Eufooriatunne!. Frank J. Kinslow

kõrvaltähendus.) Kui tunned end turvaliselt, siis kaasneb sellega seesmine enesekindlus, rahu ja stabiilsus. Ebakindlus toob kaasa ärevust, kõhklusi ja usaldamatust. Harilikult me ei teadvusta turvatunnet, sest see lähtub kaugest ja hääletust mõistusesopist. Kuna turvatunne ise on nii hoomamatu, siis keskendume selle käegakatsutavatele ilmingutele, nagu emotsioonid, mõtted, teod. Olenemata asjaolust, kas oleme turvatundest või selle puudumisest teadlikud, mõjutab see kõiki meie mõtteid, sõnu ja tegusid.

      Lisan katkendi oma raamatust „Ülim õnn“ („Beyond Happiness“), mis aitab sellesse teemasse selgust tuua.

      Kujutlegem, et oled töötanud ühes firmas 18 aastat. Sarnaselt paljude teiste ettevõtetega on firmal probleeme, mille kõrvaldamiseks võetakse kasutusele meetmed, näiteks koondamine. Sinu kontorist on juba mitu inimest minema saadetud, kusjuures osa neist oli sinust kõrgemal ametikohal. Liiguvad kõlakad, et kogu osakond tahetakse sulgeda.

      Sina oled suurepärane töötaja. Oled ustav, energiline ja puudunud 18 aasta jooksul ainult 17 päeva. Oled hea meeskonnaliige, kes on aidanud firmal säästa tuhandeid dollareid, kuna oled tööprotseduure sujuvamaks muutnud.

      On reede pärastlõuna, määravate otsuste aeg. Lõunalt naastes leidsid töölaualt roosa sedeli, milles sul palutakse viivitamatult ülemuse kabinetti minna. Sinu peas toimub mõtete ja emotsioonide virvarr – ning kõik need on negatiivsed. Tunned end reedetuna. Oled vihane, tõrjuv ja hirmul.

      Mattud mõtetetulva, mis kõlab umbes nii: Kinkisin firmale oma parimad eluaastad. Nad ei ole eales mind ega mu tööd hinnanud. Tõsi, ülemus on viisakas, kuid ma ei ole teda kunagi usaldanud. Ja mis vurruudemeid ta ülahuulel kasvatab? Olen kindel, et ta joob liiga palju ja peksab oma koera. Issand, kuidas ma seda firmat jälestan!

      Teel ülemuse kabinetti märkad, et kõhus keerab, peopesad higistavad ja põlved on nõrgad. Need on füüsilised sümptomid, mille kutsusid esile plahvatusohtlike emotsioonide katlas pulbitsevad ärritunud mõtted.

      Astud ülemuse kabinetti. Ta istub kallihinnalise kirjutuslaua taga ja seina najal on mitu golfikeppi. Ta alustab: “Nagu teate, on meie firma sunnitud kõigi osakondade töötajate arvu kärpima. Teie osakond suletakse varsti lõplikult.”

      “Ma teadsin,” sisistad endamisi. “Minu elu on läbi.”

      Ülemus jätkab: “Olete üks meie hinnatumaid töötajaid. Olete meile palju kasu toonud, teie ustavust on märgatud ja selle eest ollakse tänulikud. Aitamaks firmal muutustes vee peale jääda, on loomisel uus osakond ja me soovime, et võtaksite selle juhatamise enda peale. Töötunnid jäävad samaks, kuid teid ootab ees märkimisväärne palgatõus. Mida kostate?”

      Sinust saab hetkega uus inimene. Sa armastad oma firmat. Armastad oma töökohta ja isegi ülemuse vurruudemeid. Oled veendunud, et ta on ingel ja et tema koeral on peremehega väga vedanud. Kõik ebameeldivustundega kaasnenud sümptomid on kadunud ja nende asemel pulbitseb puhas rõõm. Oled õnne tipul.

      See oli suurepärane näide olukorrast, kus seesmine turvatunne sõltub tajumisviisist. Kui tajume ohtu või ebakõla, siis haarab meid ebakindlus. Kui tajume harmooniat ja toetust, siis tunneme end mugavalt. Aga mis see on, mida tajume ja mis meie turvatunnet mõjutab? Või mis veelgi olulisem, missugused teadmised aitaksid meil keset maailma korralagedust, sõdu ning loodus- ja inimressursside hoolimatut priiskamist end koduselt tunda? Mis on see harmooniat tekitav vahelüli meis ja kuidas sellele ligi pääseda? Vastus, mu sõber, on märksa lihtsam, kui oskad arvatagi.

3. peatüki põhipunktid

      • Oleme harjunud, et emotsioonid mõjutavad meie mõtteid ning mõtted käitumist.

      • Meie emotsioonid olenevad turvatunde suurusest.

      • Suurenenud turvatundega kaasnevad seesmine enesekindlus, rahu ja stabiilsus. Ebakindlusega kaasneb ärevus, kõhklemine ja usaldamatus.

      • Harilikult me ei teadvusta turvatunnet, sest see lähtub kaugest ja hääletust mõistusesopist.

      • Just see, kui suurena tajume turvatunnet, määrab meie emotsioonide, mõtete ja tegude kvaliteedi.

      4. PEATÜKK

      Turvatunde leidmine

      “Arvestades asjaoluga, et isegi Chinatownis on keeruline orienteeruda, hämmeldun inimeste üle, kes ihkavad tervet universumit tundma õppida.”

Woody Allen

       Kaariku rakendamine hobuse ette

      Inimmõistus on võimeline tootma suuri mõtteid ja teooriaid, millest võib olla nii kasu kui ka kahju. Materiaalse tasandi suurimad leiutised on saanud alguse emotsionaalsetest vajadustest. Kaastunne nälgivate laste vastu innustab meid rajama päästeorganisatsioone, mis aitavad kogu maailma jõupingutusi koondada. Viha ja usaldamatuse tõttu luuakse uskumatuid relvi, millel on tohutu hävitav mõju. Jah, mõistus on eriliselt organiseerimisvõimeline. Kahjuks on see mõjuvõim sageli ohjeldamatu. Siiski eksisteerib miski, mis on võimsam ja harmoonilisem kui mõistus. See on mõistusele kättesaamatu, ehkki täidab selle pilgeni. See on iga loova mõistuse, ka sinu oma, esiisa ja kaitsja. See on puhas teadlikkus.

      Olen puhast teadlikkust eelmistes raamatutes põhjalikult kirjeldanud ega jää sellele teemale pikemalt peatuma. Piisab teadmisest, et see on olemas ja et teadlikkus puhtast teadlikkusest on oluline mitte üksnes mõtete ja emotsioonide harmoonilise toimimise, vaid ka füüsilise tervise ning tegude kvaliteedi seisukohalt. Teadlikkus puhtast teadlikkusest määrab ka selle, kuidas sa tajud oma kohta ümbritsevas keskkonnas, maailmas ja terves universumis.

      Varsti õpid vabalt puhast teadlikkust teadvustama ning sellega kaasnev harmoonia, rahu ja lõputu potentsiaal aitavad sul hävitava toimega emotsioone vaigistada, mõtteid korrastada ning sooritada võimsaid tegusid, millega kaasneb edu nii loomulikul, lihtsal ja lõbusal viisil, et sa imestad, miks kõik selle valemi järgi ei ela. Minagi olen selle üle juba aastaid juurelnud. Inimesed, kaasa arvatud sina ja mina, on loodud olema vabad ja lõbujanulised. Meil on kogu varustus olemas, kuid ometi vahime sisse püssitoru valest otsast. Elame pahupidi, väärtustades raske vaevaga teenitud vilju ja jättes kõike mõjutava väe tähelepanuta. Nojah, see muutub peatselt. Kas oled valmis? Tore, asugem asja kallale!

Harjutus: eimillegi leidmine

      Pööra pea vasakule ja silmitse mingisugust eset.

      Seejärel pööra pea kiiresti paremale ja silmitse teist eset.

      Millest sa mõtlesid hetkel, kui pilk oli rändamas ühelt esemelt teisele? Mitte millestki, eks? Sinu meel oli täiesti tühi. Kui tahad, siis proovi uuesti. Tulemus jääb samaks… eimidagi!

      Mida see eimiski endast kujutab? „Kuule, Frank,“ ütled sa, „see on veider küsimus. Eimiski ei olegi miski.“ Aga tuleb välja, et eimiski pole sugugi tühi. Selle sees on midagi, mida su mõistus ei märganud; midagi, millest on tehtud kõige vaadeldava ja ka meie endi põhiolemus. Mis imeasjast ma räägin? Uurime lähemalt.

       Minafilmi vaatamine

      Soorita veel kord eimillegi leidmise harjutus. Keskendu viivuks endast vasakul asetsevale esemele, pööra siis pea kiiresti paremale ja keskendu teisele esemele. Vahepeal valitses mõistuses tühjus, kuid sa olid ikkagi teadlik, eks? Sa ei hakanud mälestusi heietama ega mõttes testamenti koostama, ega? Ja ehkki pea oli mõtetest tühi, olid ikkagi teadlik. Kuna pea pööramise hetkel oli mõistus kahe eseme vahel, siis lülitusid mõtted välja ja järele jäi puhta teadlikkuse ekraan, millele ei olnud midagi projitseeritud. Kuna mõttetegevus polnud vajalik, siis jäi üksnes selge teadlikkus sulle seltsi pakkuma. Mina nimetan seda puhtaks teadlikkuseks, sest sa ei ole teadlik ühestki mõttest, emotsioonist ega muust kujutisest. Oled teadlik ainult puhtast teadlikkusest. Tegelikult oled sina ise puhas teadlikkus. Puhas teadlikkus on su põhiolemus. Kõik, mida sa tead ja koged, tugineb puhtale teadlikkusele. Buddha on öelnud: “Eimillegi nägemine on millegi tajumine.” Biitlid on laulnud: “Ei miski muuda mu maailma.” Ja Frank ütleb: “See on tühiasi.” Mida see tähendab?

      Kui saad teadlikuks puust, siis kuvatakse puu kujutis sinu puhta teadlikkuse ekraanile.