Täiuslik lootus. Nora Roberts

olen sellesse kohta armunud.“

      Mina samuti, mõtles Hope voolikut ära pannes.

      Ta tundis end ka ise märksa pingevabamalt. Ta oli ajanud Ryderiga juttu, ilma et kumbki oleks nähvanud.

      Pruukis vaid mees üdini märjaks kasta.

      Ta läks naerdes võõrastemajja, et külalisele hommikusööki teha.

      NELJAS PEATÜKK

      Ryder võttis autost kuiva ja üsnagi puhta T-särgi ning otsis välja varuteksad. Hea, et tal need autos olid.

      Ta läks riietega Avery uude restorani.

      „Naised,“ ütles ta üksnes, ning Jobu saatis talle pilgu, mida võis tõlgendada meestevahelise solidaarsusena. Sisse astudes tervitas neid kantrimuusika – kuna Ryder polnud kohal olnud, et raadiot roki peale keerata –, puuride undamine ja naelapüstolite raksumine.

      Ta läks läbi restoraniosa, möödus tualettides töötavatest torumeestest ning sisenes kööki.

      Beckett seisis laua ääres ja uuris projekti.

      „Kuule, mõtlesin, et kui jääme ühe ukse juurde, siis…“ Beckett tõstis pilgu ja kergitas kulmu, kui Ryder riided suure grilli kõrvale viskas. „Jäid ootamatult vihma kätte või?“

      Ryder asus torisedes saapapaelu lahti tegema. „Võõrastemajapidaja voolikuga.“

      Beckett pahvatas täiest kõrist naerma. Ryder jändas märgade saapapaeltega. „Tegi sulle pesu.“

      „Suu kinni, Beck.“

      „Millega sa hakkama said? Läksid teda jälle krabama või?“

      „Ei. Ma pole teda muide kunagi krabanud.“ Ryder ajas end sirgu, tõmbas särgi seljast ja viskas selle lirtsatusega maha.

      Beckett uuris teda naerdes. „Mina olen küll midagi muud kuulnud.“

      Ryder saatis rihma pealt tõmmates vennale sünge pilgu. „Ma ütlesin sulle juba, et mingit krabamist pole olnud, see oli tema idee. Suu kinni.“

      „Ta kastis su läbimärjaks. Mis sa tegid? Ajasid teda mööda siseõue taga või?“

      Hope oli ta tõesti aluspüksteni läbi leotanud. Kuna tal tagavaraboksereid polnud, ei jäänud muud üle kui aluspükstest loobuda.

      Ta võttis end Becketti naerva pilgu saatel paljaks.

      „Kui su naine ei ootaks last, siis annaksin sulle kere peale.“

      „Tundub, et sihtmärk on hoopis sinu kere.“

      „Mul pole sinule tuule alla tegemiseks sihtmärki vaja.“ Ryder tõmbas ettevaatlikult püksiluku kinni. „Ta kastab äraneetud lilli ega vaata, mida teeb. Pealegi on ta närv püsti.“

      „Võib-olla sellepärast, et sa teda üllatasid.“

      Ryder pani silmi Beckettilt pööramata rihma rõhutatult vööle. „Kas oled lõpetanud?“

      „Küllap võiks veel midagi öelda. Midagi märjaks saamise kohta.“

      Ryder näitas talle särki selga ajades keskmist sõrme.

      „Võib-olla järgmisel korral õnnestub tal sind juba dušiga rünnata. Olgu, aitab praeguseks.“

      „Saatsin Chadi pagariäri peal olevaid kortereid korda tegema ja lukke vahetama. Owen tahab, et kõik oleks korras, enne kui ta hakkab neid täna võimalikele klientidele näitama. Carolee kraanikauss jukerdab ja ta palus mul minna seda vaatama. Lähen siis rahulikult pagariärist võõrastemajja, et võtta võti ja kohv, tema aga keerab ringi ja kastab mu läbimärjaks. Kõigepealt muidugi kubemesse ja sealt edasi kuni näoni välja.“

      „Kas ta tegi seda meelega? Sellisel juhul tuleks Owen ära oodata. Kolmekesi saame vast temast jagu.“

      „Väga naljakas.“ Ryder virutas jalaga märgade riiete hunnikule. „Sain selle eest kohvi ja muffini.“

      „Millise?“

      „Minu lemmiku. Panen maalrid fassaadil tööle. Paar järgmist päeva peaks kuiv olema, nii et saab hakata fassaaditöid tegema.“

      „Väga hea. Hommikuse vihma oleme juba saanud. Ma ei saa sinna midagi parata.“ Beckett laiutas käis, silmis lust. „Kuidas ma saaksin vait olla?“

      „Kui võõrastemajast järgmisel korral helistatakse, siis saadan Deke’i. Tema võib siis Hope’i suudelda.“

      Beckett mõtles heatujulise töömehe peale. Tollel oli selline nägu, mida võis armastada üksnes lühinägelik ema. „See on karm.“

      „Kui sinu vaim tahab vempe visata, siis võib ta seda kellegi teisega teha.“

      „See pole minu vaim. Ja kahtlen, kas Lizzy tahaks Hope’i ja Deke’i kokku viia.“

      „Mind ei vii keegi kellegagi kokku. Kui ma tahan, et mind täiusliku Hope’iga kokku viidaks, siis hoolitsen selle eest ise.“

      „Nagu ütled.“

      Nad kuulsid hääli ja samme. Ryder vaatas, kuidas venna nägu lõi särama, kui kolm poissi suurde kööki sisenesid.

      Kuueaastane Murphy, kes oli kõige noorem, tuiskas otsemat teed Beckettile sülle. Ta käes oli peata Kapten Ameerika. „Pea tuli otsast ära. Sa ju parandad selle ära, eks? Tal on pead vaja.“

      „Vaatame.“ Beckett kükitas. „Kuidas see juhtus?“

      „Tahtsin näha, kas ta saab selja taha vaadata, sest pahad poisid hiilivad ju selja tagant ligi. Ja siis tuli ta pea ära.“ Ta andis pea Beckettile. „Aga sina teed ta terveks.“

      „Me võime ta maha matta,“ pakkus keskmine vend Liam naerusuiselt. „Meil on sinu tehtud kirstud. Sa võid ju teha ühe kirstu ta pea jaoks.“ Ta saatis Ryderile saatanliku naeratuse. „Kui pea tuleb otsast ära, oled surnud.“

      „Kas oled kunagi näinud peata kana? Ta kere jookseb veel tükk aega ringi, nagu otsiks pead taga.“

      „Ei ole võimalik!“ hüüdis kõige vanem vend Harry, nautides seda, kuidas Liamil jahmatusest suu lahti vajus.

      „On küll, noor Jedi. Õigupoolest… Tere, kaunis Clare.“

      „Andke andeks. Käisime arsti juures – kõik on korras. Nad tahtsid näha, mis siin sünnib, enne kui raamatupoodi lähme.“

      „Ma võin tööle jääda,“ pakkus Harry, saates Beckettile anuva pilgu. „Ma aitan.“

      „Kui Harry võib jääda, siis tahan mina ka,“ ütles Liam Ryderi püksisäärt sikutades. „Mina ka.“

      „Mina ka,“ kordas kajana Murphy ja tõstis käed Becketti poole. „Võib?“

      „Meil oli kokkulepe,“ ütles Clare.

      „Me lihtsalt küsime.“ Harry anuv pilk asendus süütuga. „Nad võivad ju ei öelda.“

      „Meil kuluks paar orja ära,“ arutles Ryder, mille eest sai Harrylt tänutäheks ingelliku naeratuse.

      „Ryder, ma ei taha koormata sind…“

      „See siin on niruvõitu.“ Ryder tõstis Liami käed ja surus ta biitsepsit. „Kuid temas on potentsiaali.“

      „Peame nad erinevatesse kohtadesse saatma.“ Beckett andis Murphyle parandatud Kapten Ameerika.

      „Ma teadsin, et sa parandad selle ära.“ Kallistanud Beckettit kõvasti, saatis Murphy emale naeratuse. „Kas me võime palun orjad olla?“

      „Kuidas ma küll saan viie vastupandamatu mehe vastu? Lubasin pakkuda neile Vestas lõunat, aga…“

      „Saame seal kokku.“ Murphyt maha pannes läks Beckett Clare’i juurde. Ta silitas Clare’i nägu ja suudles teda õrnalt. „Lõuna paiku?“

      „Sobib. Helistage, kui vajate abiväge. Poisid.“ Selles sõnas kõlas emalik hoiatus. „Kuulake sõna. Saan teada, kui te sõna ei kuula