Elas kord väike tüdruk, kellel olid ilusad, heledad, kullakarva juuksed. Teda hüüti Kuldkiharaks. Ühel päeval läks ta metsa jalutama. Märkamatult jõudis ta juba päris sügavale metsa, kust leidis majakese. Et tüdruk oli väsinud, koputas ta tammepuust uksele. Keegi ei vastanud. Kuldkiharake soovis aga väga puhata ja nii astus ta julgelt uksest sisse.
Inglise muinasjutt
Ühel saarekesel väikeses lagunenud hütis elasid kord mees ja naine. Nad olid suures vaesuses. Mees viis iga päev võrgud vette, et toidupoolist püüda, kuid saak oli nii väike, et hoidis neil vaevu hinge sees. Ühel päeval, kui mees läks võrke välja võtma, tundis ta seal midagi rasket. Ta suutis selle vaevu paati tõmmata! Võrk oli aga peaaegu tühi, seal siples vaid üks väike kala. Kuid see ei olnud mitte tavaline kala. Tegu oli kuldkalaga, kes ütles inimkeeles: „Ära püüa mind söögiks, hea mees! Lase mind tagasi sügavasse sinisesse vette ja ma täidan ükskõik millise su soovi. Mees mõtles ja ütles lõpuks: „Ma ei vaja tegelikult midagi. Mine tagasi vette.“
Vene muinasjutt
Elasid kord mees ja naine, kes ootasid oma esimest last. Nende majal oli väike aken, millest paistis uhke aed, kus kasvasid kõige kaunimad lilled ja ürdid. Seda ümbritses aga kõrge müür, millest keegi ei julgenud üle ronida, sest aed kuulus võimsale nõiale, keda kogu maailm kartis. Ühel päeval istus naine akna all ja imetles aeda. Ta märkas peenart, mida katsid kõige kaunimad kellukad – rapuntslid, mis olid nii värsked ja rohelised, et naisel tekkis vastupandamatu isu neid süüa. Ta isu kasvas iga päevaga, kuni noorik ei suutnud enam millestki muust mõelda ja muutus kahvatuks ja õnnetuks.
Muinasjutuklassika
Elasid kord kuningas ja kuninganna, kes igatsesid endale väga last. Ühel päeval, kui kuninganna oli vannis, hüppas veest välja konn, kes ennustas: „Sinu soov läheb täide – enne kui aasta möödub, tood sa ilmale kauni tütre.“ Ja nagu konn oli kuulutanud, nii ka juhtus – neile sündis nii ilus pisike tütar, et kuningas ei suutnud oma rõõmu tagasi hoida ja korraldas suure peo. Lisaks sugulastele, sõpradele ja tuttavatele kutsus ta kohale ka haldjad, et nad võiksid beebit õnnistada. Kuningriigis oli kolmteist haldjat, kuid kuningal ainult kaksteist kuldtaldrikut ja seega jäi raske südamega üks kutse välja saatmata.
Muinasjutuklassika
Kuula nüüd! Algamas on lugu. Selle lõpus tead sa palju rohkem kui praegu.
Elas kord kohutav paharet, kõige kurjem pahalane kogu maailmas – oma halbade mõtete ja tegude pärast sai ta endale nimeks Kurat. Ühel päeval oli sellel saatanal väga hea tuju, sest ta oli just valmis saanud peegli, millel oli imelik võime – kõik hea ja kaunis, mis sellest peegeldus, kahanes peaaegu mitte millekski ning kõik tähtsusetu ja kole muutus silmatorkavaks ja veelgi koledamaks.
Hans Christian Anderseni tuntud muinasjutt, mis viib väikese tüdruku pikale teekonnale, et vabastada tema vend Lumekuninganna jäisest haardest. Gerdat varitseb kõikjal hädaoht, kui ta üritab lahendada Kaj kadumise mõistatust. Klassikalises heast ja kurjast jutustavas loos avastame kaugeid maid ning kohtame head nõida, rääkivaid loomi, kaunist printsessi ja röövlijõuku.
Elas kord väga ilus printsess. Tema isa, kes oli kuningas, andis talle kõik, mida tüdruk vaid soovis. Printsessil oli palju mänguasju, mis tema meelt lahutasid. Kuningatütre kõige lemmikum mänguasi oli pisike kuldne pall. Ta võis seda kogu päeva õhku visata ja vastu maad põrgatada ning mitte iialgi sellega mängimisest tüdineda. Ühel päeval, kui printsess metsas oma pisikese kuldse palliga mängis, kukkus see tiiki. Tütarlaps kohkus hirmsasti ja hakkas nutma.
Muinasjutuklassika
Elas kord vaene mölder, kellel oli imeilus tütar. Ühel päeval kutsuti veskimees kuninga juurde. Et tähtsam välja paista, teatas ta: „Mul on tütar, kes oskab õlgedest kulda kedrata.“ Kuningas ütles möldrile: „Selline oskus meeldib mulle! Kui see on tõsi ja su tütar on nii tubli, too ta homme minu lossi ja ma panen ta proovile.“ Kui tüdruk kuninga ette juhatati, viis kuningas ta ruumi, mis oli täis õlgi, andis talle voki ja haspli ning ütles: „Asu nüüd tööle ja ketra homme hommikuks need õled kullaks.“
Muinasjutuklassika
„Meie…“ on kirjastuse Petrone Print uus sari, harivad kogemuslood maaelust.
Ühel päikeselisel lagendikul metsatuka kõrval asus armas vana talumaja, mille lähedal oli sügav järv. Maja ja jõe vahel kasvasid suurte lehtedega takjad, mis olid nii kõrged, et väike laps võis nende all püsti seista.
Selles õdusas paigas istus pesal emapart ja ootas uue pesakonna koorumist. Ta hakkas istumisest juba veidi tüdinema, sest seal käis harva külalisi. Teistele partidele meeldis pigem jões ujuda kui mööda libedat kallast üles ronida ja temaga takjalehe all juttu puhuda.
Ühel päeval hakkas aga miskit toimuma! Aeglaselt pragunes üks koor ja siis teine, kuni igast munast oli välja tulnud väike udusulis linnupoeg.
Muinasjutuklassika
Metsa ääres ühes väikeses majakeses elas kord kitseema. Tal oli seitse talle, keda väga armastas. Vahel pidi ta majakesest lahkuma, et endale ja lastele süüa tuua. Täna oligi üks selline päev.
Ta kutsus oma lapsed kokku, et neile sõnad peale lugeda:
„Kuulake hoolikalt, mu lapsed!“ alustas ta. „Ma pean minema toitu hankima. Teie aga olge väga ettevaatlikud, sest olen kuulnud, et läheduses on ringi luusimas hunt. Vendade Grimmide muinasjutt