100 nõuannet, kuidas elada 100-aastaseks. Roger Henderson

mittekuuletumisel – mida määratletakse kui tõrkumist võtta ravimeid õigeaegselt ja ettenähtud annustes – on palju põhjusi. Usun, et paljud patsiendid lahkuvad mu kabinetist ja võrdlevad pärast minu juttu omaenda ettekujutustega riskist ja kasust ning teevad otsuse ravi vastu. Kui nad ei usu, et neil on tõsine haigus – näiteks kõrge vererõhuga patsiendid, kellel pole haigussümptomeid ja kes tunnevad end hästi –, siis ei tunneta nad vajadust regulaarse igapäevase ravi järele. Teine levinud tegur seisneb kõrvaltoimetes või lihtsalt usus, et võib tekkida märkimisväärne kõrvaltoime pärast seda, kui nad on lugenud informatsiooni, mida nüüd lisatakse igale retseptiravimile – lausa bête noire minu arvates.

      Need patsiendid, kelle arstid on võtnud endale aega ja näinud vaeva selgitamaks, miks on see ravim välja kirjutatud, missugune on ta toime ja kõrvaltoimed ning kui kaua tuleb seda võtta, nõustuvad raviga palju meelsamini kui see, kellele on nina alla pistetud retsept, kästud lahkuda ja tablette võtta. Perearstide koormatuse juures, mis on tänapäeval suur, osutub sellise informatsiooni edastamine mõnikord ohvrimeelsuseks ja nii oleks meil kõigil sünnis meeles pidada, et ravi tuleb rakendada ka tegelikkuses!

      Igasugust ravimit võta nii, nagu see on välja kirjutatud. Kui on mingeid probleeme selles suhtes, miks on sulle määratud niisugune ravi või tahad lihtsalt rohkem teada, küsi informatsiooni oma arstilt või apteekrilt.

      Pea meeles meditsiinilist valmidust

      Kujutle, et kõnnid mööda tänavat ja kukud äkki kokku ilma mingi eelneva hoiatuseta. Seda võib põhjustada mõni haigus, mida tead endal olevat, kuid see võib sind tabada lihtsalt nagu välk selgest taevast, kuigi olid enne terve ja heas vormis. Kui palju mõistatusi peavad juhtunust aru saamiseks ära arvama möödujad või saabunud parameedikud, saamata sind küsitleda? Tavaliselt ei suuda nad lahendada ühtki nendest mõistatustest ja see viib diagnoosi paneku ning ravi alustamise kriitilise hilinemiseni, mis võib saada otsustavaks elu ja surma küsimuses. Niimoodi on kaotatud palju elusid ja oma osa selles on olnud raskekujulisest allergiast ja anafülaktilisest šokist tingitud surmadel, mis tekivad näiteks sügava arahhiseallergia korral. Asi on traagiline seetõttu, et mõnda sellistest saatuslikest õnnetustest oleks ehk saanud vältida ühe täiesti madaltehnoloogilise tootega – lihtsa käevõruga.

      Meditsiinilise Valmiduse Sihtasutus valmistab käevõrusid ja kaelakeesid, millesse on graveeritud kandja haiguse nimetus selleks situatsiooniks, kus ta ise ei saa enda eest kõnelda – näiteks õnnetusjuhtumi või teadvusekao korral. Esemele on sisse graveeritud ka isikukood ja telefoninumber hädaolukorra jaoks. Selle informatsiooni kasutamist pole vaja piirata ühe riigiga, sest kui õnnetus juhtub välismaal, saab andmeid sellise eseme kandja tervise kohta üle kanda ükskõik millisesse paika maakeral. Seejuures eksisteerib veel niisugune täiendav kasu, et perekonda ja sõpru saab informeerida igast kriisist, samuti on kasutatav järelravi arsti poolt.

      Nagu paljud silmapaistvad ideed, kasvas ka Meditsiinilise Valmiduse käevõrude kontseptsioon välja suhteliselt vähetähtsast juhtumist. Aastal 1956 lõikas üks Ühendriikide teismeline mänguhoos endale sõrme ja naaber viis ta haiglasse, kuna lapsevanemaid polnud sel päeval kodus. Ravi käigus tehti tüdrukule tavaline test tundlikkuse määramiseks hobuseseerumile, mida kasutatakse teetanuse antitoksiinis, kuid kohe tekkis seerumi suhtes raske allergiline reaktsioon. Pärast seda, kui tüdruk oli olnud mõned päevad kriitilises seisundis, ta õnneks paranes, kuid ta isa, kes oli ise arst, hakkas mõtlema, kuidas saaks ära hoida niisuguste juhtumite kordumist. Tulemuseks oli see, et ta tütar hakkas kandma käevõru, millele oli märgitud kogu oluline info tema tervise kohta, kaasa arvatud allergiad. Idee levis kiiresti ja nüüdseks kuulub maailmas sellesse sihtasutusse umbes neli miljonit inimest. Ainuüksi Ühendkuningriigis on liikmeid ligi 200 000 ja uusi sooviavaldajaid aastas 9000 ümber. Kõik osalejad on eristatavad selle järgi, et nad kannavad erepunaseid “mao ja saua” eraldusmärke. Hädaabi telefoniliini teenindab meditsiiniliste teadmistega meeskond, kes suudab kiirabiteenistusele otsekohe edastada igasugust nõutavat informatsiooni. Selline kiirus on elutähtis juhtudel, kus iga minut mängib rolli.

      Ühendkuningriigis Kuningliku Arstide Kolleegiumi ja Perearstide Kuningliku Kolleegiumi, samuti paljude teiste meditsiiniühingute poolt tunnustatud Meditsiiniline Valmidus, mis on registreeritud heategevusorganisatsioonina, on nüüdisajal ikka ja jälle tõestanud oma väärtust ning tuhanded inimesed võlgnevad talle tänu oma elu eest. Samasugune süsteem on leidnud laialdast rakendamist ka Austraalias.

      Osana ainsast praegu kasutatavast meditsiiniliselt tunnustatud hädaabisüsteemist on Meditsiinilise Valmiduse identifitseerimismärgis võib-olla ka ainus disainitud käevõru, mis on rohkem väärt kui tema kaal kullas.

      Kes vajab Meditsiinilist Valmidust?

      ♥ Igaüks eluohtlikus tervislikus seisundis.

      ♥ Kõik, kellel on diabeet, kalduvus äkilisteks haigushoogudeks või Alzheimeri tõbi.

      ♥ Spetsiifilist ja regulaarset medikamentoosset ravi saavad isikud.

      ♥ Siirdatud elunditega isikud.

      ♥ Teatavatele toitudele, ravimitele või putukapistetele allergilised inimesed.

      ♥ Inimesed raskete terviseprobleemidega, mis ei tarvitse kohe ilmsiks tulla.

      Päike, meri ja nahavähk

      Üks inglaste halvemaid omadusi on nende eriline kirg suurte päevitamata nahapindade paljastamiseks päikesele iga ilusa ilma korral. Esmaspäeva hommikul pärast päikeselist nädalavahetust puutun ma alati kokku tugeva päikesepõletusega nii väikelastel kui ka täiskasvanutel. Koos sellega, kuidas kasvab meie arusaam nahavähist, tundub idee sellest, et pruuniks päevitunud nahk on midagi head, aina rohkem halva naljana. Ja veel häirivam on fakt, et ühe hiljutise ülevaate järgi sidus alla 50 % patsientidest nahavähki päevitamisega. Lisades sellele välisreisid, päikesevannide võtmise ja osoonikihi õhenemise pole imestada, et nahavähk sageneb kiiresti, ületades Ühendkuningriigis 40 000 juhtu aastas, kusjuures rahvaarvu kohta suhteliselt on see näitaja Austraalias veelgi kõrgem.

      Kõige ohtlikum nahakasvaja on maliigne melanoom. See tabab kõige sagedamini naisi ja heledanahalisi ning blonde või punaste juustega inimesi, kuigi ohustatud on igaüks. Nüüd on kindlaid tõendeid selle kohta, et päikesepõletus vanuses alla 16 eluaasta suurendab samuti melanoomiriski hilisemas elus ja et päikese eest kaitsta on vaja juba alates noorest east. Selleks soovitatakse varjata end päikese eest keskpäeval, mil ohtlik ultraviolettkiirgus on kõige intensiivsem; kanda mütse ja kübaraid (kui näete rõivaid või kübarat vastu valget hoides nendest läbi päikesevalgust, pakuvad need vähe kaitset); kasutada kõikjal, kus võimalik, tugevat päikeseblokaatorit “päevituskreemide” asemel. Nõuetekohaste hoiatuste ja selgitustöö rakendamisega varasest elueast peale – nagu reegel ilma mütsita mängu ei tule Austraalias – peaks melanoomide esinemissagedus järgmistel aastakümnetel vähenema. Kuid see on väike lohutus nendele mu patsientidele, kes praegu juba seda haigust põevad ja kes nautisid pikka päevitamist, püüeldes keha kauniduse poole, kuid kelle kehad on nüüd traagilisel viisil kõike muud kui ilusad.

      Sünnimärkide suhtes on kasulik meeles pidada “ABCDreeglit” ning ohtlikke märke, millele peaks pöörama tähelepanu. (Tähekombinatsioon ABCD on moodustatud vastavate ingliskeelsete sõnade algustähtedest. – Tõlk) Nimetatud reegli neli küsimust on järgmised. Kas sünnimärk on asümmeetriline? Kas see veritseb? Kas see on muutnud värvust, läinud tumedaks või mustaks? Kas selle läbimõõt on suurenenud? Kui vastus ühele nendest küsimustest on jaatav, peab küsima meditsiinilist nõu. Arstid eelistaksid näha pigem kahjutut sünnimärki, kui et nende ette ilmub patsient maliigse melanoomiga liiga hilja.

      Melanoomihaiged räägivad mulle tihti teatava kibedustundega, et sellist asja nagu ohutu päevitus pole olemas. Üks patsient kommenteeris hiljuti: “Sellel, kes iganes ka ütles, et ilu on vaid väline, oli õigus”. Paraku jah.

      Naha melanoomid on hõlpsasti ennetatavad. Ole päevitamisega mõistlik, pea meeles “ABCD-reeglit” melanoomi kohta ja ära kunagi eksi päevitunud naha terveks nahaks pidamisega.

      Hoia