

      Nii näiteks tuli reaalkoolides VI klassi (9. õ.-a.) kursus korraldada selliselt, et järgmiste klasside (VII, VIII) kursused võinuks sellele võimalikult sujuvalt järgneda. See eeldas reaalkoolides matemaatika ja loodusõpetuse tundide arvu suurendamist 1919. aasta tunnikavaga võrreldes igas klassis kahe tunni võrra.

      Pedagoogikanõukogule jäeti õigus teha õppekavasse muudatusi, kui seda tingisid eelmiste aastate tunnikavad või üleminekuaja erilised olud.49

      Õpetamisviisi muutust uues eestikeelses koolis ja õppekavade seisu on iseloomustanud toonane õppur Oskar Farwick-Fagervik (1924) järgmiselt: „Need realistid, kes lõpetasid kooli kahekümnendate aastate keskpaiku, tegid läbi üleminekuperioodi vene keelelt emakeelele. Samal ajal valitses väljaspool kooli segane ja ebakindel olukord – revolutsioon ning kibe sõda kodumaa kaitseks, Puudusid eestikeelsed õpikud, eriti keskmistele ja vanematele klassidele. Kuidas tulime toime?

      Tagasi vaadates mõtlen, et olukord pakkus õpilastele isegi teatavaid eeliseid, silmas pidades Reaalkooli õpetajate kõrget pedagoogilist taset. Õpikute puudumisel tuli toetuda suusõnalisele ettekandele, tuli kuulata ja seedida loengut. Vaid kõige nõrgemad õpilased ei saanud sellest kasu. Pidime õpetaja seletused oma kladedesse kirja panema. Terasemal õpilasel oli kohe selge, et pole vaja kõike üles kirjutada. Vajalik on vaid raamkava ja kõige olulisem, millele enda mälust hiljem lisada „liha”. Kõik eriti väärtuslik, vaimukas ja väljaspool rutiini õpetaja suust kuuldu jäi iseendast teadvusse.”50

      Võõrkeelte õpetamise korraldamine

      Suurim põhimõtteline muutus puudutas võõrkeelte õpetamist. Esimeseks võõrkeeleks määras korraldus keskkoolides inglise, teiseks saksa keele.51 Õpilaste valikul võis kolmanda võõrkeelena õppida vene või prantsuse keelt.

      Kui koolil oli inglise keele õpetaja olemas, tuli inglise keelt õpetada esimese võõrkeelena (4 nädalatundi) kogu koolis. Kus inglise keele õpetajat polnud, võidi esimeseks võõrkeeleks jätta endiselt saksa keel.

      Inglise