Manööversõja kunst. Manööversõja teooria ja maa-õhk lahingud. Robert Leonhard

Читать онлайн.
Название Manööversõja kunst. Manööversõja teooria ja maa-õhk lahingud
Автор произведения Robert Leonhard
Жанр Прочая образовательная литература
Серия
Издательство Прочая образовательная литература
Год выпуска 2013
isbn 9789949489473



Скачать книгу

lõik on ingliskeelse terminikasutuse probleemi kirjeldus, mis tuleneb nende terminite seotusest ja samas ka mitmetähenduslikkusest. Kuna eestikeelses uusterminis ei tuleks see probleem välja, esitatakse terminid antud lõigus ingliskeelsetena. (Toim.)

      7

      S.o operatsioonide planeerimisega tegelev staabiosa, kus S näitab taktikatasandi, G aga operatiivtasandit. Teiste staabiosade numeratsioon on järgmine: 1 – personal, 2 – luure, 4 – logistika, 5 – pikaajaline planeerimine, 6 – side, 7 – väljaõpe, 8 – rahandus, 9 – teavitustöö (sh tsiviil-militaar suhted). (Toim.)

      8

      Richard E. Simpkin, Race to Swift: Thoughts on Twenty-first Century Warfare (Oxford and London: Brassey’s Defence Publishers, 1985), 24.

      9

      Michael D. Wyly, Colonel, USMC, „Why Lieutenants Should Study Strategy”, Marine Corps Gazette, October 1988, 42-3.

      10

      Victor D. Hanson, „Not Strategy, Not Tactics”, Military History Quarterly 1 (Spring 1989), 17.

      11

      John Tarkov, „The Hoplite in Battle”, Military History Quarterly 1 (Spring 1989), 21.

      12

      Robert Cowley, Military History Quarterly 1 (Spring 1989), 3.

      13

      I. A. Horowitz. How to Think Ahead in Chess. (New York, Simon & Schuster, 1979).

      14

      Mikhail N. Tukhachevskii, „New Questions of War”, viidatud Richard E. Simpkin, Deep Battle: The Brainchild of Marshal Tukhachevskii. (Oxford and London: Brassey’s Defence Publishers, 1987), 148.

      15

      FM 101-5-1 Operational Terms and Symbols (Washington D.C: HQDA, 1985), 1-44.

      16

      Terminid ja ideed selles alalõigus on kohandatud Richard Simpkini raamatu Race to Swift järgi. Vaata eriti lk 138–141. Ma laiendan ja muudan neid määratlusi hilisemates peatükkides.

      17

      FM 100-5, 10, 179-180.

      18

      Karl von Clausewitz „Sõjast”, Tallinn 2004, lk 670, tõlkinud Krista Räni. (Toim.)

      19

      FMFM 1 Warfighting, (Washington DC, HQUSMC, 1989), 85.

      20

      Sun Tzu, Art of War. Nagu viidatud Tao Hanzhang, Sun Tzu’s Art of War: The Modern Chinese Interpretation (New York: Sterling Publishing Co., 1987), 15.

      21

      James A. Aho, Religious Mythology and the Art of War: Comparative Religious Symbolisms of Military Violence (Westport, CT: Greenwood Press, 1981), 114-121.

      22

      Sun Zi, Sun Bin „Sõja seadused”, Tallinn 2001, lk 125, tõlkinud Märt Läänemets. (Toim.)

      23

      Inglise keeles vastavalt Ordinary Force ja Extraordinary Force, aga neist esimese termini versiooniks on eri väljaannetes esitatud ka Normal Force. Märt Läänemetsa tõlkes (2001:259) on mõisted tõlgitud vastavalt „üldväeosa” ja „eriväeosa” ja esitatud tegevuste kaudu (vastavalt otserünnak ja manööver). (Toim.) Eristamaks mõisteid hilisemates peatükkides kasutatavast erivägedest (Special Forces), kasutatakse antud raamatu tõlkes lähtuvalt nende üksuste otstarbest Ordinary Force kohta mõistet „üldüksused” ja Extraordinary Force kohta mõistet „ründeüksused”. (Tlk.)

      24

      Richard E. Simpkin, Race to Swift: Thoughts on Twenty-first Century Warfare (Oxford and London: Brassey’s Defence Publishers, 1985), 37, 93-115.

      25

      Richard E. Simpkin, Deep Battle: The Brainchild of Marshal Tukhachevskii (Oxford and London: Brassey’s Defence Publishers, 1987), 140 ff.

      26

      Sun Zi tsitaadi tõlke on esitanud Märt Läänemets vormis: „Helisid ei ole rohkem kui viis, kuid viie heli muutusi kuulates ei taba.“ (2001:153). Raamatus on kasutatud arusaamise huvides ingliskeelse versiooni tõlget. (Toim.)

      27

      Sun Tzu, Art of War, Lionel Giles, trans., 31.

      28

      Sun Zi tsitaadi tõlke on esitanud Märt Läänemets. Ingliskeelses versioonis kasutatakse sõna „hea“ asemel „kaval“. Läänemets toetab seda oma kommentaaridega (2001:145). (Toim.)

      29

      Ibid., 29-30.

      30

      James Chambers, The Devil’s Horsemen: The Mongol Invasion of Europe (New York: Atheneum, 1979), 1-18.

      31

      Cf. Chambers, ibid., 9, and Harold Lamb, Genghis Khan: The Emperor

1

James A. Aho, Religious Mythology and the Art of War: Comparative Religious Symbolisms of Military Violence (Westport, CT: Greenwood Press, 1981), 41-56.

2

Antoine H.Jomini, Summary of the Art of War, ed. BG J.D.Hittle (Harrisburg, PA: Military Service Publishing Co., 1958), 44.

3

Ühendriikide maaväes operatiivkunsti eri tasanditel õpetamise kohta tehtud tähelepanekute alusel olen leidnud, et kui teemast üleüldse räägitakse, on see paigutatud taktikatasandi raamistikku ja väljendatakse seoses lahingutegevuse ja – võitudega. Seetõttu piirab meid meie enda võitlusdoktriin ja nii üritataksegi operatiivkunsti käsitlemisel keskendada tähelepanu taktikaliste relvakokkupõrgete võitmiseks. Ma järeldan sellest, et kuigi termin on praegu moodne, operatiivkunsti Ühendriikide armee doktriinis siiski ei ole.

4

Ma arvan tõesti, et lahingueeskirjas FM 100-5 (Operations) lk 9–11esitatud määratlused on inspireerivad ning täiesti asjakohased ja kasulikud (v.a raskuskeskme määratlus). Ometi jääb alles probleem, et peale sõjatasandite korrektset määratlust on armee doktriin (nagu esitatud käsiraamatutes, stsenaariumites ja eeskirjades) kinnistunud taktikalistele kaalutlustele, ja seda operatiivkunsti arvelt.

5

Joonis 1.1 ja esitatud arutluse aluseks on USA major Daniel J. Bourgoine’i teemakohased loengud.

6

Järgnev lõik on ingliskeelse terminikasutuse probleemi kirjeldus, mis tuleneb nende terminite seotusest ja samas ka mitmetähenduslikkusest. Kuna eestikeelses uusterminis ei tuleks see probleem välja, esitatakse terminid antud lõigus ingliskeelsetena. (Toim.)

7

S.o operatsioonide planeerimisega tegelev staabiosa, kus S näitab taktikatasandi, G aga operatiivtasandit. Teiste staabiosade numeratsioon on järgmine: 1 – personal, 2 – luure, 4 – logistika, 5 – pikaajaline planeerimine, 6 – side, 7 – väljaõpe, 8 – rahandus, 9 – teavitustöö (sh tsiviil-militaar suhted).