Kalevipoeg 2.0. Kristian Kirsfeldt

kasvasivad.

      Naine jätkas oma elu,

      oli heategevuses,

      mitmel korral Aasta Ema,

      Unicefi esindaja.

      Aitas lastekodusida,

      hakkas kunsti harrastama,

      ratsutalle arendama.

      Ise hea veel välja nägi,

      rinnad püsisivad pringid,

      kannid kõvemad kui kivi,

      nägu ei läind kortsudesse,

      ei saand halle juukseid pähe.

      Kurjad keeled kõnelesid

      salakeeles sahistasid,

      et ta saanud süstisida,

      kümneid kordi botoxida,

      ilulõikusest ka nuga,

      rasvaimemise tuba.

      Tegelikult aga Linda

      oli murest lahti saanud,

      vanamehest vabanenud,

      suhtekoormast selginenud.

      KOLMAS LUGU

      KALEVI POEGADE JAHILKÄIK. LINDA RÖÖVIMINE. KALEVI POEGADE KOJUTULEK

      Kalevite noored pojad

      läksid rahu valvamaie,

      Af’gan'staani teenimaie,

      kõrbet mööda kõndimaie,

      liiva sisse luusimaie,

      ESTPLA mundrit kandemaie,

      islamiste nottimaie,

      terroriste tappemaie.

      Läksid salalaboreisse,

      pommipanipaikadesse,

      raskerelvaladudesse.

      Et saaks rahu maale tulla,

      et afgaani lapsed saaksid

      jällegi sealiha süüa.

      Kalevite kangelastel

      olid pardal mõned püssid

      NATO relva rauakesed,

      armutumad automaadid,

      jubedamad jahirelvad.

      Olid püssid nimelised,

      vennakeste väärilised:

      üks oli Irmi, teine Armi,

      kolmas killer Mustukene.

      Läksid vennad luurekäiku,

      korda majja peksemaie,

      paharette otsimaie:

      pommivöödes poisikesi,

      salapommi panijaida,

      paha plaani pidajaida,

      k'lašnikovi käristajaid,

      varitsusest tulistajaid.

      Sõitsivad nad staabist välja,

      kruiisisivad küladesse,

      kuulasivad kohalikke.

      Selgus, et on äsja nähtud

      pommivöödes poisikesi,

      paharette pisikesi.

      Vennad jäljed üles võtsid,

      vaenlasida avastasid

      külakooli kapist peidust.

      Andis tulda noorem venda,

      tulistelid teised kaksi,

      sihtis Irmi, laskis Armi,

      pritsis kuule Mustukene;

      põletasid kooli maha,

      põrmustasid pahalased.

      Viskasivad laste laibad,

      Hummeri pagasnikusse,

      jätkasivad luuretööda,

      rahu nimel rabelusta.

      Kalevite kanged pojad,

      lugesivad luureinffi,

      sudisivad satelliiti,

      passisivad pildikesi.

      Selgus, et on äsja nähtud

      miini maha mattejaida,

      salapommi panijaida.

      Võtsid vennad jäljed üles,

      avastasid vaenlasida

      salapunkris sahmerdamas.

      Andis valu noorem venda,

      tulistelid teised kaksi,

      sihtis Irmi, laskis Armi,

      pritsis kuule Mustukene;

      pommitasid peiduurkaid,

      põrmustasid pahalased.

      Viskasivad meeste laibad

      Hummeri pagasnikusse,

      jätkasivad luuretööda,

      rahu nimel rabelusta.

      Kalevite kanged pojad

      saivad käsu karistada,

      reetureida rebestada.

      Selgus, et on äsja nähtud

      paha plaani pidajaida,

      topeltmängu tegijaida

      kohaliku polku rivis,

      mundri sisse munserdatud.

      Kalevite noored pojad