Hindamatu. Sherryl Woods

ükspuha. See oli suurepärane mäng,“ raius Tony.

      Mack naeris poisi kangekaelsuse üle. „Kahju, et sind polnud treenerit veenmas. Ta tahtis mulle järgmiseks korraks mängukeelu anda.“

      Tony silmad läksid imestusest suureks. „Kas tõesti? Kui ebaõiglane!“

      Mack takseeris poisi nägu ja talle tundus, et Tony on elevusele vaatamata veelgi kahvatum kui tema saabudes. Macki pilk rändas Bethile ja ta märkas ka tohtri otsaesisel murekortse. Ta oskas suurepäraselt vihjeid lugeda ja mõistis, et on aeg lahkuda.

      „Kuule, Tony. Ma pean nüüd koosolekule minema. Sina puhka veidi. Võib-olla läheme järgmisel korral kohvikusse kakaod jooma. Kuulsin, et see on päris maitsev.“

      „Päriselt?“ küsis Tony hääbuval toonil, justkui üritaks vägisi ärkvel püsida.

      „Kui arst lubab,“ täpsustas Mack ja vaatas küsivalt Bethi poole.

      „Muidugi,“ vastas too mitte liiga entusiastlikult.

      Mack haaras Tony hapra käe ja pigistas seda. „Ole tubli ja pea vastu, pojake.“

      Selleks ajaks kui ta käest lahti lasi, oli poiss unele suikunud.

      Mõne sekundi pärast astusid Mack ja Beth Browning koridori. Naine vahtis teda kurja pilguga.