Ühte seotud. Sylvia Day

Читать онлайн.
Название Ühte seotud
Автор произведения Sylvia Day
Жанр Современные детективы
Серия
Издательство Современные детективы
Год выпуска 2013
isbn 9789949952687



Скачать книгу

olid või?”

      „Ei. Jessas.” Ta hõõrus oma nägu. „Mis, kurat, ta sulle rääkis?”

      „Ei midagi isiklikku. Mainis ainult, et sul on ka „tume pool“. Oletan, et see on seksiga seotud viide, kuid ma ei uurinud detaile. Ta käitus, nagu oleksime sugulashinged, kuna sa oled meid mõlemaid üle parda visanud. Gideoni hüljatud sõsarkond.”

      Gideon heitis mulle jaheda pilgu. „Ära tigetse. See ei sobi sulle.”

      „Hei.” Ma kortsutasin kulmu. „Palun vabandust. Ma ei tahtnud täielik nõid olla. Ainult veidike. Arvan, et mul on selleks õigus, kõiki asju arvestades.”

      „Mis, kurat, ma pidin tegema, Eva? Ma ei teadnud tollal sinu olemasolust midagi.” Gideoni hääl muutus sügavamaks, karusemaks. „Kui oleksin teadnud, et sa oled olemas, oleksin su üles otsinud. Ma poleks sekunditki viivitanud, et sind leida. Aga ma ei teadnud ja leppisin vähemaga. Sina ise samuti. Me mõlemad raiskasime end valedele inimestele.”

      „Jah, nii see on. Lollpead.”

      Vaikus. „Oled vihane või?”

      „Ei, kõik on okei.”

      Gideon jäi mind jõllitama.

      Ma hakkasin naerma. „Sa olid valmis võitlusse astuma, jah? Võime selle läbi teha, kui tahad. Mina isiklikult lootsin uuesti keppi saada.”

      Gideon libistas end mulle peale. Tema näoilme, mis sulas kergendusest ja tänulikkusest, põhjustas mul rinnus teravat valu. Mulle tuli meelde, kui oluline oli tema jaoks see, et teda usaldatakse, kui ta tõtt räägib.

      „Sa oled teistsugune,” ütles Gideon mu nägu puudutades.

      Muidugi olin. Mees, keda armastasin, oli minu pärast tapnud. Palju asju muutus pärast taolist ohvrit tühiseks.

      3

      „Mu inglike.”

      Tundsin juba enne silmade avamist kohvi lõhna. „Gideon?”

      „Jah?”

      „Kui kell pole vähemalt seitse, annan sulle jalaga tagumikku.”

      Gideoni vaikne naer surus mu varbad kõverasse. „On veel vara, aga peame rääkima.”

      „Jah?” Avasin ühe silma, seejärel teise, nii et sain täielikult imetleda tema kolmeosalist ülikonda. Ta näis nii isuäratav, tahtsin selle tal seljast kiskuda – hammastega.

      Gideon toetus voodiservale, kiusatuse kehastus. „Ma tahan veenduda, et meie vahel on kõik selge, enne kui lahkun.”

      Istusin ja nõjatusin vastu peatsilauda ega teinud mingit katset oma rindu katta, sest hakkasime lõppu tegema tema eks-kihlatust rääkimisele. Ma mängisin mustalt, kui see oli õigustatud. „Mul on selle vestluse jaoks kohvi vaja.”

      Gideon andis mulle kruusi, siis silitas pöidlaotsaga üle mu rinnanibu. „Nii ilus,” pomises ta. „Iga sentimeeter sinust.”

      „Kas sa üritad mu tähelepanu hajutada?”

      „Sina teed seda minuga. Ja väga efektiivselt.”

      Kas Gideon sai olla sama kiindunud minu välimusse ja kehasse kui mina tema omasse? See mõte pani mind naeratama.

      „Ma tundsin su naeratusest puudust, mu inglike.”

      „Ma tean seda tunnet.” Iga kord, kui olin Gideoni näinud ja ta ei olnud mulle oma naeratust kinkinud, tekkis mu südamesse järjekordne haav, kuni ma juba vahetpidamata veritsesin. Ma ei suutnud isegi mõelda neile juhtudele, ilma et ei oleks tundnud selle valu kajasid. „Kus sa seda ülikonda peitsid, boss? Ma tean, et see ei mahtunud sulle taskusse.”

      RIIDED vahetatud, muutus Gideon võimukaks, edukaks ärimeheks. Ülikond oli eritellimusel õmmeldud, särk ja lips sobisid ideaalselt kokku. Isegi mansetinööbid hiilgasid tagasihoidliku elegantsiga. Kuid tumedad juuksed, mis kraele ulatusid, hoiatasid kaaskodanikke, et teda pole kaugeltki võimalik taltsutada.

      „See on üks asi, millest peame rääkima.” Gideon ajas end sirgu, kuid soojus tema pilgust ei kadunud. „Asusin kõrvalkorterisse elama. Peame näitama, et meie leppimine toimub sobilikult järk-järgult, nii et praegu pean jätma mulje, et enamasti kasutan veel oma katusekorterit, aga tegelikult veedan nii palju aega kui võimalik sinu uue naabrina.”

      „Kas see on turvaline?”

      „Ma pole kahtlusalune, Eva. Ma pole isegi mitte isik, kelle vastu huvi tuntakse. Mul on kindel alibi ja mul pole ühtki teadaolevat motiivi. Me lihtsalt näitame uurijate vastu austust üles ega solva nende intelligentsust. Me aitame neil lihtsalt kinnitada nende otsust, et nad on surnud punktis.”

      Võtsin lonksu kohvi, et võtta aega järele mõelda, mida Gideon tahab öelda. Oht ei pruukinud olla kohene, kuid see oli tema süüle omane. Ma tundsin selle survet, ükskõik, kuidas Gideon mind veenda üritas.

      Töötasime selle kallal, et leida tee tagasi teineteise juurde ja ma tajusin Gideoni vajadust kindlustundeks, et saame üle viimaste nädalate pingest ja eraldatusest.

      Ma kasutasin teadlikult kerget tooni, kui vastasin: „Nii et mu eks-boyfriend on Viiendal avenüül, aga mul on uus viimase peal naaber, kellega mängida? See võib huvitav olla.”

      Üks Gideoni kulm kerkis kõrgemale. „Sa igatsed rollimänge, mu inglike?”

      „Ma tahan, et sa oleks rahuldatud,” tunnistasin ma julma otsekohesusega. „Ma tahan olla kõik see, mida sa oled kunagi leidnud teistes naistes, kellega oled olnud.” Naistes, kelle ta oli mänguasjadega varustatud kepipessa tassinud.

      Gideoni iirised olid jahe sinine tuli, kuid tema hääl tasane ja ühtlane. „Ma ei saa oma käsi sinust eemal hoida. Sellest peaks piisama, et öelda, et ma rohkemat ei vaja.”

      Vaatasin, kuidas ta tõusis. Ta võttis mu kruusi ja seadis selle öökapile, siis krahmas linaservast ja viskas selle osavalt kõrvale, paljastades mind täielikult.

      „Kobi allapoole,” käskis ta. „Aja jalad laiali.”

      Mu pulss kiirenes, kui talle kuuletusin, end seljale libistasin ja reitel laiali lasksin vajuda. Mul oli instinktiivne tung end katta – haavatavuse tunne Gideoni läbitungiva pilgu all oli sedavõrd intensiivne –, kuid ma pidasin vastu. Oleksin ebaaus, kui ei tunnistaks, et oli metsikult põnev olla täiesti alasti, samal ajal kui Gideon oli riietatud oma põrgulikult vastupandamatusse seksikasse ülikonda. See lõi talle kohese võimueelise, kuid ajas mind hullult kiima.

      Ta tõmbas sõrmega läbi häbememokkade ja libises õrritavalt üle kliitori. „See ilus vitt on minu oma.”

      Mu kõht värises Gideoni hääle kähedusest.

      Ta asetas peo mu häbemele ja vaatas mulle otsa. „Olen väga omastav mees, Eva, kindlasti oled seda nüüdseks juba märganud.”

      Võpatasin, kui tema sõrmeots kokku tõmbuva tupeava ümber ringe tegi. „Jah.”

      „Rollimängud, keelud, transpordivahendid ja erinevad asukohad… Ootan igatsusega, millal seda kõike koos sinuga avastada saan.” Silmad säramas, lükkas ta sõrme oi-kui-aeglaselt mulle sisse. Ta tegi vaikselt nurruvat häält ja tõmbas alumise huule oma hammaste vahele – puhtalt erootiline ilme, mis ütles mulle, et ta leidis mu seest oma spermat.

      Näpp sees ja nauding nii võrratu, et see tegi mind hetkeks sõnatuks.

      „See meeldib sulle,” ütles Gideon vaikselt.

      „Mmm.”

      Tema sõrm tungis sügavamale. „Ma olen neetud, kui lasen plastikul, klaasil, metallil või nahal sulle orgasmi tekitada. Patareidega boyfriend ja tema sõbrad peavad muud meelelahutust leidma.”

      Kuumus lainetas üle mu naha nagu palavik. Gideon mõistis.

      Minu kohale kummardudes pani Gideon ühe käe madratsile ja oma suu mu huultele. Tema pöial surus vastu kliitorit ja masseeris asjatundlikult,