Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUPostkaardid minevikust. Sari Varraku ajaviitreomaan
Õde-venda Billa ja Ed elavad koos maalilises Cornwallis, kaunis suursuguses lapsepõlvekodus. Nende elu on probleemivaba. Lihtne elukorraldus pereliikmete ja sõprade läheduses pakub neile palju rõõmu. Kui aga saabuvad postkaardid kurjade kavatsustega tegelaselt, kelle nad on omateada igaveseks minevikku jätnud, tärkavad taas mälestused. Miks võttis mees nendega ühendust just praegu? Ja mida ta kõik need aastad varjas? Marcia Willetti noorus oli pühendatud balletile, aga tema unistusele baleriiniks saada tegi lõpu see, et ta kasvas välja nõutavatest klassikalistest proportsioonidest. Ta oli alati lugeda armastanud ja perekriis suunas ta kirjanikuteele – see oli otsus, mida ta kunagi ei kahetsenud. Kirjanik elab looduskaunis Devonis. 240 lk
Loomise päevikud
Käesolev raamat räägib mitmesugustest avastustest ja murrangutest. See pajatab otsustavast muutusest, mille loodusteadused tegid läbi 20. sajandi teisel poolel: rahuldudes üha vähem vastustega lihtsale küsimusele „Kuidas see toimib?”, püütakse nüüd seletada maailma selle tekkeloost lähtuvalt. Loomisprotsessidest on saanud uurimisteema. Teadlased on asunud tegelema materjaliga, millest veel hiljuti koosnesid üksnes müüdid, filosoofiad ja religioonid. Kuidas tekkis maailm? Mis on elu? Mida tähendab teadvus? See raamat kirjeldab, milliseid vastuseid annavad teadlased tänapäeval nendele küsimustele. Üks motiiv, mis nendes seletustes ikka ja jälle esile kerkib, on juhus. Avastusega, millist ootamatult keskset rolli see looduses etendab, oli seotud üks 20. sajandi suurtest teaduslikest revolutsioonidest. Seda hämmastavam on, et bioloogid ja keemikud jõuavad üha kindlamalt järeldusele, et elu tekkimine Maal oli peaaegu vältimatus. Küsimus, kui suur oli selles juhuse ja kui suur paratamatuse osa, et maailm kujunes selliseks, nagu ta on, kuulub kõige salapärasemate küsimuste hulka tänapäeva teaduses. Stefan Klein (snd 1965) on õppinud füüsikat ja filosoofiat ning kaitsnud doktorikraadi biofüüsika erialal. Ta pühendus populaarteaduslike raamatute kirjutamisele, sest tahtis äratada inimestes vaimustust reaalsuse suhtes, mis on põnevam kui mis tahes kriminull. Eesti keeles on temalt varem ilmunud „Õnne saladus“, „Kas kõik on juhus?“, „Aeg. Aine, millest koosneb elu“, „Lihtsalt õnnelik“ ja „Andmise mõte“.
Puhas kui liilia
Mary Walton on isa silmatera, tema ainus lohutus sügavail majanduskriisi aastail, mil mees seisab silmitsi nii töötuse kui oma näägutava auahne abikaasaga. Ta loodab väga, et ühel heal päeval leiab Mary viisi, kuidas Tyneside'i agulite rõhuvast vaesusest pääseda. Kui üks hämmastav saladus avalikuks saab, peavad Waltonite perekonna unistused lõplikult muutuma… Suurbritannia ühe armastatuima kirjaniku teos „Puhas kui liilia" on köitev ja unustamatu lugu, mis hõlmab Mary elu 1930.–1970. aastail. 296 lk
Langenud inglite linn. Surmav arsenal. IV raamat
Clary on jälle New Yorgis ja elu on ilus: tüdruk harjutab, et saada varjukütiks, ta ema Jocelyn valmistub abielluma ning Clary tohib viimaks ometi nimetada Jace’i oma kallimaks. Aga igal asjal on hind. Kogunema hakkavad sünged pilved. Möödanik ei vaju unustusehõlma, vaid annab endast taas märku, äratades Jocelynis kohutavaid mälestusi ja sundides Claryt kahtlema, kas polnud ingel Razielilt soovitu äkki saatuslikult ohtlik. Kui Jace hakkab temast mingil seletamatul põhjusel eemalduma, peab Clary tõdema, et ta on ise vallandanud sündmuste ahela, mille lõpul võib kaotada kõik, mida armastab. Isegi Jace’i. 360 lk
Auru juurde
Niiske von Lipwig on mees, kellele ei meeldi raske töö. Kuna ta on Postiteenistuse, Mündikoja ning Kuningliku Panga juht, on tema panus muidugi eluliselt tähtis… kuid peamiselt saab ta hakkama sõnadega, mis pole õnneks kuigi rasked ja mida pole vaja kogu aeg õlitada. Elus olla meeldib talle aga väga ja just sellepärast on tal raske keelduda uuest tööst, mida Vetinari talle pakub. Kettamaailma kohale tõuseb aur, mida õhutab takka härr’ Simnel, sonimütsi ja arvutuslükatiga mees, kellel on väga huvitav suhe siinuse ja koosinusega. Niiske peab saama hakkama tavotiga, mida on tünnide kaupa, härjapõlvlastega, paksu töösturiga, kes teadaolevalt on alluvaid trepist alla visanud, ja väga vihaste päkapikkudega, kui tahab, et rong kogu täiega kraavi ei sõidaks… 240 lk
Päästja
Külmal talveõhtul kogunevad ostlejad tänaval jõulukontserti kuulama. Äkki läbistab muusikat aga lask ning esinenud päästearmeelane kukub surnult maha, kuulihaav peas. Harry Holel ja tema meeskonnal pole just palju, millest kinni hakata: pole kahtlusalust, relva ega motiivi. Ent tõelised mured algavad alles siis, kui selgub, et maha on lastud vale mees. Harry, kes sarja selles osas on peaasjalikult kaine, on uurimise käigus sunnitud nii enese kui ka Päästearmee jaoks ümber defineerima halastuse, usu ja omakohtu mõiste. Jo Nesbøle on tema müügiedu taganud oskus leida ja kirjeldada Oslo tänavatel seda, mis annab maailma ühe rikkaima riigi pealinnale hinge ja inimlikkuse mõõtme. Harry Hole põhjamaine äng, mida autor ise nimetab kireks, kuna kire puhul käivad loovus ja (enese)hävituslikkus käsikäes, teeb Holest geniaalse politseiuurija ja iseenda suurima vaenlase. Eesti keeles on varem ilmunud Nesbø romaanid "Punarind", "Muretu" ja "Vereteemandid". 448 lk
Lumememm
On novembrikuu. Esimene lumi on just maha tulnud. Väike Jonas ärkab keset ööd ja märkab, et ema on kadunud. Ta on üksi kodus. Akna taga näeb ta aga lumememme, millel on kaelas ema roosa lemmiksall. Harry Hole, Oslo mõrvarühma ettearvamatu vaneminspektor, kes on saanud endale kauni uue abilise Katrine Bratti, asub asja uurima. Kui kaob teinegi naine, selgub sünge tõde, et sarnastel asjaoludel – kohe pärast esimese lume saabumist – on aastate jooksul arvukalt abielunaisi ja emasid kadunud. Algab jaht sarimõrvarile, kelle jäljed viivad minevikku ja Bergenisse. Aga Harry ei suuda kuidagi vabaneda tundest, et keegi on talle väga lähedale pugenud ja temaga kassi-hiirt mängib. See on norra krimikirjaniku Jo Nesbø seitsmes raamat vaneminspektor Harry Holest. Eesti keeles on seni ilmunud ”Punarind”, ”Muretu”, ”Vereteemandid” ja ”Päästja”. 424 lk
Imepärane lugu fakiirist, kes jäi kinni Ikea kappi
Kuidas oleks ühe odavreisiga … Ikea kapis? See romaan jutustab ühe inimese uskumatutest seiklustest Euroopa neljas kandis ja Gaddafi-järgses Liibüas. See on ka armastuslugu, milles on rohkem kihinat kui kokakoolas ja naeruturtsatusi igal leheküljel, kuid samuti välgatusi õudsest tegelikkusest, kus päevast päeva heitlevad oma elu eest salareisijad, meie sajandi viimased tõelised seiklejad, teel vabade maade, parema põlve ja priiuse poole. Elas kord Ajatashatru Lavash Patel (hääldada suupäraselt: Ajarattast Uur või Asjata Sa Truu), hindu, kes kandis seljas halle rõivaid, kõrvades trobikonda rõngaid ja nina all vägevaid vuntse – erialalt fakiir, libafakiir. Ühel päeval maandub seesinane hindu Charles de Gaulle’i lennujaamas Pariisis, sihiks Ikea, see valmismööbli Meka ja majatarvete Jeruusalemm, ning eesmärgiks hankida endale staatust kinnitav magamisase: naelvoodi. Taksojuht pügatud ja vooditellimus esitatud, tuleb reisimehel tõdeda, et kõige otstarbekam on kaup ära oodata sealsamas poes. Ta seab end Ikeasse ööbima – ja siis hakkab juhtuma! Romain Puértolas on sündinud 1975. aastal Montpellier’s. Prantsusmaa, Hispaania ning Inglismaa vahel põigeldes on ta järgemööda olnud DJ, muusik-laulukirjutaja, keeleõpetaja, suuline ja kirjalik tõlkija, stjuuard ja mustkunstnik, proovides seejärel õnne naiste pooleks saagijana ühes Austria tsirkuses. Niiskete peopesade tõttu sai ta kinga ja pühendus seejärel sundmõttelisele kirjutamisele. 450 romaaniga aastas – mis teeb 1,2328767123 romaani päevas – võib ta viimaks täita oma Ikea raamaturiiuli omaenda teostega ja varjata niiviisi ära selle jõledad plastmassist kinnitused.
Valelikud võrgutajad
Igaühel on midagi varjata – eriti keskkoolitüdrukutel Spenceril, Arial, Emilyl ja Hannal. Spencer himustab õe poissi. Aria unistab oma inglise keele õpetajast. Emily armub uude kooliõesse. Ja Hanna kasutab ilu nimel üsna inetuid võtteid. Aga sellest ajast saadik, kui nende sõbranna Alison jäljetult kadus, varjavad nad kõik veelgi suuremat saladust. Kust ma tean? Ikka tänu sellele, et ma tean kõike selle kohta, kui halvad tüdrukud nad olid enne ja kui üleannetud on praegu. Ja teate mis? Ma räägin kõik ära. Sara Shepard lõpetas New Yorgi Ülikooli. Brooklyni Kolledžist sai ta loova kirjutamise alal magistrikraadi. Raamatusarja „Valelikud võrgutajad“ inspiratsiooniallikaks on lapsepõlv Philadelphia Main Line’il, kus ta elab nüüdki. Romaanide põhjal on valminud ka ülipopulaarne telesari Pretty Little Liars. 272 lk
Saladuse hoidja
Ühel 1961. aasta lämmatavalt kuumal suvepäeval, kui pere peab oma Suffolki krahvkonna talus oja ääres piknikku, ronib kuueteistaastane Laurel puu otsa ja poeb lapsepõlveaegsesse onni peitu, et unistada Billy-nimelisest poisist, Londonisse kolimisest ja imetabasest tulevikust, mida ei jõua ära oodatagi. Kuid keset idüllilist pärastlõunat näeb Laurel pealt hirmsat kuritegu, ja kõik muutub. 2011. aastal on Laurelist saanud armastatud näitleja, kuid minevikust pärit varjud hakkavad survet avaldama. Painatuna mälestustest ning tol ammusel suvepäeval nähtust, pöördub ta koju tagasi ja hakkab salaminevikku tükk-tükilt kokku panema. Olevikust vahepeal 1930. ja 1960. aastatesse põikav „Saladuse hoidja” on lummav lugu suurematest ja väiksematest saladustest, teatrist ja vargusest, mõrvast ja kustumatust armastusest. Kate Morton kasvas üles Queenslandi kaguosa mägedes ning elab nüüd koos abikaasa ja poegadega Brisbane’is. Ta on õppinud näitekunsti ja inglise kirjandust. Mortoni romaane on praeguseks tõlgitud 32 keelde ning müüdud kokku üle 7 miljoni eksemplari. Eesti keeles on tema sulest varem ilmunud „Maja Rivertonis” (2009) ja „Unustatud aed” (1. ja 2. osa, 2013).