Hea põhjatuule vastu. Daniel Glattauer

arvesse Leo Leikena, ei tulnud absoluutselt kõne allagi, ma mõtlen, puht optiliselt. Kahju küll, see kõlab nüüd võib-olla brutaalselt, kuid ma ütlen nii, nagu on. Leo, ausalt: kas te olite eile kella kolme ja viie vahel tõesti Huberi kohvikus? See tähendab mitte tualetis peidus või varjunud vastas asuvasse majja, vaid päriselt baarileti ääres või kohvikusaalis, istumas või seismas, kükitamas või põlvitamas, ükskõik, kuidas?

      Minut hiljem

      VS:

      Jah, Emmi, ma olin tõepoolest kohal. Millised mehed siis oleksid tulnud Leo Leikena arvesse, kui tohin küsida?

      Kaksteist minutit hiljem

      RE:

      Kulla Leo, see on hirmutav, kui peaksin antud teemal üksikasjadesse laskuma. Öelge mulle palun ainult: ega teie polnud juhuslikult see … oh, kuidas nüüd öelda … see jumalast antud üle kere traatharjastega varustatud jässakas, pigem väiksemat kasvu härra kunagi valges T-särgis, ümber puusade seotud butafoorne lillakas suusakampsun, kes jõi nurgabaaris Camparit või midagi taolist punakat? Kui te olite see, siis tahan üksnes öelda: maitsed on juba kord erinevad. Kindlasti on piisavalt naisi, kes sellist tüüpi meeletult huvitavaks ja absoluutselt atraktiivseks peavad. Ja ma ei hakka üleüldse muretsema, et kord on nende seas ka naine kogu eluks. Kuid ma pean tunnistama: minu puhul poleks teie siis ausalt öeldes mitte just see, kahjuks.

      18 minutit hiljem

      VS:

      Kallis Emmi, kogu lugupidamise juures teie relvituks tegeva ja ennast paljastava avameelsuse vastu: aga olla „mitte solvav” ei ole teie tugev külg. Teie jaoks on väljanägemine ilmselt tõesti kõrgeim prioriteet. Teist jääb mulje, nagu sõltuks teie armuelu järgnevate aastakümnete jooksul sellest, kui kehaliselt ligitõmbavana mõjub teie meilisõber. Esiteks võin ma teid muide rahustada: värsket liha nooliv pulstunud monstrum baarileti ääres ei ole identne minu persooniga. Aga kirjeldage rahulikult edasi: kes võisin ma veel olla? Ja siinkohal ka kohe lisaküsimus: kui ma olen üks nendest, kes „optiliselt ei tule kõne allagi”, kas siis on meie meilisuhtlus lõppenud?

      13 minutit hiljem

      RE:

      Kallis Leo, ei, loomulikult meilime ohjeldamatult edasi. Te ju tunnete mind: ma liialdan mõõdutundetult. Ma võtan endale midagi pähe ega taha, et mind seejuures häiritaks. Eile ei näinud ma lihtsalt lokaalis ühtainsatki meest, kes oleks mulle kasvõi kaugelt nii põnev paistnud, kui teie mulle kirjutate, kulla Leo. Ja täpselt seda ma kartsingi: teie häbelikule, tähelepanelikule, siis taas tabavale, äkitselt avalale, rahekarulikult sarmikale, aeg-ajalt isegi meelelisele, igatahes kohutavalt peenetundelisele moele minuga kirjalikult kohtuda ei saa ükski neist igavatest pühapäeva-pärastlõuna-nägudest Café Huberis mitte ligilähedalegi.

      Viis minutit hiljem

      VS:

      Kas tõesti mitte ükski? Võib-olla te lihtsalt ei märganud mind.

      Kaheksa minutit hiljem

      RE:

      Kallis Leo, te julgustate mind taas. Kuid ma kahjuks ei usu, et mul oleks jäänud keegi märkamata, kes poleks pidanud märkamata jääma. Õige armsad olid kaks rõngastatud friiki, kes istusid kolmandas lauas vasakut kätt. Aga need polnud vanemad kui kakskümmend. Üks väga huvitav tüüp – võib-olla üldse ainus – seisis pikakoivalise blondi vambi-ingli-modelli kõrval paremal leti ääres, hoides tal käekest. Too ei tahtnud näha ega arvatavasti ka näinud kedagi teist peale selle naise. Siis oli seal veel üks üsna sümpaatne, kahjuks pisut debiilselt irvitav sõudmismeister, kehakuju nagu liiklusmärk „Anna teed” – ei, Leo, see küll teie polnud! Ja muidu? Väikeaia-muruniiduki-käivitajad, õlleklaasi aluseid koguvad pruulikoja aktsionärid, leeripoisipintsakus diplomaadikohvri kandjad, ehitusmarketi püsikunded, kelle sõrmed on juba kruvikeerajaks muteerunud. Infantiilselt unistavate pilkudega purilennukooli õppurid, see tähendab igavesed poisikesed. Ent ei lähedal ega kaugel ühtki karismaatilist tüüpi. Sellest minu kartlik küsimus: kes neist oli minu keelepsühholoog? Kes oli minu Leo Leike? Kas sain ma sellel saatuslikul pühapäeva pärastlõunal Huberi kohvikus kaotuse osaliseks?

      Poolteist tundi hiljem

      VS:

      Tahtmata olla üleolev, armas Emmi: ma teadsin, et te ei tunne mind ära!

      40 sekundit hiljem

      RE:

      LEO, KES TE OLITE? ÜTELGE MULLE!

      Minut hiljem

      VS:

      Räägime homme edasi, mul on nüüd üks kokkusaamine ees, kallis Emmi. Ja tänage armast taevaisa, et olete juba leidnud mehe kogu eluks. Muide, vaid õige tagasihoidlik märkus: me pole veel üldse teist rääkinud – kas te seda pole märganud? Kes küll oli Emmi Rothner? Sellest pikemalt homme.

      Kõike armast, teie Leo

      20 sekundit hiljem

      RE:

      Mida? Te jätate mu nüüd üksi? Leo, nii ei või te minuga käituda! Andke endast märku! Kohe! Palun!

      Pool tundi hiljem

      RE:

      Ta ei anna endast tõepoolest märku. Võib-olla oli ta ikkagi pulstunud monstrum …

      kolmas peatükk

      Järgmisel päeval

      TEEMA: õudusunenägu

      Leo Leike, ma tean! Ärkasin just, üleni higine. Ma sain selle jälile! See oli tõepoolest täiuslikult sepitsetud. Te olite algusest peal surmkindel, et ma teid ära ei tunne. Pole ka ime: TE OLITE ÜKS KELNERITEST! Te olete bossi sõber ja ta lubas teil kaks tundi kelnerit mängida, on nii? Ma tean ka, milline kelner te olite. Tegelikult üksainus tulebki kõne alla, teised on liiga vanad: te olete kõhetu väike mees mustade ümmarguste sarvraamides prillidega!

      15 minutit hiljem

      VS:

      Ja? Pettunud? (Head päeva muide.)

      Kaheksa minutit hiljem

      RE:

      Pettunud? Kainenenud! Solvunud! Vihale aetud! Narriks tehtud! Te vedasite mind alt. Ma tunnen, et mind on petetud. Te kavandasite algusest peale sellist nurjatut mängu. Teie tegite ju ettepaneku valida kohtumiseks messikohvik Huber. Oletatavasti on kogu personal seal terve nädala minu kulul nalja saanud. Ma leian, et see on alatu, jube. See pole see Leo Leike, keda mina tunnen. See pole see Leo Leike, keda olen tundma õppinud. See pole see Leo Leike, keda oleksin tahtnud tundma õppida! See pole see Leo, keda tahaksin kasvõi millimeetri võrra rohkem tunda. Sellise ettevõtmisega tegite pihuks ja põrmuks kõik, mida oleme kuude kaupa ehitanud. Elage hästi!

      Üheksa minutit hiljem

      VS:

      Ja kas ma teile vähemalt meeldin, ma mõtlen optiliselt?

      Kaks minutit hiljem

      RE:

      Kas tahate ausat vastust? Selle annan ma teile lõpetuseks meeleldi.

      45 sekundit hiljem

      VS:

      Kui see teile tüli ei tee – oleks kena küll.

      30 sekundit hiljem

      RE:

      Minu meelest pole te kena. Minu meelest pole te isegi mitte inetu. Minu meelest olete absoluutselt mittemidagiütlev. Absoluutselt igav. Täiesti ebahuvitav. Lihtsalt vaid: böööööööööööööö!

      Kolm minutit hiljem

      VS:

      Tõesti? See kõlab ju lausa brutaalselt. Mul jääb üle vaid rõõmustada, et ma selle mehe nahas ei ole. Ja et ma ei olnud ka tema kelnerikostüümis. Lühidalt: mina ei olnud tema, mina ei ole tema ja küllap ei saa ka iial temaks. Muide, ma ei olnud