Kaksteist I. Justin Cronin

Mary, mida sa püüad mulle öelda, mõtles ta.

      Kui ta mäeaheliku harjale jõudis, oli koit juba peaaegu saabunud ja silmapiir nihkus hüppeliselt kaugemale. All rullus tuulevihinat täis mustavas pimeduses lahti orupõhi ja tema ainsateks seltsilisteks olid taevatähed. Alicia teadis, et nende pealtnäha meelevaldsest asetusest on võimalik siiski eristada inimesi ja loomi meenutavaid tähtkujusid, kuid ta ei olnud õppinud seda tegema. Tema pilgule oli see juhuslik puistang, otsekui oleks tähti igal õhtul uutmoodi taevasse pillutatud.

      Siis ta aga nägi seda: kausikujulisest lohust algavat ammulisuist pimedusekuristikku. Selle sissepääs oli vähemalt sada jalga kõrge. Koopasuu juures kaardusid mäe kaljupalgest otsekui amfiteatrina välja tahutud pingid. Taeva taustal vilksatasid nahkhiired.

      See oli uks, mis viis põrgusse.

      Ah et sa oled seal all? mõtles Alicia ja muigas. Ma leidsin su üles, litapoeg.

      II

      PUUK

KEVADNULLAASTA

      Nüüd ongi just see öise lummu tund,

      mil haigutavad kalmistud ja põrgust

      maailma õhkub katku.

WILLIAM SHAKESPEARE,„Hamlet”1

      3

      Denveri Politseivalitsus

      Juhtumi 193874 toimik

      6. piirkond

      Lila Beatrice Kyle’i küsitlemise protokoll.

      Kelle lt: uurija Rita Chernow

      3. mai kell 4.17

      RC: Olgu protokollis talletatud, et isikule on täies ulatuses tutvustatud tema õigusi ja ta on loobunud võimalusest lasta advokaadil viibida küsitlemise juures. Küsitles Denveri Politseivalitsuse 6. piirkonna uurija Rita Chernow. Kell on neli seitseteist. Doktor Kyle, kas te ütleksite palun oma täieliku nime?

      LK: Lila Beatrice Kyle.

      RC: Ja kas vastab tõele, et te olete Denveri üldhaigla ortopeediakirurg?

      LK: Jah.

      RC: Ja kas te teate, miks te siin olete?

      LK: Haiglas juhtus midagi. Te tahtsite mulle küsimusi esitada. Mis ruum see on? Ma ei tunne seda.

      RC: Doktor Kyle, me viibime politseijaoskonnas.

      LK: Kas mul on pahandusi?

      RC: Kas te ei mäleta, et me kõnelesime sellest? Me püüame lihtsalt kindlaks teha, mis täna õhtul EMOs juhtus. Ma tean, et te olete endast väljas. Mul on teile kõigest mõned küsimused.

      LK: Ma olen verine. Miks ma verine olen?

      RC: Doktor Kyle, kas te mäletate, mis EMOs juhtus?

      LK: Ma olen nii väsinud. Miks ma nii väsinud olen?

      RC: Kas me toome teile midagi? Võib-olla kohvi?

      LK: Ma ei tohi kohvi juua. Ma olen rase.

      RC: Siis vett? Kas te vett tahaksite?

      LK: Olgu pealegi.

      (Vaheaeg)

      RC: Nii et alustame siis algusest. Te töötasite täna õhtul erakorralise meditsiini osakonnas, on ju nii?

      LK: Ei töötanud, ma olin ülakorrusel.

      RC: Aga te tulite alla EMOsse?

      LK: Jah.

      RC: Mis kell?

      LK: Ma ei ole kindel. Kella ühe paiku öösel. Mind kutsuti piipariga.

      RC: Miks teid piipariga kutsuti?

      LK: Ma olin valveortopeed. Neil oli üks randmemurruga patsient.

      RC: Ja kas see patsient oli härra Letourneau?

      LK: Minu arvates jah.

      RC: Mida teile tema kohta veel teatati?

      LK: Kas te mõtlete, et enne, kui ma alla läksin?

      RC: Jah.

      LK: Teda oli hammustanud mingisugune loom.

      RC: Kas see oli koerahammustuse moodi?

      LK: Vist oli. Mulle ei öeldud seda.

      RC: Kas oli veel midagi?

      LK: Tal oli kõrge palavik. Ta oksendas.

      RC: Ja kas see on kõik, mida teile teatati?

      LK: Jah.

      RC: Ja mida te EMOsse jõudes nägite?

      LK: Ta oli kolmandas voodis. Peale tema oli veel ainult paar patsienti. Pühapäev on harilikult vaikne.

      RC: Mis kell see võis olla?

      LK: Veerand või poole kahe ajal.

      RC: Ja kas te vaatasite härra Letourneau läbi?

      LK: Ei vaadanud.

      RC: Lubage ma küsin teisiti. Kas te nägite patsienti?

      (Paus)

      RC: Doktor Kyle?

      LK: Andke andeks, aga kuidas küsimus kõlas?

      RC: Kas te nägite täna õhtul EMOs härra Letourneaud?

      KL: Jah. Ka Mark oli seal.

      RC: Kas te peate silmas doktor Mark Shini?

      KL: Tema tegeles patsiendiga. Kas te olete temaga rääkinud?

      RC: Doktor Shin on surnud. Ta on üks ohvritest.

      KL: (ei ole kuuldav)

      RC: Kas te võiksite palun valjemini kõnelda?

      LK: Ma lihtsalt … ma ei tea. Andke andeks, mida te tahtsite teada?

      RC: Mida te oskate mulle härra Letourneau kohta öelda? Milline ta paistis olevat?

      LK: Paistis olevat?

      RC: Jah. Kas ta oli ärkvel?

      LK: Ta oli ärkvel.

      RC: Mida te veel tähele panite?

      LK: Ta kannatas desorientatsiooni all. Oli erutatud. Ta oli imelikku värvi.

      RC: Mida te selle all silmas peate?

      (Paus)

      LK: Ma pean vannituppa minema.

      RC: Võtame siiski kõigepealt mõned küsimused läbi. Ma tean, et te olete väsinud. Ma luban, et lasen teid siit minema nii ruttu, kui saan.

      LK: Uurija Chernow, kas teil on lapsi?

      RC: Vabandust?

      LK: Kas teil on lapsi? Ma tunnen lihtsalt huvi.

      RC: Jah, mul on kaks poega.

      LK: Kui vanad nad on? Kui te pahaks ei pane, et ma seda pärin.

      RC: Viiene ja seitsmene. Ma pean teilt küsima kõigest veel mõnda asja. Kas te usute, et kannatate selle ära?

      LK: Aga ma vean kihla, et te püüate tütart saada, on ju nii? Uskuge mind, ei ole midagi paremat kui omaenda pisitüdruk.

      RC: Kas teile sobiks, kui me keskenduksime nüüd härra Letourneaule? Te ütlesite, et ta oli erutatud. Kas te räägiksite sellest täpsemini?

      LK: Erutatud?

      RC: Jah. Mida ta tegi?

      LK: Ta tõi kuuldavale naljakaid helisid.

      RC: Kas te oskate seda kirjeldada?

      LK: Need olid kurgust tulevad luksatused. Ta ägas. Ta vist tundis tugevat valu.

      RC: Kas talle anti mingeid valuvaigisteid?

      LK: Talle anti tramadooli. Minu arvates see oli tramadool.

      RC: Kes seal peale doktor Shini veel olid?

      (Paus)

      RC:

1

Tõlkinud Georg Meri