100 nõuannet, kuidas elada 100-aastaseks. Roger Henderson

urineerimisel, mõnikord valu seljas või impotentsus. Et eesnäärmevähk areneb aeglaselt, võib kuluda aastaid, enne kui ta kasvab nii suureks, et ilmnevad sümptomid ja pannakse diagnoos, kuid paljud mehed lihtsalt ignoreerivad oma probleeme, oletades, et need on põhjustatud vanadusest.

      Kuigi keegi ei tea täpselt, mis eesnäärmevähki põhjustab, on nüüd olemas lihtsaid ja hõlpsasti kättesaadavaid teste, mis võimaldavad seda haigust diagnoosida juba varajastes staadiumides ja seeläbi hõlbustada ravimist. Esimene nendest on digitaalne uurimine, millega saab perearst selgitada näärme suurust, kuju ja struktuuri. Sellele järgneb harilikult vereanalüüs, mida nimetatakse PSA (prostata spetsiifilise antigeeni) testiks ning PSA kõrgenenud tase võib nõuda spetsialisti hinnangut, kes teeb kindlaks, kas leidub vähirakke. Võidakse rakendada ultraheliuuringut, näärme biopsiat ja tavalist luustiku röntgenuuringut, et näha, kas esineb kasvaja ning kas see on levinud väljapoole eesnääret. Pärast vajaliku informatsiooni kogumist saab alustada ravi, mis vajab individuaalset lähenemist, sest pole mingit ühtset, kõikidele patsientidele sobivat tegevussuunda. Võimalike meetodite hulka kuuluvad operatsioon, kiiritusravi, hormoonravi või – üldse mitte mingit ravimist. Viimatinimetatu võib paljusid üllatada, ent vanematele meestele, kelle vähk pole agressiivne või kiirekasvuline, võib see olla eelistatud ja ohutuim valikuvõimalus.

      Tee endale selgeks, kus eesnääre asub, mida ta teeb ja missugused on eesnäärmevähi ohutunnused. Et ravi edukus sõltub varajasest avastamisest, ära sure vaid piinlikkustunde tagajärjel.

      Ole mõistlik, lase end immuniseerida

      Minu kui poeedi jaoks tähendab sügis udude ja küpse viljakuse aastaaega. Kuid minu kui arsti jaoks tähendab see vaid ühte – grippi. Ühendkuningriigis on gripi vastu immuniseerimise programm aastate jooksul ühtesoodu kasvanud, kujunedes peamiseks tervisekampaaniaks, millega edastatakse üle kaheksa miljoni doosi vaktsiini igal sügisel mõne nädala jooksul. Austraalias toimub samasugune vaktsineerimine iga aasta aprillis. Gripp moodustab igal talvel peamise surmapõhjuse ning vaktsiin on selgelt vähendanud neid surmajuhte, samuti hospitaliseerimist ja komplikatsioone gripi tagajärjel. Viimases tõsises gripiepideemias suri Ühendkuningriigis üle 30 000 inimese; tavalisel aastal nõuab see haigus umbes 4000 ohvrit, peamiselt vanuses üle 65. eluaasta.

      Kõik meist on kunagi grippi põdenud, kuid raskete tagajärgede risk on märkimisväärne vanurite seas ning nende inimeste hulgas, kes põevad kroonilisi südame-, kopsu- või neeruhaigusi, diabeeti või kelle organismi kaitsevõime on langenud mingi muu ravi tagajärjel. Gripp põhjustab rohkem kui ükski teine haigus iga-aastast “Rahvusliku Tervishoiuteenistuse talvekriisi”, mis seisneb voodikohtade nappuses ja surmade tõusujoon langeb talvel ligilähedalt kokku gripisageduse tõusujoonega. Viimasel ajal on olukord vaktsineerimise suhtes veidi paranenud, sest 65–74 aasta vanused, muus suhtes terved inimesed on nüüd esimest korda arvatud “riskigruppi”. Uuemad uurimised gripisüstide efektiivsuse suhtes nimetatud vanuserühmas on viinud soovituseni, et seda peaks nüüd rakendama rutiinselt ja enamik tervishoiuvõime Ühendkuningriigis on seadnud eesmärgiks vaktsineerida igal sügisel vähemalt 60 % üle 65-aastastest.

      Vaktsiin antakse “meie parima oletusena”, lähtudes sellest, missugune gripitüvi teataval aastal teatavasse riiki jõuab, sest on kindlaks tehtud, et gripiviirused on aasta-aastalt ühe rahva juurest teise juurde “triivides” võimelised muteeruma ning muutuma.

      Paljud patsiendid on mulle rääkinud, et nad haigestuvad pärast immuniseerimist grippi ja sellepärast eelistavad ettevaatuse mõttes neid süste vältida. Paraku on nad eksiteel, sest gripivaktsiin ei sisalda aktiivset viirust ja seega on füüsiliselt võimatu sellest grippi nakatuda. Võib küll olla juhtunud nii, et oldi grippi nakatunud just enne vaktsineerimist või et mingi muu hingamisteede nakkushaigus on põhjustanud samalaadseid nähte, kuid muid probleeme siin pole. Tugevad reaktsioonid vaktsineerimisele on harvad, kuigi see võib põhjustada süstekohas teatavat ebamugavustunnet või turset, samuti palavikku ja lihasevalu päevaks või paariks. Toidutalumatus ei ole küllaldane põhjus vaktsineerimisest loobumiseks, kuigi mõnikord esinevad reaktsioonid inimestel, kellel on tugev ülitundlikkus kanamunade suhtes.

      Ühendkuningriigis ja Austraalias on vaktsiin kõigile tasuta (välja arvatud eraarsti juures või erahaiglas). Immuniseerimine on tõesti üks selline juhtum, kus ennetamine on parem kui ravimine. Küsi oma arstilt või õelt nõu immuniseerimise kohta ja ka seda, kas peaksid tegema veel teisegi immuniseerimise pneumokoki vaktsiiniga, mis aitab vältida kopsupõletikku südamehaigetel ja diabeetikutel.

      Gripp võib lõppeda surmaga ja vanurid on kõige ohustatumad. Hoidu sellest iga-aastase immuniseerimisega, mis käib kiiresti, on tasuta ja valutu.

      HRT, doktor – kas olete kindel?

      Jumal on mees. Võin seda kinnitada absoluutse kindlusega, sest naisena oleks tal menopausi kohta olnud parem plaan kui nüüd. Ma pole küll hormoonasendusravi (HRT) fanaatiline soovitaja naistele, kelle menopausivaevused tekitavad neile liigseid piinu, kuid tahaksin öelda ühte asja. Olla hea perearst tähendab võimet kuulata ja mitte rääkida, ning olles kuulnud sadu naisi kõnelemas hormoonasendusravist, on mulle jäänud mulje, et paljudel nendest on väga suured, peaaegu ebareaalsed ootused selles suhtes, mida see võib neile anda. Nende otsused nõustumise või tagasilükkamise suhtes on tavaliselt mõjutatud pigem meediast või teistel naistelt saadud informatsioonist kui tõsistest meditsiiniallikatest hangitud teadmistest. Minevikus kohkusin ma tihti, konsulteerides HRT kohta patsienti, kes – olles valesti informeeritud – oleks kõige meelsamini lõpetanud ravi juhul, kui tema suured ootused poleks täide läinud. Sellepärast püüan ma nüüd kulutada rohkem aega HRT kasulikkuse selgitamisele, kõneldes samuti hirmudest ja lootustest, mis neil võivad olla seoses selle raviga. Meenutan neile, et seda tüüpi ravi on tegelikult nende hormoonide asendamine, mida aastate eest valmistas nende organism ise. Ja ma püüan alati oma jutu sisse põimida informatsiooni pikaajalise kasu kohta, sest kui seda mitte teha, võidakse piirduda üksnes katkendliku lühiajalise rakendamisega, mis ei anna mingit kestvamat tulu südame ja luude tervisele. Minu isikliku seisukoha järgi peaks seda maksimaalse kasu saamiseks jätkama viiest kuni kümne aastani pärast 50ndat eluaastat.

      Raudne reegel on see, et ainsad, kes peaksid hoiduma HRT-st, on rasedad, tupeverejooksudega, rinna- või emakavähiga või raske maksahaigusega naised. Enne ravi alustamist tuleb põhjalikult uurida ka iga diagnoosimata tompu vaagnas. Paljusid naisi üllatab, et kõrge vererõhk, trombid või müoomid emakas ei ole takistuseks HRT suhtes, kuigi mõne sellise haiguse olemasolul peab arst neid hoolsalt jälgima.

      Näib olevat hulk põhjusi, miks patsiendid ei kasuta hormoonasendusravi. Kuupuhastuste taastumine on üks nendest, mida mulle sageli nimetatakse, kuid sellest saab üle uusimate “veretute” režiimide kasutamisega, mis näivad võimaldavat menstruatsioonidevaba HRT-d kuni 75 % juhtudest. Teine põhjus on hirm vähi, eriti rinnavähi ees, kuid tänapäevane seisukoht on selline, et lühiajaline HRT (kuni viis aastat) ei põhjusta riski olulist suurenemist. Pärast seda aega võib risk mõningal määral suureneda, kusjuures määra suuruse üle käivad ikka veel vaidlused, kuid mis võib olla 12 kumulatiivselt lisandunud vähijuhtu 1000 kasutaja kohta üle 15 aasta kestnud ravi korral. Esineb ka väike, kuid kindel lisarisk trombide suhtes ja seda peab arutama, kui mõelda HRT-le.

      Hormoonasendusravi kasu näib kaaluvat üle selle riskid, kuigi ta pole maagiline universaalrohi. Perearstid ja patsiendid peavad teadma kõiki fakte, ent kui on otsustatud, et HRT on mõistlik valik, pole saadav kasu mitte viivitamatu. Risk südamehaiguse ja osteoporoosi tekkeks väheneb tunduvalt ja on tõendeid ka selle kohta, et mõned dementsuse vormid võivad areneda aeglasemalt, kui varem on olnud kasutusel HRT. Peale arstimite on siin täiendavateks teguriteks sobiv toit ja ravimtaimede kasutamine ning neid ei peaks kõrvale jätma või ignoreerima, vaid vaatlema osana heast ravist kogu kehale.

      Hormoonasendusravi vähendab kardiovaskulaarse haiguse ja osteoporoosi riske edaspidises elus. See pole küll imeravim, kuid peaksid arutama koos oma arstiga, mis võiks sinu juhul olla kõige sobivam.

      Kas norskamine on ohtlik? Mitte kunagi!

      Küsimus, mida ma esitan kõikidele oma hiljuti