Maailma kauneim sõna. Emmi Pesonen

Читать онлайн.
Название Maailma kauneim sõna
Автор произведения Emmi Pesonen
Жанр Контркультура
Серия
Издательство Контркультура
Год выпуска 0
isbn 9789916121269



Скачать книгу

ei leidnud keegi lahendust, kõige vähem mina ise.

      Asetasin isa ravimeid õigete päevade ja õigete kellaaegade juurde, kui märkasin, et köögikardinatele joonistuvad ebasümmeetrilised varjud. Lillelise kardinariide tagant piilusid kaks tühja viinapudelit. Isa võttis mitut kesknärvisüsteemile mõjuvat ravimit ja ma teadsin kahjuks liigagi hästi, milleni viina ja kõnealuste ravimite koosmõju võib viia.

      Läksin elutoa uksele, pudelid käes. Isa põrnitses arvutiekraani, ärtud ja potid olid kenasti reas, ta ümises omaette.

      „Ma olen saja euroga võidus. Kas sa soovitad kolmed alles jätta või riskida?“

      „Isa.“

      „Mis sa arvad, Amanda? Sina oled ju alati olnud meie pere kaardihai.“

      „Mul on sulle üks jutt.“

      Isa mühatas pettunult nagu väike laps, kellel ema käsib lõbusa mängu lõpetada. Ta pöördus minu poole.

      „Ma ei saa sind aidata, kui sa isegi ei püüa end parandada.“

      „Ära nüüd hakka ... Ma saan üksi väga hästi hakkama. Ma ei vaja sinu nõuandeid.“

      Tundsin justkui poomistunnet kaelas.

      „Kas sa tulid siia ainult selleks, et mind kritiseerida? Kas sa sellepärast käidki siin? Et sa saaksid minu elu korraldada?“

      „Kas sa üldse saad aru, kui isekas sa oled?“

      „Keegi ei käsi sul siia tulla. Seal on uks.“

      Vaikisime ja vahtisime teineteist nagu võõrad. Kui suureks võib kasvada vahemaa, kui paksuks võib muutuda õhk? Tundsin isa näojoonte iga viimast kui kurdu, tundsin tema iga ilmet, iga aastarõngast tema silmade ja suu ümber, tema hääletoone ja masendunud ohkeid. Oskasin oma südame selle kõige ees kõvaks teha, aga tegelikult oleksin tahtnud, et isa mind lihtsalt kallistaks ja ütleks, et mul on täiesti õigus ja ta mõistab ning on uhke, et tal on selline tütar nagu mina.

      „Olgu peale. Ole siis üksi, kui tahad,“ ütlesin ja, käed vihast värisemas, panin pudelid isa ette lauale klaviatuuri kõrvale. Lahkudes tõmbasin enda järel ukse pauguga kinni.

      Varem, enne ema surma, olime olnud pere. Siis jäime järele ainult meie kahekesi: isa ja neljateistkümneaastane tütar, kes püüdsid hakkama saada majas, mille tapeetidesse oli imbunud haiguse lõhn ja mille igas viimases kui esemes olid ema käejäljed. Me ei koristanud ema riidekappi ega vaadanud läbi tema asju. Lasime paberitel koltuda ja hapraks muutuda ning kleitidel, seelikutel ja pluusidel rippuda kapis aastast aastasse, kuni värvid tuhmusid ja hõbeläikeliste tiibadega koiliblikad leidsid tee kangastesse ning ketrasid pluuside kiust endale kaitsvaid katteid tekkideks.

      Haiguse lõpus ema mõistus tuhmus. Ta tegi asju vales järjekorras ega suutnud eristada tõelisust väljamõeldisest. Teiste emad ei olnud sellised. Teiste emad olid tavalised: käisid poes ja postkontoris, tulid töölt koju ja heitsid diivanile ajakirja lugema, näägutasid lastega tegemata kodutööde ja koduste ülesannete pärast, käisid aeroobikas ning vaatasid õhtuti telerist tobedaid sarju. Kord, kui käisin emaga haiglas kaasas, vaatas ta mind tähendusrikkalt ja ulatas mulle oma uriinikoti, mis oli poolenisti täis kollakaspruunikat vedelikku.

      „Pane see oma kotti,“ ütles ta.

      Vaatasin ema hämmeldunult.

      „Pane see nüüd ruttu kotti.“

      Olin jahmunud. Keerutasin kotti käes ja vaatasin põrandal olevat koolikotti.

      „Kiiresti, enne kui keegi näeb.“

      „Kas ma peaksin minema õega rääkima?“

      „Ära mitte proovigi! Kas me ei ole siis kokku leppinud, et ma hoolitsen ise oma asjade eest?“

      Kes oleks säärast rumalust välja kannatanud? Neljateistkümneaastasena? Uriinikotte peitvat ema. Juba tollal otsustasin, et mina lapsi ei taha. Minu geneetilises koodis oli kirjas, et emad on ebausaldusväärsed ja võivad iga hetk kaduda.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

/9j/4AAQSkZJRgABAQAAAQABAAD/2wBDAAMCAgMCAgMDAwMEAwMEBQgFBQQEBQoHBwYIDAoMDAsK CwsNDhIQDQ4RDgsLEBYQERMUFRUVDA8XGBYUGBIUFRT/2wBDAQMEBAUEBQkFBQkUDQsNFBQUFBQU FBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBT/wAARCAJYAZADASIA AhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQA AAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3 ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWm p6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEA AwEBAQEBAQEBAQAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtREAAgECBAQDBAcFBAQAAQJ3AAECAxEEBSEx BhJBUQdhcRMiMoEIFEKRobHBCSMzUvAVYnLRChYkNOEl8RcYGRomJygpKjU2Nzg5OkNERUZHSElK U1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6goOEhYaHiImKkpOUlZaXmJmaoqOkpaanqKmqsrO0tba3 uLm6wsPExcbHyMnK0tPU1dbX2Nna4uPk5ebn6Onq8vP09fb3+Pn6/9oADAMBAAIRAxEAPwD0rxez f8JZrmGP/H/cd/8Apq1ZO9v7x/OtXxiCni7XFYFT9vuOCMf8tGrIBr+LcU39Yqf4pf8ApTP6tw9v Yw9F+SHbm7MfzoDt/eP50lFct2b2Qu8/3jTgzdmP50yii7CyH7m/vH86Mn+8fzpgNLuouxcqHFj/ AHj+dIWb+8fzozRRzMXKLvb+8fzo3N/eP50lHBou+5Nhdzf32/Oje/8Aeb86SildgKZGHc/nQJG6 7j+dJRRzMBRIx/iP5ml8xh/EfzpuKmsrGbUbpLe2jMkrngD+tF33E2krvYfZWlzqNzHb24Z5XOAA f1PtXqXhzQU0C1wrF7lx+8mz19h7U3w54dh0C1wMSXD/AOslx19h7Vr8V59Wu5e7F6HyOOxvt37O n8P5/wDAHedIP43/AO+jS+bIP43/AO+jTQOKTmufnl3PGsuw8TSd3f8A76NBnkH8bkf7xpnNGaOe Xcdl2H+c/wDz0f8A76NAlkBz5j/99GmUdaOeXcVl2H+bKDnzH/76NJ5sn/PR/wDvo03pS0c8u7HZ CieT/no4/wCBGlMr/wDPR/8Avo1GetLRzy7g0h3mydfMf/vo0CWTP+sf/vo00845oxk0c8u4WQ7z ZP8Ano//AH0aUTOf+Wj/APfRpooyAf6Uc8u4WQ4yyf8APR/++jSCWTH+sf8A76NNpT7Uc8u4rIXz X/56P/30aXzpD/y0f/vo0yijnl3CyH+bJ/z0f/vo0CWTJ/eP/wB9GmZoJzRzy7/1947IcZZM8yt/ 30aUzSAcSP8A99GmjB60n8vSjnl3FZDjNIRnzHP/AAI0vnSf89H/AO+jTD2pT60