Vanainimeste naljad. Geoff Tibballs

kes parajasti kohal viibis, ütles kohe: „Ärge muretsege, ma lähen ja toon kiiresti tualettpaberi.”

      Kui põetaja oli minema tormanud, pöördus üks vanamees teise poole: „Mis, ta on lolliks läinud või? Selle aja peale, kui ta oma peldikupaberiga tagasi jõuab, on see lind juba kilomeetrite kaugusel!”

      Üks õun päevas

      Noormees küsis jõukalt pensionärilt, kuidas too oli rikkaks saanud. Vanamees naaldus tooli seljatoele ja alustas oma jutustust.

      „Ühesõnaga, noormees,” lausus ta, „oli aasta 1932, Suure Depressiooni tippaeg, ning mul olid viimased 5 senti taskus. Ma investeerisin selle õuna sisse. Ma saatsin terve päeva mööda seda õuna läikima lüües ning päeva lõpus müüsin selle 10 sendi eest maha. Järgmisel hommikul investeerisin ma need 10 senti kahte õuna. Terve päeva veetsin ma neid läikima lüües ja päeva lõpus müüsin need 20 sendi eest maha. Ma jätkasin kuu aega seda süsteemi ning kuu lõpuks oli mu varandus suurenenud 5 dollari ja 30 sendini.

      Siis aga suri mu äi ära ja jättis mulle 2 miljonit dollarit.”

      Maitsvad pähklid

      Poiss oli sõbraga oma vanaemal külas. Seni, kuni poiss ajas köögis vanaemaga juttu, sõi poisi sõber elutoa laual olevalt vaagnalt pähkleid. Kui saabus aeg ära minna, ütles ta poisi vanaemale head aega ja tänas teda pähklite eest.

      „Võta heaks,” ütles vanaproua. „Sellest ajast peale, kui ma oma kunsthambad ära kaotasin, olen ma suutnud nende ümbert ainult ç

      sokolaadi ära lutsida!”

      Valehäire

      Vanaproua helistas politseisse ja teatas, et tema autosse on sisse murtud. „Vargad võtsid stereo, rooli, piduripedaali ja isegi gaasipedaali!” kaebas ta toru otsas.

      Korrapidaja vastas talle rahustavalt: „Proua, ärge muretsege, politseipatrull on juba teel.”

      Mõne minuti pärast helistas naine tagasi ja ütles ujedalt: „Kas te saaksite patrullile edasi öelda, et kõik on korras. Ma sain alles nüüd aru, et ma istusin kogemata tagaistmele.”

      Koolikokkutulek

      Vana mees läks koolikokkutulekule, kuid avastas oma kohkumuseks, et kõik tema seni veel elus olevad klassikaaslased tahtsid lihtsalt oma erinevatest tervisehädadest rääkida: südamerikked, põiehädad, maksahäired, neerukivid.

      Kui ta jõudis koju tagasi, küsis naine, kuidas kokkutulek möödus.

      „See polnud mingi koolikokkutulek,” ohkas mees, „pigem kõikide elundite üleslugemine!”

      Harjutused eakatele

      1. Leidke endale piisavalt lai pind ning võtke mugav asend sisse. Mõlemasse kätte võtke kartulikott, mis mahutab 2 kilo kartuleid, asetage käed külgedele horisontaalselt sirgu ja hoidke nii kaua, kui saate. Püüdke 1 minut sellises asendis olla ja seejärel lõdves tuge.

      2. Igal järgneval päeval te avastate, et suudate aina kauem sellises asendis olla.

      3. Mõne nädala pärast võtke koormuseks 5 kilo kartulite jaoks mõeldud kotid.

      4. Seejärel proovige 25 kilo jaoks mõeldud kartulikotte ning lõpuks üritage saavutada selline tase, kus te olete suuteline 50-kiloste kartulikottidega hakkama saama, hoides kumbagi mõlemas käes tervelt 1 minuti.

      5. Kui te olete endas kindel, et olete saavutanud vajaliku taseme, üritage nüüd kottidesse ka kartulid panna.

      Mälutest

      Kolm vanameest olid arsti juures mälutesti tegemas.

      „Kui palju on 2 + 2?” esitas arst esimesele vanamehele küsimuse.

      „177,” oli vastus.

      Siis küsis arst teise vanamehe käest: „Kui palju on 2 + 2?”

      „Kolmapäev,” vastas vanamees.

      Arst pöördus seejärel kolmanda vanamehe poole ja küsis: „Kui palju on 2 + 2?”

      „Neli,” vastas vanamees.

      „Suurepärane,” hüüatas arst vaimustunult. „Kuidas te selle tulemuse saite?”

      „Väga lihtsalt,” ütles kolmas vanamees. „Ma lahutasin 177-st kolmapäeva maha.”

      Jalavalu

      Vanahärra läks arsti juurde kaebusega, et tunneb vasakus jalas valu. Arst uuris põhjalikult mehe jalga, kuid ei tuvastanud midagi. Lõpuks ütles ta vanahärrale: „Teile ei pruugi mu arvamus meeldida, kuid ma arvan, et teie valutav jalg on vanadusega kaasnev nähtus.”

      „Teie diagnoos on küll täiesti vale,” lausus patsient upsakalt. „Sest vaadake, mu parem jalg on täiesti terve.” „Mis see parem jalg siia puutub?” sähvas arst. „Noh, mu parem jalg ei valuta üldse ja ta on mu vasaku jalaga sama vana!”

      Unetud ööd

      Kuuekümnendates eluaastates mees ütles oma naisele: „Ma arvan,et me võiksime endale veel ühe lapse soetada.”

      „Lolliks oled läinud?” ütles naine vastu. „Kas sa oled need unetud ööd ära unustanud? Kuidas me sellega toime tuleksime, vanad nagu me oleme?”

      „Jah,” lausus mees. „Ma mäletan küll, kuidas ma selle üle kurtsin, et peab kell kaks öösel üles tõusma ja lapsele süüa andma, kuid praegusel ajal pean ma sel kellaajal nii või naa üles tõusma!”

      Viimne soov

      Londonis elav lesknaine otsustas testamendi teha. Ta rääkis oma advokaadile, et soovib lasta ennast pärast surma kremeerida ja et tuha peab Selfridges’i kaubamajade kohal laiali puistama.

      „Miks just Selfridges?” küsis advokaat.

      „Sellepärast,” vastas naine, „et siis saan ma kindel olla selles, et mu tütred külastavad mind kaks korda nädalas.”

      Sünge väljavaade

      Keskealine naine oli oma mehega kaasas, kui too oli arsti juures iga-aastasel tervisekontrollil. Pärast kontrolli viis arst naise kõrvale ja ütles: „Ma pean teile teatama, et mul on halbu uudiseid. Kui te ei täida täpselt minu ettekirjutusi, võib teie abikaasa ära surra. Igal hommikul peate te talle tervisliku hommikusöögi tegema ning igal õhtul valmistama toitainerikka eine. Te ei tohi teda majapidamistöödega koormata, te peate kodu puhtana hoidma ning kõik tema vajadused täitma. Ma saan aru, et teil saab palju lisakohustusi olema, kuid see on tõepoolest ainuke võimalus, et ta ellu jääks.”

      Koduteel küsis mees naiselt, mida arst oli talle rääkinud.

      „Oh,” vastas naine, „ta ütles, et sa sured varsti ära.”

      Alasti tõde

      Jerry ja Bill istusid parajasti vanadekodu puhkeruumis, kui ootamatult üks naiselanikest ihualasti neist mööda jooksis.

      „Kas see oli Doris