Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUPaiklikud ennemuistsed jutud. Muistendid
Siia raamatusse on kokku kogutud 18 muistendit, mille autoriteks on Fr. R. Kreutzwald ning Fr. R. Faehlmann. Kaunid illustratsioonid tegi raamatule Triinu Lille.
Suur vend
Pandora jaoks on toiduvalmistamine armastuse üks vorme. Õnnetuseks ei taha tema abikaasa Fletcher, eraettevõtjast tisler, enam suu sissegi võtta rammusaid roogi, mida ta kurameerimise ajal jumaldas, ja on hakanud käima pikkadel rattasõitudel. Pandora läheb lennujaama vastu oma vanemale vennale Edisonile, aga ei tunne teda ära. Vahepealsete aastate jooksul on sale ja stiilne New Yorgi jazz-pianist mitusada naela juurde võtnud. Mis on juhtunud? Kui Edison hakkab võõrustajate külalislahkust kuritarvitama, esitab Fletcher oma naisele ultimaatumi: kas tema või mina. Shriverile omaselt vaimukas ja hoogne „Suur vend” kõneleb ülekaalulisusest – probleemist, mis on ühtaegu ühiskondlik ja piinavalt isiklik. Romaan küsib, kui palju oleme me nõus ohvriks tooma, et päästa mõnd pereliiget, ja kas üldse on võimalik lähedast inimest päästa tema enese käest? „Suur vend” on romaan õe-venna suhtest, abielust ja rasvumisest; selle autoriks on Lionel Shriver, kelle sulest pärineb ka bestseller „Me peame rääkima Kevinist” (e.k 2008).
Emmanuelle 2. Raamat. Antisüütus
Romaan on jätk 1950ndate lõpus anonüümselt ja 1967. aastal Emmanuelle Arsani nime all ilmunud erootilisele romaanile „Emmanuelle. Inimsuse õppetund”. Emmanuelle’i lood kuuluvad kahtlemata erootikaklassikasse ja nende põhjal on valminud arvukaid filmiversioone. Noor sarmikas prantslanna Emmanuelle, kes on Bangkokki ärimehest abikaasa juurde kolinud, jätkab oma hedonistlikku elu Bangkokis resideeruvate Lääne kodanike seltskonnas. Itaalia aristokraat Mario, kellega Emmanuelle raamatu esimeses osas tutvus, õhutab Emmanuelle’i seksuaalsete kogemuste otsinguil veelgi kaugemale minema ja voodipartnerite arvu kasvatama. Emmanuelle ja Mario kohtuvad noore uskliku Anna Maria Serguine’iga, kes on neitsi. Emmanuelle armub tüdrukusse. Kirg saab Anna Mariast lõpuks võitu ja moodustub õnnelik kolmik… Emmanuelle’i lugude autorlus on mõnevõrra segane. Väidetavalt on romaani kirjutanud autorinime Emmanuelle Arsani taha peitunud Marayat Rollet-Andriane, kes sündis 1932. (või hoopis 1940.) aastal Tais, teistel andmetel aga hoopis tema diplomaadist abikaasa Louis-Jacques Rollet-Andriane.
Tüdruk kaljunukil
Teda New Yorgis tabanud südamevalu eest põgenedes pöördub Grania Ryan tagasi oma vanematekoju – karmile tuultest räsitud Iirimaa rannikule. Siin kohtab ta ühel tormisel päeval kaljuserval väikest tüdrukut Aurora Lisle’it, kes muudab kogu tema elu. Hoolimata ema hoiatustest, et Grania peab olema Lisle’i suguvõsa liikmetega ettevaatlik, tekib Aurora ja Grania vahel tugev sõprus. Tänu haruldasele leiule, 1914. aastast pärit vanadele kirjadele, saab Grania teada, kui tihedalt on nende suguvõsade saatus omavahel põimunud. Esimese maailmasõja koledused, kauni leidlapse saatus ja balleti vastupandamatu kutse põhjustavad südamevalu, mis mõjutab kõiki uusi põlvkondi… Autor viib lugeja Edwardi-aegselt Inglismaalt tänapäeva New Yorki ning suursuguselt Iiri rannikult legendaarse Londoni linnamaja hääbuvasse hiilgusse. „Tüdruk kaljunukil“ kõneleb kahest tähelepanuväärsest naisest, kelle soov mõista oma minevikku annab neile lootust tulevikuks, kus armastus võib võita kaotusvalu. Lucinda Riley on sündinud Iirimaal ja elab praegu oma abikaasa ja nelja lapsega Inglismaal. Ta on kirjutanud ka romaani „Kasvuhoonelill“ (e. k 2012), mida on müüdud üle miljoni eksemplari kahekümne kuues riigis.
Tellised ja surm
Kolmandas Jess Campbelli ja Ian Carteri romaanis saab sündmustik alguse põlengust – ühel ööl põleb maha kaua tühjalt seisnud vana maja ning selle riismetest leitakse surnukeha. Majaomanik Gervase Crown viibib välismaal ja peab seoses põlenguga tagasi tulema. Tema saabumine äratab mälestused ühest vanast tragöödiast ning ta võetakse ümbruskonnas vastu üsna vaenulikult. Gervase’i enda mälestused kodumajast pole samuti kuigi õnnelikud ning uurijatel tuleb leida vastus küsimusele, kas ta oli süütaja või hoopis kavandatud ohver. Kui teda oli püütud tappa, kas see tähendab siis, et mõrvar üritab uuesti? Ja kes oli mees, kelle põlenud surnukeha varemetest leiti?
Walpurgi öö
Romaani tegevus toimub sügistalvel 2020-2021, lähitulevikus, mis on vanemale põlvkonnale hirmutavalt tuttav lähimineviku kaudu. Suur maailm on muutunud – Euroopa Liidust on lahkunud tuumikriigid, Lähis-Idas pole rahu kunagi saabunud, laienev ja piire ületav terrorismioht on tinginud totaalse kontrolli inimeste elude üle. Olukord kulmineerub Eesti ja kogu Baltikumi andmisega Vene rahuvalvajate kontrolli alla. Kõige selle taustal elab Nõmmel oma igapäevaelu 44-aastaseks saav üksikema, kelle lugu see raamat jutustab.
Vaskratsanik. Teine raamat. Kuldne uks
Vene päritolu Ameerika kirjaniku Paullina Simonsi lemberomaani „Vaskratsanik” teises osas jätkub Tatjana ja Aleksandri armastuslugu. Tegevustik algab 1942. aasta suvel, kui puhkust saanud Aleksander läheb Tatjanat otsima Lazarevo külla, kuhu neiu evakueerus. Aleksander ja Tatjana abielluvad ning veedavad Lazarevos mesinädalaid, ent sõda ei lase neil kaua õnne nautida. Aleksander naaseb rindele, Tatjana Leningradi. Taas ilmub silmapiirile Dimitri. Saanud teada, et Aleksander ja Tatjana on abielus, avaldab ta armastajaile survet, et koos nendega Ameerikasse pageda. Oma eesmärgi saavutamiseks ei kohku Dimitri millegi ees tagasi.
Klaara
"Kolm naist" on sõjaeelse Eesti tuntud ärimehe Oskar Lõvi (1892-1977) perekonna- ja ajalooline triloogia alapealkirjadega "Alma", "Klaara" ja "Viktooria". Triloogia käesolevas, teises osas on Jaan Järvalase elu keerdkäikude taustaks ülemaailmse majanduskriisi jõudmine Eestisse ja selle ületamine, vapside liikumine, esimene Vene okupatsioon ja Saksa okupatsiooni algus. Kirjanik annab ausa ja tavapärasest intiimsema pildi oma kaasaegsete elust ja mõttemaailmast.
Küüslauk ja safiirid
„Küüslauk ja safiirid” on Ruth Reichli imemaitsev ja üleannetu ülevaade ajast, mille ta veetis inkognito restoranikriitikuna. Reichl teab, et selleks, et olla hea kriitik, pead olema anonüümne. Asunud nii ihaldusväärsesse ametisse nagu New York Timesi restoranikriitik, hakkab ta end maskeerima, et söögikohtades tema ümber ei lipitsetaks. Reichli spioonimängude puhul on eriti märkimisväärne, et ennast järjest uuteks tegelaskujudeks (kaltsakas blond Molly; boheemlaslik punapäine Brenda ja teised) kostümeerides tajub ta, et temas muutub ka muu, mitte pelgalt füüsiline välimus. Ruth avastab, kuidas muutunud välisilme võib sügavalt mõjutada inimese varjatud iseloomuomadusi, ootusi ja isusid. Ruth Reichl on kirjutanud menukid „Tender at the Bone” ja „Comfort Me With Apples”. Ta on olnud ajakirja Gourmet peatoimetaja, New York Timesi restoranikriitik ning Los Angeles Timesi toidurubriigi toimetaja ja restoranikriitik. Reichl elab koos abikaasa ja pojaga New Yorgis.
Südamelõõm. Triloogia Victoria Bergmani nõrkus. Teine raamat
Politseikomissar Jeanette Kihlbergi töö surnud pagulaspoiste juhtumi kallal katkeb, kui Stockholmis langeb peaaegu rituaalse mõrva ohvriks edukas ettevõtja. Paljud märkimisväärsed detailid viitavad selle kuriteo puhul kättemaksule. Aga mille eest? Psühholoog Sofia Zetterlundilt palutakse abi kurjategija profiili koostamisel. Töö on problemaatiline, kuna samal ajal tekib politseiniku ja psühholoogi vahel armusuhe. Jeanette´i otsingud kadunud Victoria Bergmani jälgedes ei vii üksnes Sigtuna internaatkooli, vaid ka Taani ja minevikus aset leidnud sündmuste juurde. Sofia Zetterlund proovib psühholoogitöö kõrvalt leida tee oma tõelise mina juurde. Nagu “Varesetüdruk”, on ka “Näljane südamelõõm” täis üllatusi ja kaelamurdvaid pöördeid.