Vanainimeste naljad. Geoff Tibballs

igal õhtul antakse mulle klaas sooja piima ja üks Viagra tablett.”

      „Viagrat!” hüüatas tütar. „Miks nad sulle seda annavad?”

      „Ma ei tea,” vastas vanamees.

      Ära minnes küsis tütar hooldeõelt uue unerohu kohta.

      „Soe piim aitab tal magama jääda,” selgitas õde. „Sellest ma saan aru, aga Viagra?” „Ah see,” ütles õde. „See ei lase teda voodist välja veereda.”

      Halvast harjumusest lahtisaamine

      Kaks vanaprouat rääkisit teed juues oma abikaasadest. Esimene ütles: „Mulle meeldiks, kui Alf oma küünte närimise lõpetaks. See on nii vastik komme.”

      Ta sõbranna kostis vastu: „Minu Leonardil oli sama komme. Aga ma suutsin teda sundida sellest harjumusest loobuma.”

      „Oi, räägi mulle sellest. Kuidas sa seda tegid?” „Ma peitsin ta valehambad ära!”

      Ei mingit piima täna

      Arst sisenes kabinetti, kus oli naine koos väikelapsega teda ootamas. Vaadanud imiku läbi, teatas arst, et ta on mures, kuna laps ei võta piisavalt kaalus juurde.

      „Kas te toidate last rinnaga või pudelist?” küsis arst.

      „Rinnaga,” vastas naine.

      Arst käskis naisel võtta ennast vööni paljaks ning asus siis naise rindu kompima ja pigistama. Andnud käsu riidesse panna, ütles arst seejärel: „Mõni ime, et laps on kogu aeg näljane. Teil pole rindades piima!”

      „Ma tean,” vastas naine. „Ma olen tema vanaema. Aga ma jäin läbivaatusega väga rahule!”

      Vesi

      Daam kõndis kruiisilaeva baari ja tellis endale Šoti viskit, millesse palus lisada kaks tilka vett. Kui baarmen talle jooki valas, kuulutas naine, et tal on täna 80. sünnipäev.

      Seda kuulnud, pakkus üks kaasreisija, et teeb talle joogi välja.

      „Ma tänan,” vastas naine. „Nii lahke teist. Ma võtan veel ühe viski kahe tilga veega.”

      Baarmen oli üllatunud naise joomisvõimest, kuid veel rohkem pani teda imestama see, miks naine iga kord viskisse ainult kahte tilka vett tellis.

      „Teate,” selgitas vanaproua. „kui te olete nii vana kui mina, olete te selleks ajaks selgeks saanud, kui palju alkoholi teil sees püsib. Aga veega on hoopis teine asi!”

      Ilma vaateta tuba

      Vana külanaine oli elus esimest korda linna külastamas. Ta registreerus viietärnihotellis ning pakikandja võttis tema kotid. Naine järgnes pakikandjale, ent kui uks nende taga sulgus, väljendas tema nägu vastikustunnet.

      „Noormees,” lausus ta vihaselt. „Ma võin küll vana olla ja mitte tunda teie suurlinnakombeid, kuid ma pole loll. Ma maksin selle toa eest suure hulga raha ja see siin ei kõlba mitte kuhugi. Pagana pihta, ma eeldasin ikka paremat vaadet kui see siin – liiga vähe ruumi ja puudulik ventilatsioon. Kurat võtaks, siin pole isegi voodit!”

      „Proua,” vastas pakikandja, „see siin pole teie tuba, vaid lift!”

      Romantiline kohting

      Kaks vanurit hakkasid pärast üht eakatele mõeldud bussireisil tutvumist teineteisega kohtamas käima. Nad nautisid teineteise seltskonda ning kuigi nad olid võt nud alguses asja rahulikult, muutus nende suhe aja jooksul üha füüsilisemaks, ning ühel õhtul, pärast romantilist õhtusööki küünlavalgel, maandusid nad

      voodisse. Pärastpoole oli kumbki oma mõtetesse vajunud. Mees mõtles: „Oleksin ma seda teadnud, et ta on

      neitsi, oleksin ma palju õrnemalt tegutsenud.”

      Ning naine mõtles: „Oleksin ma seda teadnud, et tal ikka veel tõuseb, oleksin oma sukkpüksid jalast ära võtnud.”

      Surmtõsine

      Naine ärkas hommikul üles ja üritas oma mehele õrna suudlust anda.

      „Ära puutu mind!” käratas mees.

      „Ma olen surnud.”

      „Mis asja sa seletad?” imestas naine.

      „Me oleme mõlemad täiesti ärkvel. Kust sa seda võtad, et sa surnud oled?”

      „Ma pean surnud olema,” vastas mees, „sest täna hommikul ärgates ei valutanud mul kuskil mitte midagi!”

      Hellitusnimed

      Ühel õhtul kutsus leskmehe sõber ta enda poole õhtust sööma. Leskmees oli liigutatud viisist, kuidas sõber mõne palvega oma naise poole pöördudes iga kord alustas lauset hellitusväljendiga: „Mu armas”, „Kallis”, „Musike”, „Mu südamerõõm” jne. Ja kuigi nad olid juba ligi kuuskümmend aastat abielus olnud, olid nad ikka veel teineteisesse silmanähtavalt armunud.

      Kuni sõbra naine köögis toimetas, pöördus külaline mehe poole ja ütles: „See on nii armas, et pärast nii pikki abielus oldud aastaid kutsud sa oma naist ikka veel hellitusnimedega.”

      „Kui aus olla,” vastas mees, „siis ma ei mäleta juba viimased kümme aastat, mis ta nimi on.”

      Reisitragöödia

      Vanapaar oli Kariibi merel kruiisilaevaga reisimas, kui äkki tekkis hirmus torm. Tugevad lained loopisid laeva ning vana naine kukkus üle parda. Tuukrid otsisid nii päeval kui öösel, ent neil ei õnnestunud naist leida. Viimaks laskis kapten vanamehe kaldale toimetada ning lubas teda esimesel võimalusel teavitada, kui nad naise kohta midagi teada saavad.