Numeroloogia käsiraamat. Numeroloogia Käsiraamat

lugematuid kordi (mõned ütlevad, et üle kolmesaja kuuekümne korra) nii Vanas kui ka Uues Testamendis. “… aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. … Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa … ja ta hingas seitsmendal päeval; seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle” (2Ms 20:10–11).

      Üks kõige sügavamõttelisemaid näiteid number 7 sümboolsest kasutamisest on seotud Jeeriko langemisega Joosua raamatus 6:1–20:

      “Siis Issand ütles Joosuale: “Vaata, ma annan su kätte Jeeriko ja selle kuninga ning võitlusvõimelised sõjamehed, vaprad mehed. Käige siis ümber linna, kõik sõjamehed, tehes ühe tiiru ümber linna; tee nõnda kuus päeva. Ja seitse preestrit kandku seitset jäärasarve laeka ees. Seitsmendal päeval aga käige seitse korda ümber linna ja preestrid puhugu sarvi. Ja kui sarve pikalt puhutakse, kui te kuulete sarvehäält, siis tõstku kogu rahvas suurt sõjakisa; siis langeb linna müür sealsamas …””

      Ilmneb, et Jeeriko ei langenud sõjapidamise käigus, vaid number 7 printsiibi mõjul. Võit saavutati tohutu jõuga tekitatud positiivse helivibratsiooni abil.

      Kristliku pühakirja üks olulisemaid pärandeid on Meie Isa palve seitsmeosaline rada. Seitse väidet väljendavad kolmikut ja nelikut (Mt 6:9–13).

      1 Meie Isa, kes sa oled taevas,

      2 pühitsetud olgu sinu nimi;

      3 sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal;

      4 meie igapäevane leib anna meile tänapäev;

      5 ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele;

      6 ja ära saada meid kiusatusse,

      7 vaid päästa meid kurjast.

      Lõpuväide (“Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.”) lisati palju hiljem ja see pidi sümboliseerima taevaliku olukorra taastulekut.

      8 Kogumine, tugevus, jõud, suurenemine. 8 väljendab tagasilangust ja arengut, tõusu ja mõõna tsüklilisust, lõpmatust, rütmi, edenemist, tugevust ja kindlustunnet. 8 salapära on tema igaveses pidevas spiraalses liikumises, mis on jääv kogu universumis. Elujõu voolud hoovavad läbi keha 8kujulistena, kulgedes mööda selgroogu ja sümpaatilist närvisüsteemi nagu valguskiired. Seepärast näeb inimene sügavas meditatsioonis viibides tõepoolest valgust enda sees. Sümboli 4, horisontaalse 8 tähendus on “nagu ülal, nõnda ka all”. See on jõu sümbol. 1Ms 17:10 öeldakse, et poisslapse elu kaheksandal päeval tuleb sooritada ümberlõikamisriitus ja seega sõlmida leping. Seda peeti üheks kõige tähtsamaks lepinguks Jumala ja inimkonna vahel. Uues Testamendis ei ole 8 oluline number, seevastu Buddha kaheksaosalises tees ja okultses kirjanduses on numbril 8 suur kaal.

      9 Ühendamine, säilitamine, humaansus. Number 9 tõeline missioon on olla Jumala teener maa peal. 9 viitab lõpuleviimisele, saavutamisele, täitmisele, uuestisünnile ja ilmutusele. 9 on ülim, sisaldades kõigi teiste numbrite jõudu. Ta väljendab lõpuleviidud arengutsüklit. Üheksa põlvkonda Aadamast Noani ja Noast Aabrahamini viitavad kasvu ja arengu astmetele. Noa oli üheksas Aadamast ja Aabraham oli üheksas Noast.

      Kui Aabram sõlmis lepingu Jumalaga ja sai uue nime Aabraham (1Ms 17:1–5), oli ta “üheksakümmend üheksa aastat vana”. Sümboolselt taandub see vanus number 9-ks, näidates ajaperioodi, mille jooksul viidi lõpule vaimne tsükkel. Lisaks kannab ka Aabrami nimele lisatud heebrea täht Heh (H) number 9 vibratsiooni.

      Johannese ilmutuses on kaks numbrit, mille tähendus on põhjustanud palju diskussioone. Need on 666 ja 144 000, mõlema vibratsioon on 9. 144 000 pitseriga märgitud Iisraeli hõimude liiget viitab arenenud ehk lunastatud inimsoole. Viidatakse kaitsvale “pitserile otsaesisel” (Ilm 9:4). 666, mida nimetatakse “metsalise arvuks” (Ilm 13:18), viitab inimestele, kes tegutsevad materialistlikul, mitte uuestisünni tasandil. Seega on need kaks numbrit müstiliselt seotud inimkonna arenguga, “eksinute” (666) või “lunastatutega” (144 000).

      Üheksa õnnistuslauset Mäejutluses, mis näitab lõpuleviidud tsüklit, väljendavad Uue Testamendi õpetuse olemust, et suurim kõikidest jõududest on armastus. “Kes ei armasta, ei ole Jumalat tundnud; sest Jumal on armastus” (1Jh 4:8). “Jumal on armastus, ja kes jääb armastusse, see jääb Jumalasse ja Jumal jääb temasse” (1Jh 4:16). Üheksandal tunnil – palvetunnil – ütles Kristus ristil: “See on lõpetatud” (Jh 19:30).

      10 Jumal ja inimkond, isa-ema-jumalus. 10 tähistab uue tsükli algust.

      Numbritel 12 ja 13 on eriline koht nii Vanas kui Uues Testamendis.

      12 oli Iisraeli hõime, Jaakobi poegi. Kui Jaakob andis kaheteistkümnele pojale oma õnnistuse, ei pidanud ta silmas mitte ainult kahtteistkümmet inimest, vaid kaheteistkümne omaduse arengut, mis pidid inimhinges ärkama. Siin on paralleel kaheteistkümne sodiaagimärgi iseloomulike joontega (1Ms 49:1–28). Nende kaheteistkümne venna teod domineerisid Vanas Testamendis. Iga hõim väljendas ühe sodiaagimärgi omadusi ja vastas kindlale numbrile. Ükski hõim polnud täielikult hea või halb. Need kaksteist märki ja neile vastavad numbrid toimivad iga inimese elus, sest iga indiviid on tegelikult väike universum. Jeesuse kaksteist jüngrit on laienduseks Iisraeli kaheteistkümnele hõimule. Ülejäänud seitsekümmend kaks õpilast vastavad kuuele vanemale, kes valiti kõigist kaheteistkümnest alghõimust.

      Pythagorase dodekaeeder (kaheteistkümnetahuline sümmeetriline kujund, mida võib võrrelda jumaliku kolmnurga kaheteistkümne lõiguga) väljendab universumi suhet inimkonnaga. Sellest nähtub, et inimeses endas on potentsiaalselt kaksteist jõudu, mis on seotud kaheteistkümne sodiaagimärgi loomupäraste omadustega.

      13 on erilise tähendusega number. Apostleid oli kaksteist, Jeesus Kristus oli kolmeteistkümnes. Aastas on kaksteist solaarkuud, kuid lunaarkuusid on kolmteist. Solaarvibratsioonid on tüübilt positiivsed-loovad, lunaarvibratsioonid aga negatiivset-vastuvõtlikku tüüpi. Mõlemad on Jumala peegeldusena võrdselt tähtsad.13 tähendab allakäiku ja surma või taassündi ja saavutusi. Number 13 ei tunnista poolikuid lahendusi – kas kõik või mitte midagi.

      Taassünd kehasse sümboliseerib hinge matmist ainesse ja selle jõu kaotamist, mis tal algselt oli eeterlikus maailmas, kus ta oli Jumala kaaslane. Hea ja kurja tundmise puust söömine viib vaimsesse, mitte füüsilisse surma. Kui hing pöördub Jumalast ära iseendasse, siis ta sureb piltlikult. Me eksleme lihalike olenditena maa peal nagu vaimse mälukaotuse ohvrid. Kuid me oleme siin omal vabal tahtel.

      Keskajal arendasid numeroloogiat põhiliselt kabala õpetuse järgijad. Kabalistid arvutasid sõnade varjatud tähendusi, nimetades seda meetodit gematriaks. Nende vanima raamatu “Sefer Yetsirah” (Loomise raamat) kirjutas kolmandal sajandil pKr ilmselt rabi Akiba, kelle roomlased hukkasid. Raamatus on juttu kolmekümne kahest salajasest tarkuse teest ehk Elupuust, mis koosneb kümnest sephirotist ja kahekümne kahest heebrea tähestikule toetuvast sümbolist. 10 sephirotti tähendasid algselt numbreid, hiljem hakati neid tõlgendama kümne emanatsioonina, millest kogu reaalsus pärineb.

      Põhiliselt Saksa kabalistid arendasid 13. sajandil gematria omaette kabala haruks, uurides sel moel pühakirja varjatud tähendusi. Ka müstilist tõde otsiti samal viisil. Kabalistid laususid oma maagilistel tseremooniatel Jumala nimesid, mille arvutatud väärtused viitasid salajasele väele.

      Juba keskajal seostati numeroloogiat tarokaartidega, kuna mõlemad kasutavad numbrisümboolikat. Hiljem hakati tarokaarte seostama kabala ja heebrea tähestikuga.

      Nüüdisaegse numeroloogia emaks kutsutakse ameeriklannat dr Juno Jordanit. Tema eelkäijaks oli mõjukas New Age’i propageerija L. Dow Balliett, kes 20. sajandi algul töötas lääne numeroloogiale tuginedes välja oma süsteemi. Dr Jordan asutas Lõuna-Californias instituudi, kus uuriti kahekümne viie aasta vältel üksikasjalikult numeroloogiliste väidete paikapidavust. Dr Jordan jätkas numeroloogia uurimist kuni oma surmani 1984. aastal.

      20. sajandi teisel poolel on avalikkusele oma meetodeid tutvustanud mitmed Ameerika ja Euroopa numeroloogid (K. Q. Avery, F. Javane, D. Bunker jt).