Eufooriatunne!. Frank J. Kinslow

ja tagajärgede maal, olles kindlad, et täites tingimused X + Y, saame tulemuseks alati Z. Lahtiseletatult usume, et hea hariduse ja töökoha omandamine, pere loomine, maja ning koera soetamine toovad kaasa nii palju turvalisust ja jõukust, et võime elu lõpuni lihtsalt ja muretult läbi ajada. Kui paljud meist on jõudnud täpselt sinna, kuhu kümme aastat tagasi plaanisid jõuda? Peaaegu võimatu on eluplaani peensusteni täita. Elul on meiega teistsugused kavatsused. Me püüdleme selle poole, mida tahame, kuid elu kingib meile seda, mida vajame. Elu pakub meie teekonnale mõistlikke alternatiive ja kui osutame vastupanu, siis toob elu meile takistusi.

      Rääkides elust pean silmas loodusseadusi, millele alluvad kõik. Seadusi, mis valitsevad meie liiki, planeeti ja kõiki muid üüratuid maailmu, mida me ei ole võimelised tajuma. Ja eelkõige pean silmas kõige olulisemat: käesoleva hetke täiuslikkuse tajumise seadust. Mis see on? Ära lase end sõnadest segadusse ajada. See on imelihtne. Käesoleva hetke tajumine on puhta teadlikkuse teadvustamine, lihtne üleminek tavateadvusest piiritusse teadvusesse, mida suudab vabalt igaüks, kes neid ridu loeb. See ongi puuduv lüli lapsepõlve vabaduse ning täiskasvanuea edumeelsuse vahel. Püsi minuga ja ma selgitan, kuidas see toimib, kuidas võita emakese looduse soosingut ning elada raskuste- ja stressivabalt. Tasub teada, et loodusseaduste painutamisel või rikkumisel ootab meid karistus. Lapsi juhib, suunab ja kasvatab ema. Täiskasvanutel võtab emake loodus ohjad üle. Nagu me juba teame, võib ta olla jõhker ja halastamatu või hoopis kaastundlik, armastav ja helde. Kõik oleneb sellest, missugune otsustame olla.

      See ei ole mingisugune utoopiline väljamõeldud filosoofia. Minu sõnad on sama tõelised kui õhk, mida hingad. Meile on teada palju näiteid isikutest, kes on valinud üleva inimeksistentsi. Selleks pole tarvis midagi uut õppida, vaid osata mäletada, kes me oleme ja mis on meie põhiolemus. See on võrreldav lapsepõlve vabadusse naasmisega, jätkates samal ajal elamist piiratud ja kammitsetud täiskasvanute maailmas. See on lapsepõlve ja täiskasvanuea ühinemine uueks, erutavaks sulamiks, mis hõlmab mõlema parimaid omadusi. See on omamoodi valgustatus, avanemine tasasele väele, mis eksisteerib meis kõigis.

      Täiuslikkuse tajumine

      See ülev seisund ei ole veider ega meie haardeulatusest väljas. See ei ole meile mingilgi moel võõras. Otse vastupidi: see on niisama loomulik kui mõtlemine. Ja niisama lihtne kui taipamine. Tegemist ei ole inimeste seisukohalt millegi uuega. Mitte vähimalgi määral. See ei ole uutmoodi mõttelaad ega käitumine. Sa ei pea selle toimimisse isegi uskuma. Kui lõikad tavatingimustel sõrme, siis paraneb haav aja jooksul. Tervenemine on keha loomulik reaktsioon. Sa ei pea sundima haava tahtejõu abil paranema ega uskuma, et see juhtub. Tervenemine toimub automaatselt ja vähimagi jõupingutuseta. Ka tavapärasest pingutamisest ja kannatamisest kõrgemale tõusta on täiesti loomulik. Kohe kui selle selgeks õpid, hakkab su elu kiirgama rõõmu, rahu ja imetlust niisama vabalt ning loomulikult, nagu toimub haava paranemine.

      See eriline seisund kuulub meile, inimestele, võimaldades loomulikku eemaldumist hetkeseisundiga kaasnevatest siselahkhelidest. Kas seda on raske õppida ja ellu rakendada? Üldsegi mitte! Kui järgid lihtsat vaatlemisreeglit, siis omandad täiusliku tajumisviisi niisama sujuvalt, kui koidik alistab pimeduse. Pärast muutuse toimumist tõused argieluprobleemidest ja – traumadest kõrgemale ning hakkad elama ühtaegu tavapäraselt ja taevalikult. Seisad kahe jalaga kindlalt maa peal ja avad südame inimlikkuse olemusele, kuid sisimas näed loovuse täiuslikkust.

      Sa avastad, et täiuslikkuse tajumine ootab sind sügavaimates mõistusesoppides. Nagu helendavale kroonlehele maandunud liblikas, peatub sinu teadvus puhtal teadlikkusel. Seda muidugi juhul, kui tunned lihtsat reeglit, täiuslikkuse seadust: minna pole kuhugi, teha pole midagi. Valgustatuse reegel, mis jääb tegudele orienteeritud mõistuse silmis ähmaseks, muutub varsti leebeks meeldetuletuseks teisest maailmast, milles sa elad. Praegu ei pruugi sa seda tunda. Võimalik, et sinu teadvust tõmbab sagedamini argimurede ja – sekelduste poole. Sellest saame jagu. Alustame kohe väljaselgitamisega, missugused jõud töötavad sinu meeltes täiuslikkuse tajumise vastu.

2. peatüki põhipunktid

      • Sinu lapsepõlve elavdanud armastus on endiselt sinu sees.

      • Tänapäeval on täiskasvanuiga justkui nooruse pikendus.

      • Õnn kõigis oma väljundites – suhted, seks, raha ja palju muud – on tegelikkuse illusioon.

      • Me oleme võimelised märksa suuremaks harmooniaks ja tervendamiseks, kui oleme seni arvanud.

      • Sinu seesmine mina on igavene ja muutumatu.

      • Selleks et täiel rinnal inimlikkust kogeda, tuleb läbi viia lihtne tajumuutus.

      • Tavapärasest pingutamisest ja kannatamisest kõrgemale tõusta on täiesti loomulik.

      • Sul on sünnipärane õigus täiuslikkust tajuda ja see on kergesti saavutatav.

      3. PEATÜKK

      Tundmine, mõtlemine ja käitumine

      „Mõte on kõigi tegude eelkäija.“

Ralph Waldo Emerson

       Pilguheit sinu mõistusesoppidesse

      Kumb on mõjuvõimsam: kas mõtted või olemus? Kui oled vihane, siis mõlgutad vihaseid mõtteid. Kui oled rõõmus, siis mõlgutad rõõmsaid mõtteid. Näib, et tunded mõjutavad mõtteid. Isegi kui pead end loogiliseks ja erapooletuks mõtlejaks, mõjutab sind ikkagi tolle päeva meeleolu. Tõtt-öelda võivad meie mõtted emotsioonide vaheldudes hetkega muutuda. Võime külmal ja vihmasel päeval aknast välja vaadates tunda kurbust ja üksindust, kuna lähedane inimene kolis teise linna. Meie mõtetes puudub energilisus ja ind. Ilmetud ja tuhmid mõtted on tundeseisundi peegeldus. Aga siis meenub meile tolle inimese kohta midagi toredat. Tuleb meelde ilus aeg, mil olime lähedased, ja meeleolu muutub paremaks. Selle tulemusena muutuvad mõtted särtsakamaks ja mõtteekraanil sähvivad magusmõrkjad mälestused. Järgmisena näeme võib-olla iseend tolle isiku uue kodu köögis kohvi joomas. Tuju tõuseb ning ka mõtetes algab elav liikumine. Viimaks otsustame inimesele juba samal päeval külla sõita. See süstib meisse silmapilkselt elevust. Meid haarab rõõm ja erutus ning mõtted rändavad heatujuliselt asjade pakkimisele ja õnnelikule taaskohtumisele. Emotsioonide täielik muutumine kurbusest ja üksindustundest rõõmsa elevuseni leidis aset paari südametukse jooksul. Üleminek elututelt ja süngetelt mõtetelt dünaamilistele ja elujaatavatele mõtetele toimus emotsioonitulva kaudu niisama kiiresti. Emotsioonidel on meie mõtete üle suur mõjujõud.

      Oleme harjunud, et emotsioonid mõjutavad mõtteid. Kui mõtleme sammu võrra kaugemale, siis taipame, et mõtted mõjutavad käitumist. Näiteks kurbusega kaasnevad jõuetud mõtted ning jõuetu tegevus. Eelmises näites kaasnes kurbade mõtetega loid aknast välja vahtimine. Aga kui otsustasime kalli inimesega uuesti kohtuda, järgnes energiline ja eesmärgikindel tegutsemine. Nagu näha, tekkis omamoodi ahel. Emotsioonid mõjutavad mõtlemist ja mõtted käitumist. Aga kas mõistmine, et emotsioonid mõjutavad mõtteid ja tegusid, aitab leida vastust küsimustele, mille esitasin peatüki alguses? Jah, teatud mõttes küll, kuid meid tüüritakse vales suunas. Vastamaks küsimusele: „Kumb on mõjuvõimsam: kas mõtted või olemus?“, peame sukelduma sügavale mõistusesoppidesse, eemale segavatest mõtetest ja tegudest. Me peame välja selgitama, mis mõjutab meie emotsioone; mis paneb meid tundma nii, nagu tunneme.

      Leia üks minut, et järgmiste küsimuste üle juurelda. Mida sa praegu tunned? Miks sa seda tunned? Kas see on tingitud tänasest ilmast, söödud toidust, töökohast, sõpradest, usust paremasse maailma? Kõik need üksikasjad võivad aeg-ajalt meie meeleolu mõjutada, kuid on siiski vaid suhtelised mõjutajad. Viis, kuidas reageerime ilmale või sõbra kriitilisele märkusele, lähtub meie sisemusest, millestki õrnast ja kõikehõlmavast, mille olemasolust oleme vaevu teadlikud. Just see osa meist, mis valitseb emotsioone, mõtteid ja käitumist, määrab meie edukuse elus. Seda mõjuvõimsat miskit nimetatakse seesmiseks turvatundeks.

      Niisiis toimib meie sees umbes taoline ahel:

turvatunne –> emotsioonid –> mõtted –> käitumine

      Riskides teemat ülelihtsustada, väidan, et seesmise