Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUMina, Earl ja surmasuus tüdruk
Abiturient Gregi edu saladuseks on jääda alati märkamatuks ja mitte laskuda kellegagi sügavamatesse isiklikesse suhetesse. See lähenemine on aidanud tal hakkama saada sel ohtlikult miiniväljal, milleks on igapäevane koolielu oma kõiksugu grupeeringute ja rühmitustega. Isegi oma parimat sõpra Earli, kellega koos ta on lapsepõlvest saati vändanud lemmikfilmide paroodiaid ja uusversioone, ei nimeta ta mitte sõbraks, vaid hoopis kolleegiks, sest nii on lihtsalt… lihtsam. Gregi kummaline strateegia laguneb aga koost, kui ta ema leiab, et poiss peaks aega veetma oma klassiõe Racheliga, kellel diagnoositi hiljuti leukeemia. Koos Earliga otsustavad nad Rachelist filmi vändata. See samm muudab kõigi asjaosaliste elu ja Greg hakkab taipama, kui tähtsat rolli võib inimese elus mängida sõprus. Raamatu põhjal valminud film „Mina, Earl ja surmasuus tüdruk“ esilinastus 2015. aasta Sundance’i festivalil ja võeti erakordselt soojalt vastu. Film võitis nii festivali publikupreemia kui ka žürii peaauhinna.
Oota mind ombupuu all
Sofia Solanas kasvab üles traditsioonilises kõrgkihi peres keset Argentina pampat. Kuna tema iirlannast ema pöörab tütrele väga vähe tähelepanu ja tegeleb üksnes oma poegade ümmardamisega, siis kasvab Sofia jonnakaks ja isepäiseks tüdrukuks. Kui Sofia teismeeas armub, muudab see tema elu täielikult. Kuna kogu loost võib perekonnale ainult pahandusi ja häbi tulla, siis saadab ema tütre Euroopasse. Sellest reisist kujuneb Sofia jaoks kahekümneaastane pagendus. „Oota mind ombupuu all” on kaunite maastike taustal lahti hargnev haarav ja romantiline perekonnasaaga, kus leidub nii allasurutud kirgi ja väiklust kui ka suuremeelsust ja kustumatut armastust. Santa Montefiore sündis 1970. aastal Inglismaal ja kasvas üles Hampshire’i krahvkonnas. Ta on abielus ajaloolase Simon Sebag Montefiorega ja nad elavad oma kahe lapsega Londonis. Viimati on eesti keeles ilmunud tema romaanid „Naine Pariisist”, „Itaalia kosjasobitaja” ja „Kõrvalehüpe”.
Teismelist tabamas. Mida me tegelikult mõtleme
„Lõpetage see kõige eest hoolitsemine. Okei, toit, raha, peavari ja puhas pesu on ikka vajalikud, aga me püüame iseseisvaks saada. Oleme suured, koledad ja karvased ning meil on oma elu, mis ka teid üksjagu mõjutab. Me ainult kasvame ja käime närvidele. Kunagi tegite ju ise samamoodi. ME EI SAA MIDAGI PARATA, ET TE MEID EI MÕISTA!“ Teismeliste maailma tunneme rohkem murelike vanemate, ülekoormatud õpetajate või pereterapeutide vaatenurgast. 15-aastane Paul Bühre on Berliini koolipoiss. Oma esimeses, ohtrat tähelepanu pälvinud raamatus kirjeldab ta värvikalt ja arukalt, millest noored mõtlevad ja mida nad teevad, kui vanemaid juures ei ole. Selle raamatuga avaneb võimalus näha teismelise pilgu läbi, mis talle ja tema põlvkonnale korda läheb. Autor räägib arvutimängudest, pesumoest, pornost, kanepist ja alkoholist, tüdrukute hilpudest, õpilasvahetusest, internetiajastu armastusest ja hetkedest, kui kõik kasvab üle pea. Ja vanematest, kes tahavad alati parimat, kuid saavutavad enamasti risti vastupidist.
Ärkamine. Seitse sammu eneseleidmise teel
„Öeldakse, et universum sosistab meile esmalt kõrva, siis koputab õlale … ja lõpuks lajatab vastu pead. Mina pidin peaaegu surema, enne kui vihjest aru sain…” Pärast surmasuhu sattumise kogemust püüdis raamatu autor saada mungaks, siis kirikuõpetajaks, ent lõpuks kujunes temast tunnustatud isiksusliku kasvu ja vaimse terviklikkuse saavutamise õpetaja. Tema õpetus, mille ta on nimetanud ärkamise seaduseks, põhineb äratundmisel, et iga inimene on terviklik ja kõik isiksuslikuks eduks vajalik on temas juba olemas, seda ei pea väljastpoolt „ligi tõmbama”. Raamatus kirjeldatud seitsmeastmeline vaimne tehnika õpetab aktiveerima oma sisemist potentsiaali ja tulema toime alateadlike mõttemallidega, mis ei lase endaga rahu saavutada. Autor innustab kujundama endale just sellist elu, milleks oleme tegelikult sündinud.
Saare võimalikkus
„Saare võimalikkus” on ühe tänapäeva tuntuima Prantsuse autori Michel Houellebecqi omamoodi hoiatusromaan ja antiutoopia. Selle peategelane on 21. sajandi algupoolel elav prantslane Daniel, kes on populaarne koomik. Elukunstnikuna ta paraku sama edukas ei ole. Moodsas Lääne ühiskonnas, kus individualism ja egoism on saavutanud haripunkti, on inimesed minetanud oskuse armastada ja seetõttu kaotanud võimaluse hingeliseks tasakaaluks. Romaan koosneb Danieli päeviku sissekannetest ja tema kloonide kommentaaridest nendele sissekannetele kahe tuhande aasta kaugusest tulevikust. Nimelt on geenitehnoloogia areng teinud võimalikuks, et „esiisa” geneetiline informatsioon kantakse üle tema nooremasse kehasse ja nii saab inimene jätkata eksistentsi üha uutes inkarnatsioonides. Lõpuks ometi on saavutatud surematus. Kas koos sellega ka õnn, on juba omaette küsimus. Michel Houellebecqilt on varem eesti keeles ilmunud romaanid „Võitlusvälja laienemine”, „Elementaarosakesed” ning „Kaart ja territoorium”.
Kriidiringimees
Juba neli kuud järjest on ilmunud öistele Pariisi kõnniteedele sinise kriidiga joonistatud ringid. Neisse ringidesse on kokku kuhjatud kõikvõimalikku prahti ja kaotatud asju: kirjaklambreid, küünlaid, epileerimispintsette, tuvijalgu… Nähtus on maiuspalaks nii ajakirjanikele kui ka mõnele psühhiaatrile, kes loovad selle põhjal teooriaid maniakist ja mängurist. Komissar Adamsbergi meelest on aga asi naljast kaugel. Joonistused ja nende kirev sisu on halvaendelised. Ta teab seda, tunnetab seda: varsti on nende ees süütu riuka asemel tragöödia. Adamsberg ei eksi. Ühel hommikul leitakse järjekordsest sinisest sõõrist naine, kellel on kõri läbi lõigatud. Fred Vargas on Prantsuse arheoloogi ja ajaloolase Frédérique Audoin-Rouzeau pesudonüüm. Ta on tuntust kogunud oma kaasahaaravate kriminaalromaanidega ja kolmel korral on ta võitnud nende eest ka maineka Daggeri auhinna, mida annab välja Suurbritannia krimikirjanike ühing.
Revolutsiooniline Venemaa
Mitme silmapaistva ajalookäsitluse autor Orlando Figes vaatleb Vene revolutsiooni mitte ühe lühiajalise episoodina 1917. aastal, vaid kui terve sajandi kestnud ajalootsüklit. Sellise tõlgenduse kohaselt sai Vene revolutsioon alguse 1891. aasta suure näljahäda ajal puhkenud rahutustest ja lõppes nõukogude režiimi kokkuvarisemisega. Aja jooksul revolutsiooni vorm ja iseloom küll muutusid, aga utoopilised sihid jäid samaks nii nagu ka erakordselt vägivaldsed vahendid, mida eesmärkide saavutamiseks rakendati. Revolutsiooni vägivaldsele põhiolemusele panid aluse Lenin ja n-ö vanad, oktoobripöörde korraldanud bolševikud. Stalini ajastul järgnes sellele 1930. aastate suur terror ja kujunesid välja nõukogude režiimi põhilised võimustruktuurid. Kui Hruštšov 1956. aastal Stalini kuriteod hukka mõistis, algasid katsed „revolutsiooni tööle panna“. Pikale nn stagnatsiooniajale järgnesid Gorbatšovi uutmised, mis viisid omakorda Nõukogude Liidu lagunemiseni. Orlando Figes on Londoni ülikooli Birkbecki kolledži ajalooprofessor. Ta on kirjutanud Venemaa ajaloost mitmeid raamatuid, sealhulgas eesti keeles ilmunud „Saada mulle vaid sõna“ (2012), „Sosistajad. Eraelu Stalini Venemaal“ (2010) ja „Nataša tants“ (2003). 336 lk
Loitsusau. Pax: 1. raamat
Idüllilises Mariefredi-nimelises väikelinnas asub salajane maa-alune võluraamatukogu. Raamatukogu on magnet, mis tõmbab enda poole nii häid kui ka kurje jõudusid, mis kõik püüavad ligi pääseda kinniste uste taha peidetud teadmistele. Raamatukogu valvavad õde ja vend Estrid ja Magnar Mimer. Aastaid ei ole kurjad jõud raamatukogu rahu suutnud häirida. Kuni tänaseni. Sama ajal kolivad Mariefredi elama vennad Alrik ja Viggo Delling. Varsti mõistavad Magnar ja Estrid, et ees on ootamas ohtlikud ajad ning poisid pole siin millegi muu kui selle pärast, et aidata neil raamatukogu kaitsta. Nii nagu kogu maailmas, on ka Eestis jätkunud Rootsi põnevus- ja krimikirjanduse võidukäik. Sarjas „Pax“ on teismeliste igapäevane elu kokku põimitud fantaasiarohkete seiklustega. 9–12-aastastele lugejatele mõeldud raamatu teevad eriliseks illustratsioonid, mille autoriks on Henrik Jonsson. 148 lk
Maja Cornwallis. Sari Varraku ajaviiteromaan
Kui kunstnik Maddie pärib pärast abikaasa surma maja Cornwallis, loodab ta, et sinna kolimine on alguseks uuele eluetapile, mida nii tema kui ka kasutütar Hannah hädasti vajavad. Maja on imeilus, ent täiesti hooletusse jäetud. Värske omanik võtab nõuks hoone korda teha ning välja uurida, mis elu seal varem elati. Mida rohkem ta kuuleb lugusid siin elanud naistest, seda enam tundub talle, et ta pole siia sugugi juhuslikult sattunud. Unistus rahulikust maaelust näib aga jäävatki vaid unistuseks. Sel ajal, kui Maddie püüab toime tulla mehe surma järgse kaotusevaluga ja pingetega suhetes kasutütrega, hakkab maja mineviku kohta välja tulema saladusi, mida on varjul olnud põlvkondade viisi… Liz Fenwick on sündinud ja kasvanud Massachusettsis. 26-aastaselt kolis ta Londonisse, kus tutvus oma tulevase abikaasaga. Neil on kolm last. Cornwalli sattus Liz esimest korda 1989. aastal ning seitse aastat hiljem soetas endale sinna elamise. Nii palju kui võimalik, veedabki ta aega seal. Kohalikust elust inspireeritud raamat „Maja Cornwallis“ on Fenwicki esimene romaan. Hetkel on tema peamiseks elukohaks aga hoopis Dubai. 344 lk
Monogrammimõrvad
Hercule Poirot’ romaan Esimese romaani ilmumisest saadik 1920. aastal on kogu maailmas müüdud rohkem kui kaks miljardit Agatha Christie teost. Esimest korda on tema pärandi hoidjad andnud oma õnnistuse täiesti uue romaani sünnile, mille peategelane on Dame Agatha kõige armastatum kangelane Hercule Poirot. Hercule Poirot’ rahulikku õhtustamist Londoni kohvikus saabub segama noor naine, kes usaldab talle, et kardab peatselt langeda mõrva ohvriks. Ta on väga hirmunud – kuid pa lub Poirot’d oma tapjat mitte otsida ega karistada. Kui tema on surnud, teatab naine, saab õiglus viimaks jalule seatud. Hiljem samal õhtul kuuleb Poirot, et ühes uhkes Londoni hotellis on tapetud kolm külalist, kusjuures igaühe suust leiti mansetinööp. Kas see saab kuidagi olla seotud hirmunud naisega? Kuni Poirot püüab mõistatuse lahendamiseks oma tähelepanekuid kuidagi kokku sobitada, valmistub mõrvar taas tapmiseks… 336 lk