Teadus ja vaimne praktika. Rupert Sheldrake

traditsioonides on esindatud üks või teine vorm. Enamasti tehakse seda istudes, kuid näiteks zen’i jalutus-meditatsioonis liigutakse paigalistumise asemel ringi ja quigong’i stiilis tehakse terve rida aeglasi sujuvaid liigutusi, mida kombineeritakse sügava rütmilise hingamisega.

      Kõige laialdasemalt moodsas läänes kasutatavad praktikad on laenatud kas hinduistlikust või budistlikust traditsioonist ning need seisnevad selles, et istutakse vaikselt ja kas korratakse mantrat – mingit sõna või fraasi – või siis jälgitakse oma hingamist. Tavaliselt on nii, et üks osa mõtetest pöörleb korrutatava mantra ümber või tegeleb hingamisega, teine osa jätkab aga oma vanadel radadel. Üldjuhul haarab see mõtete ja tundmuste pidev vool meid peagi oma võimusesse. Kuid mantra või hingamise alternatiivne fookus võimaldab meil seda voolu aeg-ajalt katkestada, sest need annavad meie rändlevale meelele teise raamistiku.