Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa. Helgi Erilaid

Читать онлайн.
Название Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa
Автор произведения Helgi Erilaid
Жанр Книги о Путешествиях
Серия
Издательство Книги о Путешествиях
Год выпуска 2016
isbn 9789949549351



Скачать книгу

maastikukujundaja, Versailles’i aedade rajaja Andre Le Notre’i õpilane Jean Trehet. Täpselt lossi teljejoone kohale kujundas Trehet avara, sümmeetriliste lillepeenarde ning teeradadega aia, mida kaunistas tähekujuline tiik ning piirasid puud ja ilupõõsad. Ja muidugi oli Schönbrunnis olemas ka kõik muu, mis varase barokkajastu aedades olema pidi: laiad jalutusteed, kohustuslik põõsaslabürint ning ümar kasvuhoone apelsinipuudele.

      Keiser Joseph I-le oli antud kümmekond aastat seda ilu nautida. Järgmine keiser Karl VI lossist suurt ei hoolinud, käis sealkandis vaid faasanijahil ja pärandas Schönbrunni oma tütrele Maria Theresiale, kes seda paika väga armastas. Pärast isa surma, aastal 1740, sai Maria Theresiast Austria ertshertsoginna, Püha Rooma riigi valitsejanna ning Ungari ja Böömimaa kuninganna. Ainus naine 650 aastat valitsenud Habsburgide dünastia troonil.

      Nelikümmend aastat tarka diplomaatiat

      Keiser Karl VI oli viimane meessoost Habsburg, Maria Theresia oli tema kõige vanem tütar. Euroopas valitsev iidne seadus ei lubanud tütardel isa trooni pärida, kuid Karl VI andis välja sanktsiooni, mille kohaselt oli tema tütrel Maria Theresial pärast valitseva keisri surma täielik õigus Austria troonile. Euroopa riigid ja monarhid eriti ei protesteerinud, kui aga vana keiser siit ilmast lahkunud oli, leidsid mitmed neist Habsburgide valdused üpris ahvatlevad olevat ja Austria pärilussõda ei jäänud tulemata. Austria monarhia oli viimastel aastatel riiki ja armeed nõrgendavates sõdades kannatada saanud, nii et noore ertshertsoginna valitsemisaja algus oli päris keeruline. Kuna isa Karl VI oli arvanud, et Maria Theresia annab valitsusohjad oma abikaasa Franz I kätesse, ei pühendanud ta oma tütart riigiasjadesse. Niisiis leidis noor valitsejanna end küll troonilt, kuid rahata ja tugeva sõjaväeta, toeks vaid tema enese jõud ning otsustusvõime.

      Pärilussõda algas aga otsemaid. Preisi kuningas Friedrich II himustas Sileesiat, Baierit ning Habsburgide läänepoolseid alasid Prantsusmaal. 23aastane Maria Theresia alustas reformidega – suurendas väeosasid ning makse, et riiki ja armeed kindlustada, ning tugevdas majandust. Kaheksa aastat kestnud pärilussõdades kaotas ta küll Sileesia, kuid tema riigi olukord oli paranenud ja ta ise tunnustust leidnud. Targa diplomaatia toel sõlmis ta head suhted Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaaga, kuid sõjakas Preisi kuningas Friedrich II ei väsinud oma relvi täristamast kogu Maria Theresia 40 aastat kestnud valitsemisaja jooksul.

      Schönbrunni uhke matroon

      Sõdade ja riigiasjade ajamise vahele oskas Maria Theresia sobitada targalt ka normaalse naiseelu. Kaunis keiserlik suveloss Schönbrunn ning seda ümbritsevad aiad ja hiigelpargid said ertshertsoginna lemmikpaikadeks. Senisest jahilossist kasvas Maria Theresia ajal kalli rokokoostiilis sisustusega uhke residents, õukonnaelu särav keskus.

      Barokk on meeleline, teatraalne ja maaliline, mänguline rokokoo on baroki teener, väidab arhitektuuriajalugu. Loeme pisut veel: rokokoo avaldus esmajoones sisekujunduses ja kaunistustes. Seinad liigendati pannoode ja peeglitega, värvidest eelistati õrnroosat, taevassinist, lehtrohelist ja sidrunikollast. Maalidel kujutati karjuste- ja salongielu – niinimetatud galantseid stseene, intiimset armastust ja komödiante. Iseloomulik on sensuaalsus, õrnus, mänglevus, elegantne graatsia ja koketerii.

      Mingi pilt võiks nüüd juba tekkida stiilsetest kõrgete akende ning peeglitega ruumidest, mille klaasuksed avanevad laiale balustraadiga piiratud verandale. Siia võib kujutleda krinoliinis ja pitsides Maria Theresiat uhke ja võimuka matroonina pärast seda, kui ta oli ilmale toonud kõik oma 16 last: 11 tütart – kõigi eesnimi Maria – ja 5 poega. Maria Theresia noorimat tütart Maria Antoniat tunneb ajalugu prantsuspärase nimega Marie Antoinette.

      Maria Theresia soovis, et kõik tema lapsed püsiksid nii kaua kui võimalik üheskoos suures perekondlikus idüllis Schönbrunnis. Polnud põhjust muretseda, kas nad kõik sinna ikka kenasti ära mahuvad – lossis oli 1200 suuremat ja väiksemat ruumi ning hoonete ja pargi eest kandis hoolt umbes 1000 teenijat.

      Milliseid sädelevaid balle on küll näinud Schönbrunni tantsusaali hiigelgalerii, kuhu avanevad seinakõrgused uksed! Saal on 40 meetrit pikk, 10 meetrit lai ja 10 meetrit kõrge ning särab tohutute kroonlühtrite kristallvalguses. Lühtreid ripub laes ja hiilgab seintel, kuldsete ornamentide vahel. Laemaalid ülistavad Habsburgide pikka ja vägevat valitsejate dünastiat. Kolm kaarust avanevad suurest galeriist väiksemasse – ikka laemaalid, ikka kroonlühtrid, sära ja kuld – ning siit viivad kõrged uksed otse pargi rohelisse avarusse.

      Ümaras Hiina toas on lakkpaneelid ja kallid vaasid. Siin oli Maria Theresia nõupidamisruum, kuhu viis salatrepp. Kaunis mosaiikpõrand oli nii nutikalt välja mõeldud, et valitsejanna märguande peale tõusis selle keskelt esile kaetud laud. Nõupidamisruumi polnud vaja ülearuseid kõrvu, kuulugu need või teenijale.

      Valitsejanna kulukad huvid

      Kui riigiasjad said aetud, oli Maria Theresial kombeks jääda siiasamasse tuppa oma hasartmängukirge rahuldama. Valitsejanna armastas suurte panuste peale mängida, kuid ei võitnud kaugeltki alati. See ei meeldinud sugugi tema rikkale, kuid kokkuhoidlikule abikaasale Franz Stephanile, kes tegeles meeleldi loodusteadustega ning kavandas koos tema suhtlusringi kogunenud kunstnikega uue kujunduse ka Scönbrunni aedadele ja parkidele.

      Maria Theresial oli aga teinegi kulukas hobi. Ta kogus miniatuurmaale, mis olid tema meelest väärtuslikumad kui kogu maailma teemandid. See kogu – 260 pärgamendile maalitud miniatuuri – kaunistab ühe Schönbrunni lossi saali roosipuust paneelidega seinu. Roospunastel seintel väänlevad nõtked kuldsed oksad, õied ja lehed, millest moodustuvad ebasümmeetrilised, korrapäratud, kummalised haprad raamid säravalt heledatele miniatuurmaalidele. Karjuseidüllid, lossi- ja loodusestseenid, lilled, krinoliinides daamid ja nende parukates kavalerid, puha pastelltoonid – roosa, helesinine, heleroheline, kollane. Võluv rokokoo.

      Ja peeglisaal. Hulk peegleid seintel, kuld ja kroonlühtrid. Ühes nišis ehib väikest altarit Agricola maalitud Madonna. Kuni 18. sajandi lõpuni olevat just selle altari ees oma ametivande andnud kõik valitsuse ministrid. Ja sellessamas peeglisaalis olevat 13. oktoobril 1762 andnud 6aastane muusika-imelaps Wolfgang Amadeus Mozart keisrinna Maria Theresiale oma esimese kontserdi. Misjärel olevat ta vudinud keisrinna juurde, heitnud talle käed ümber kaela ja palunud, et talle antaks naiseks üks keiserlikest printsessidest. See kõige noorem, Maria Antonia, kes Marie Antoinette’na ajalukku on jäänud.

      Maria Theresia püüdis Schönbrunni sisustada võimalikult koduseks, nii koduseks, nagu üks tohutu keisriloss olla sai, sest perekonnaelu oli tema jaoks äärmiselt tähtis. Teisiti ju ei saanudki, kui perekonnas on 16 last, kellel kõigil on ka omaenese väike õukond. Võib vaid kujutleda, missugune hulk rahvast pidi abiks olema, kui keisripere igal kevadel lihavõtete ajal Hofburgi lossist suveresidentsi Schönbrunni kolis, kuhu jäädi hilissügiseni. Igal pereliikmel oli kasutada viis tuba, abiellunutel kümme.

      Keisripaari magamistoas seisab seina ääres hästi kõrge kollasemustrilise siidiga kaetud voodi. Seintel tohutud gobeläänid, vaip katab kogu põrandat. Siin tuli ilmale mitugi Maria Theresia last. Hilisematel aegadel elas Schönbrunnis kahel korral Viini vallutanud Napoleon ja veetis oma ööd just sellessamas toas.

      1756. aastal asus tüütult sõjakas Preisi kuningas Friedrich II taas Austriat ründama ja sellest kujunes seitsmeaastane sõda. 1763. aastal kirjutas Maria Theresia alla rahulepingule, mille põhjal Sileesiast sai Preisimaa omand.

      Kaks aastat hiljem lahkus siit ilmast Maria Theresia abikaasa Franz I. Keisrinna valu ja lein oli lõpmata suur, nii suur, et ta kandis 15 aastat – kuni oma elu lõpuni – ainult musti leinariideid.

      Ajaloolased on Maria Theresiat tolle aja kohta päris progressiivseks ja humaanseks valitsejaks pidanud. Oma viimaste aastate reformidega keelas ta nõidade piinamise ja põletamise ning asendas esmakordselt Austria ajaloos surmanuhtluse sunnitööga. Hilisematel aegadel surmanuhtlus siiski taastati. Ajaloolased on enam-vähem ühel meelel ka selles, et valitsejanna ei teinud oma reforme mitte niivõrd rahva paremale elule kui Habsburgide riigi majanduse tugevdamisele mõeldes. Mis ju ka rahva elujärge parandama pidi.

      Kunsti ja inimkätega kujundatud looduse ühendus

      Schönbrunni palee välisilmet võikski ehk mingil määral Versailles’iga võrrelda, kuigi nii uhke ja vägev see loss siiski ei ole. Habsburgi keisrikojal polnud oma suvelossi matta sellist varandust nagu prantslastel. Ometi on hiigelpikana tunduv, kolme kõrge korruse ja sammasfassaadi