Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUHans ja Grete
Elas kord vaene puuraidur, kellel oli kaks last: poiss ja tüdruk. Poisi nimi oli Hans ja tüdruku nimi Grete.
Perel oli söögist alailma puudus ja kui maad laastas suur nälg, ei suutnud puuraidur enam leivapalakestki pere jaoks lauale tuua. Öösel viskles mees ärevalt voodis, mõtles oma saatusele ja ütles naisele:
„Mis meist küll saab? Kuidas saame me toita oma vaeseid lapsi, kui varsti ei ole meil endilgi midagi hamba alla panna?“
„Tead mis, abikaasa,“ vastas naine, kes oli laste võõrasema, „homme varahommikul viime Hansu ja Grete kõige tihedamasse metsa. Seal süütame neile lõkke, anname mõlemale viimase tüki leiba ja läheme ise tööle. Nad ei leia tagasiteed ja meie ei pea enam muretsema, et meil neile kodus süüa anda ei ole.“
Vendade Grimmide muinasjutuklassika
Saladuslik juhtum Stylesis
„Saladuslik juhtum Stylesis” on Agatha Christie esimene kriminaalromaan, mille ta kirjutas Esimese maailmasõja ajal, kuigi ilmus see alles 1920. aasta oktoobris. Sel aastal saab Christie esikromaan saja-aastaseks. Juba selles esimeses raamatus tutvustas Christie lugejatele belgia sõjapõgenikku Hercule Poirot’d, inspektor Jappi ja kapten Arthur Hastingsit. Need tegelased esinesid hiljem suures osas tema raamatutest, kuigi neile tuli ka täiendust teiste uudishimulike uurijate kujul. Raamatus asub Poirot lahendama ühe teda aidanud naise mõrva. Naise majas on parajasti külalisena ka kapten Hastings. „ Saladuslik juhtum Stylesis” võeti hästi vastu. See meeldis nii lugejatele kui ka kriitikutele ning sellega oligi Agatha Christie kirjanikukarjäär alanud. Christie ise pidas seda romaani samuti enda jaoks oluliseks ning nimetas hiljem isegi oma maja Stylesiks.
Taevasselend
Brandon Sandersoni romaanis „Taevasselend“ („Skyward“) on toimunud tervet galaktikat hõlmav kosmoselahing, milles inimesed on lüüa saanud ja sunnitud pagema Detrituse-nimelisele planeedile. Seal peituvad nad koobastesse, kuhu jäävad lõksu terveteks inimpõlvedeks, samal ajal kui planeeti ründavad salapärased võõrad tähelaevad. Koobastes kasvab ka piloodi tütar Spensa, kelle isa kohta räägitakse, et ta on kunagi lahingust põgenenud ja oma pere häbisse jätnud. Hoolimata kaaskodanike põlastusest püüab Spensa samuti piloodiks saada, et tulnukatega võidelda, teada saada, mis isaga juhtus, ja aidata inimkonnal püsima jääda.
Muinasjutt Troikast
Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski
Kaanepilt Meelis Krošetskin 324 lk «Muinasjutt Troikast» (Сказка о Тройке) on 1968. aastal ilmunud satiiriline ulmeromaan. Kuna ilmumise ajal arvati, et see kritiseerib nõukogude bürokraatiat, valitsust ja teaduskeskkonda, sattus teos tol ajal «mittesoovitatud raamatute» nimekirja. Venemaal kultusteose staatust nautiv «Esmaspäev algab laupäeval» ja selle järg «Muinasjutt Troikast» on vendade Strugatskite loomingus üsnagi erandlikud teosed, nende ainsa fantasysarjana on need teravalt satiirilised ja kohati absurdsed. Romaani kirju tegelastegalerii moodustavad lisaks teadureile ja bürokraatidele erinevad mütoloogilised ja fantastilised tegelased. Romaanist eksisteerib kaks varianti, mis erinevad tegelaste ja mõningate süžeeliinide poolest. Esimest versiooni peetakse romaani «Esmaspäev algab laupäeval» otseseks järjeks. Teise versiooni sündmustik toimub Võlukunsti Instituudi seni avastamata korrusel. Tavaliselt avaldatakse kaks versiooni «Muinasjutust Troika» üheskoos, üks Arkadi ja teine Borissi lemmikuna, nagu oleme ka siin teinud.
Veinijuht. 11. osa. Uus-Meremaa
Urvo Ugandi on üks Eesti esisommeljeedest. Veinijuhi eraamatute sarjas tutvustab ta lühidalt ja lihtsalt kõiki olulisemaid veinimaid. Selles raamatus tuleb juttu Uus-Meremaa veinikultuurist.
Tattnokk ehk lapsed pole milleski süüdi!“
Miks tegelikult: – osa lapsi ropendab? – toad ise segi lähevad? – lapsed omavahel riidlevad? – vahel õppimata on? – riided, põrandad ja lapsed ise määrduvad? – vahetevahel und ei tule? – mõnedel lastel küüned näritud on? Sellest ja paljust muust kirjutab lõbusas juturaamatus “Tattnokk ehk lapsed pole milleski süüdi!” kahe lapse isa Tarmo Tuule.
Nii suur kala!
Kuidas õng ise püüab? Mis mäng see tüdrukute ja poiste vahel käib? Mida arvab vihmauss? Kus ei ole kala, aga on? Mis juhtub, kui kallid naised undavad? Mis on paadi ja kalda vahel? Millal kala võtma hakkab? Kuidas püüdmata püüda? Mida kingib kala mees? Kui väike on tegelikult suur? Sellest ja veel rohkemastki kirjutab kaasahaaravas ja mõtlemapanevas juturaamatus “Nii suur kala!” kahe lapse isa Tarmo Tuule. Raamat on mõeldud põhikooliõpilastele ja täiskasvanutele. žanrimääratlus: täiskasvanute ja laste raamat
Kuidas peatada autismiepideemia
Kirjastus ja raamatu edasimüüjad soovitavad lähtuda teaduspõhistest terviseuuringutest ega võta vastutust teose sisu meditsiini valdkonda kuuluvate soovituste ees.
„J. B. Handley on tõenäoliselt üks suurima analüüsivõimega erudeeritud, teadlik ning laste tervise ja ohutuse eest võitlev raugematu aktivist. Handley on selle rinde liider olnud juba viisteist aastat ning pidanud rusikavõitlust farmaatsiakartelli vastu. Kõik selle nimel, et juhtida tähelepanu probleemidele, anda hoogu teaduse levikule, paljastada vaktsineerimispoliitika telgitaguseid ja heita valgust laste seas epideemiatena levivate krooniliste haiguste põhjustele… Palun lugege seda raamatut ja otsustage ise, kas te
Operatsioon Suvesaar. Detektiivibüroo nr 2
Jørn Lier Horst, Hans Jørgen Sandnes
Üle pika aja on ilm suviselt soe. Tiril ja Oliver õngitsevad Vanasadamas ja märkavad kolme paati, mis üksteise järel ranna poole triivivad. Paadid on tühjad ja mitte miski ei viita sellele, kes on nende omanik. Detektiivid Tiril ja Oliver asuvad koos Ottoga asja uurima ja jäljed viivad nad varjulisele Suvesaarele. Jørn Lier Horsti ja Hans Jørgen Sandnesi krimilood lastele on kujunenud noorte lugejate menusarjaks. Jørn Lier Horst kirjutab põnevalt ja tõepäraselt väikeses Elvestadi linnas toimuvatest kriminaalsetest juhtumitest. Sarja peategelased on Tiril ja Oliver – ja koer Otto –, kes koguvad asitõendeid, otsivad seoseid ja satuvad kurjategijate paljastamisel ohtlikesse seiklustesse. Hans Jørgen Sandnes täiendab lugusid värvikate ja detailirohkete illustratsioonidega. Iga raamat lõpeb järelsõnaga, mis kutsub lugejat oma detektiivioskusi proovile panema. Raamat on sarjast „Detektiivibüroo nr 2”.
Väljapressimine
RAUNO MÄRKS kirjutab raamatu tagakaanel: See on haaravas vormis kirjapandud lugu, kus head kavatsused ristuvad kurjade plaanidega. Ajastutruu olustiku kirjeldus ühe väikekirjastuse ellujäämisest – võitlusest oma au, raha ja usaldusväärsuse eest petturite ja ühetehingu kelmidega. Õpetlik lugu väikeäriga alustajale.