Vanainimeste naljad. Geoff Tibballs

teile! Kuid siiski jäi mind üks asi vaevama. Kes see vanamees oli, kellega ma hotellituba jagasin?”

      Koolipõlvearmastus

      Keskealine naine oli oma uue hambaarsti vastuvõturuumis ning märkas seinal rippumas arsti diplomit. Lugenud ta nime, tuli talle meelde samanimeline poiss, kellesse ta oli keskkooli ajal kõrvuni armunud olnud. „Huvitav, kas see on sama poiss?” mõtles ta endamisi.

      Tema ootusärevus haihtus kohe õhku, kui ta hambaarsti kabinetti sisse astus. Tema ees seisis kiilaks muutuv, hallipäine kortsus näoga mees. Ta pidi olema raudselt palju vanem, et olla tema klassivend, kuid oma uudishimu rahuldamiseks küsis naine siiski mehe käest, kas viimane oli Sycamore’i keskkoolis käinud.

      „Jah, käisin küll,” vastas mees.

      „Mis aastal te kooli lõpetasite?” küsis naine.

      „1966. aastal,” ütles mees.

      „Mina olin sel ajal ka seal!” hüüatas naine.

      „Tõesti?” lausus mees. „Ja mis aine õpetaja te olite?”

      Kannatamatu patsient

      Vanamees oli sattunud esimest korda elus haiglasse. Mängides kellanupuga, mis oli ta voodi külge kinnitatud, küsis ta poja käest: „Mis asi see on?”

      „See on kellanupp,” vastas poeg.

      Vanamees vajutas kolm korda kellanupule. „Ma ei kuule mingit helinat,” ütles ta.

      „Saad aru,” hakkas poeg selgitama, „see ei helisegi. See lülitab õdede toas lambikese põlema.”

      Vanamees oli ülimalt nördinud: „Kui õde tahab, et tema ruumis lamp süttiks, siis pangu see ise põlema!”

      Austuse märk

      Kaks kuuekümnendates meesterahvast mängisid kohalikul golfiväljakul golfi. Üks neist oli parajasti oma lööki tegemas, kui märkas väljaku kõrval oleval teel möödumas matuserongkäiku. Ta jättis mängu pooleli, võttis mütsi peast, sulges silmad ja langetas palvetamiseks pea.

      „See oli väga liigutav,” ütles hiljem tema kaasmängija. „Sa oled tõepoolest väga taktitundeline inimene.”

      „Noh, ma olin kadunukesega ikkagi kolmkümmend seitse aastat abielus.”

      Saatuslik ravim

      Naine läks arsti juurde, et oma eakale abikaasale ravimit saada.

      Arst ütles: „Neid tablette peab ta võtma ainult igal laupäeval, pühapäeval ja esmaspäeval, ülejäänud nädalapäevadest tuleb üle hüpata.”

      Kuu aega hiljem teavitas naine arsti, et tema mees oli surnud südameataki tagajärjel.

      „Ma ei saa aru,” kostis arst. „Tal ei olnud ju südamega mingeid probleeme. Ma loodan, et see polnud tingitud ravimi kõrvalmõjudest.”

      „Oh, ei,” ütles naine. „Tabletid olid väga head. Lihtsalt see hüppamine tappis ta.”

      Ootamatu nauding

      Vanapaar, kes oli ligi 45 aastat abielus olnud, lesis ühel õhtul voodis, kui naine tundis, et tema abikaasa hakkas teda ebatavaliselt kirglikult hellitama. Mehe parem käsi alustas tema kaelast, liikus siis mööda selga allapoole, sõrmed kompisid tema igat nahavolti. Siis liikus mehe käsi tagant ette, silitas õrnalt naise rindu ja kõhu alumist poolt. Seejärel silitas mees ta vasemat kannikat ja asetas käe vasaku reie siseküljele, liikudes sellega piki sääremarja allapoole. Siis viis ta käe teisele jalale, lükates kätt alt üles mööda reie sisekülge kuni jala ülemise osani välja. Äkitselt kõik lõppes ning mees võttis oma käe ära.

      Naine, kes oli tänu hellitamisele juba üsna erutatud seisundis, ütles õrnalt: „Kallis, see oli nii hea. Miks sa pooleli jätsid?”

      „Ma leidsin puldi üles,” pomises mees vastu.

      Arsti ettekirjutus

      Vanaprouale, kes oli iga-aastasel arstlikul ülevaatusel, öeldi, et oma südametegevuse parandamiseks oleks tal vaja tõsta seksuaalset aktiivsust kuni kolmele korrale nädalas. Tundes piinlikust, palus ta arsti, et viimane ütleks seda ise tema abikaasale.

      Niisiis läks arst ooteruumi, viis mehe kõrvale ning ütles talle, et tema abikaasa vajab kolm korda nädalas seksi.

      „Mis nädalapäevadel?” uuris abikaasa.

      „Noh, näiteks esmaspäev, kolmapäev ja reede oleks ideaalne,” ütles arst.

      „Hästi, doktor,” vastas mees. „Ma võin ta siia tuua esmaspäeviti ja kolmapäeviti, kuid reedeti peab ta taksoga ise tulema.”

      Golfimängu katsumused

      Seitsmekümnendates mehed mängisid golfi. Kuna ilm oli eriti külm, mil nad mööda väljakut ringi kõmpisid, hakkasid nad seetõttu oma vanust tunnetama.

      Esimene lausus: „Need künkad on mu vanade jalgade jaoks liiga järsud.”

      Teine kurtis: „Ja golfiraja takistused on liiga sügavad.”

      Kolmas oigas: „Ning sellel konarlikul maastikul on väga raske liikuda.”

      „Olge õnnelikud,” ütles neljas. „Vähemalt oleme me siiamaani muru peal, mitte selle all!”

      Imeline elu

      Elatanud gigolo tundis pärast imelist elu, et vanus hakkab talle liiga tegema. Niisiis läks ta arsti juurde tervist kontrollima.

      „Terve mu elu on olnud üks suur veinijoomine, nai sed ja laulupidu,” hooples ta, „ja ma ei taha mõeldagi, et ma pean nendest kõikidest loobuma.”

      „Mnjah, hea uudis on see,” ütles arst, „et vähemalt laulmisest te ei pea loobuma.”

      Juudi pihtimus

      Vanamees läks pihtima. „Isa, ma olen 82-aastane, mul on 7 last ja 15 lapselast,” rääkis ta preestrile. „Eile öösel sattusin ma kiusatuse küüsi ja seksisin kahe 19aastase tüdrukuga. Kaks korda.”

      „Saan aru,” ütles preester. „Ja millal te viimati pihitoolis käisite?”

      „Mitte kunagi pole käinud, isa,” vastas vanamees. „Ma olen juut.”

      „Miks te seda siis mulle räägite?”

      „Sest ma räägin sellest kõigile!”

      Hilinenud abielulahutus

      Abielupaar, kellel vanust ligi üheksakümmend, ilmus kohtuniku ette sooviga oma abielu lahutada.

      „Ta mängib hasartmänge, joob liiga palju ja ajab naisi taga. Mul on sellest kõrini,” kaebas naine.

      „Ta ei tee koduseid töid, ei oska süüa teha ja aeleb mööda küla ringi,” loendas mees omakorda.

      „Kui kaua see kõik on kestnud?” küsis kohtunik.

      „Umbes seitsekümmend aastat,” vastasid mõlemad kooris.

      Kohtunik oli kimbatuses: „Miks te siis siiamaani abielu lahutamisega venitasite?”

      Vanapaar