Must-kuldne müts me peas II. Märt Karmo

juhataja Johan Kana. Pärast võistlustel saadud auhindade laialijagamist tehti ühispilt ning istuti siis ühise perena laudade taha teed jooma ja võileibu sööma.334 Siinsete õppustega käis tutvumas ka Soome Kaitseliidu esindaja, kes möönis, et Soomes ei oldud selliseid õppusi veel korraldatud, kuid on kavas seda edaspidi teha.335

      1930. aastal korraldati riigikaitseõppused seitsmel päeval 31. maist 6. juunini Juhkentalis (Scoutspataljoni lasketiirul ja spordiväljakul), Näituseaias (s.h. Rannavärava uuel spordiplatsil), Stroomi rannas ja metsas ning Tondi sõjakooli lähistel (lasketiirus ja metsas). Osavõtjad jaotusid kolme rühma – vanem (V kl./11. õ.-a.), keskmine (IV kl./10. õ.-a.) ja noorem (III kl./9. õ.-a.). Nooremad osalesid õppustel esmakordselt. Tallinnas kaasati õppepäevadele 1124 õpilast, kellest moodustati viis õppurpataljoni, igaühes kolm-neli kompaniid, mis omakorda koosnesid õpperühmadest (à 15–25 poissi). Iga päeva hommikul kella 8.00 alates tehti viis-kuus tundi tööd, nädalaga kokku 40 tundi. Õppekava hõlmas laskeasjandust, riviõppusi ning lahingõpet, samuti võeti läbi osa kaitseväe määrustikest.

      Naiskodukaitse pakkus poistele päeval kehakinnituseks võileibu ja teed. Riigikaitsepäevad päädisid koolidevaheliste võistlustega laskmises, orienteerumisjooksus, granaadiviskes (tabavus ja kaugus) ning võrk- ja korvpallis. Pärast võistlusi rivistati kõik õppurid Tondile üles. Marsihelide saatel kõndis kaitseminister Oskar Köster õpilaste rivi eest läbi, tervitas igat õppurpataljoni ning pidas seejärel päevakohase kõne, mille lõppemisel lauldi hümni. Koolide peainspektor dr. August Nuth tänas nii osalejaid kui ka korraldajaid õnnestunud õppuste eest. Pärast linnanõunik J. Kana tervitussõnu jagas kaitseminister spordivõistluste parematele auhinnad välja.

      Seejärel algas paraad, kus õppurpataljonid näitasid oma rivisammu tribüünile kogunenud külalistele, kelle hulka kuulusid ka kaitsevägede staabiülem kindral J. Tõrvand, kindral Gustav Jonson, samuti Läti ja Vene sõjaväeesindajad ning hulk kõrgemaid ohvitsere. Paraadi järel suunduti koolide kaupa oma orkestritega linna, kus pärast riietevahetamist mindi lõpuaktustele.336

      Juuni algul ja samasuguse malli järgi viidi riigikaitsepäevad läbi ka 1930/31. ja 1931/32. õppeaastal.337

      1933. aasta kevadel lõppesid riigikaitseõppused esmakordselt Tondi asemel esindusliku paraadiga Vabadusplatsil, kus tribüünil viibis lisaks kaitseminister August Keremile ning sotsiaal- ja haridusministrile Konstantin Konikule ka Soome välisminister Antti Hackzell. Ajalehemees nentis: „Kes nägi koolide orkestrite ning õppuse lõpetanud noorte ridasid, see pidi tunnistama, et sõjalistel õppustel on tehtud tulemusrikast tööd. Astub ellu hulk vaimselt ja kehaliselt karastatud noormehi, kes oskavad kaunistada ja kaitsta kodumaad.”338 Paraadile järgnes laske- ja spordiauhindade väljaandmine Reaalkooli aulas.339 Õppustest ilmus esmakordselt ka sõjaasjatundja (M. Haberi) kokkuvõte.340

      N. Kannul oli uue haridusministrina koos kaitseministri kindral Paul Lillega au 8. juunil 1934 võtta vastu sõjalised õppused lõpetanud ligi 1 200 pealinna koolipoisi möödamarss. Kohal viibisid ka linnapea Jaan Soots, kindral G. Jonson, mitmed kaitseväe juhid ja linna koolidirektorid, samuti õppurite lapsevanemad, sugulased-tuttavad ning linnakodanikud. Kindral P. Lill pidas päevakohase tervituskõne,