Samal ajal kui Hari Seldon püüab täiustada oma psühhoajaloo revolutsioonilist teooriat ning tagada inimkonnale koht tähtede keskel, vangub suur Galaktikaimpeerium apokalüptilise kokkuvarisemise veerel. Meeletusse keerisesse haaratud Seldon ja kõik tema lähedased osutuvad etturiteks võimumängus. See, kes kontrollib Seldonit, kontrollib ka psühhoajalugu – ning koos sellega Galaktika tulevikku. Inimkonna teenimise viimases võitluses peab Hari Seldon mingil viisil päästma oma elutöö vastaste haardest ja leidma sellele tõelised pärijad. Tema otsing algab ta enda pojatütrest Wandast ja Teise Asumi unistusest.
Ulmekirjanduse suurmeistri Isaac Asimovi (1920-1992) populaarse Asumi-sarja viimane teos, mis ilmus 1993. aastal juba postuumselt. Koos romaaniga „Enne Asumit” moodustavad need kaks eelloo klassikalisele Asumi-triloogiale, mõlemas peategelaseks prohvetlik matemaatik Hari Seldon, kes viib romaanis „Edasi, Asum” lõpule oma elutöö psühhoajaloo alal, valmistades nõnda ette Teise Asumi loomist.
On Galaktika Ajastu 12 020. aasta. Cleon I, viimane Galaktika Imperaator Entuni dünastiast, istub murelikult oma troonil. Trantoris, Gallaktikaimpeeriumi suures paljukuplilises planeetlinnas, on loodud ennenägematult keerulise tehnoloogia ja kultuuriga tsivilisatsioon. Ometi teab Cleon, et on neid, kes tahavad näha tema kukutamist – neid, keda ta võiks hävitada, kui ainult oskaks näha tulevikku.
Hari Seldon on tulnud Trantorile tutvustama oma tööd psühhoajaloo, tähelepanuväärse ennustusteooria kohta. Noor välismaailmlasest matemaatik ei oska aimatagi, et on juba enda ning kogu inimkonna saatusele pitseri vajutanud. Nimelt on Haril prohvetlik võim, mis teeb temast Impeeriumis kõige nõutavama isiku – mehe, kelle käes on tuleviku võti. Seda apokalüptilist võimu tuntakse igavesti kui Asumit.
Isaac Asimovi populaarse Asumi-sarja eellugu „Enne Asumit” jutustab noore prohvetliku matemaatiku Hari Seldoni värbamisest Impeeriumi ja inimkonna teenistusse ning tema pingutustest leida õige tee.
„Asumi ääre” viimastest sündmustest on möödunud vaevalt millisekund ja endine Esimese Asumi Nõunik Golan Trevize saab aukartust äratava ülesande otsustada Galaktika edasise arengu üle. Heites kõrvale Galaktikaimpeeriumi anarhia, mis rajanes Esimese Asumi tehnoloogial, nagu ka Teise Asumi vaimsusel põhineva Impeeriumi oma, otsustab Trevize Gaia kasuks. Planeet Gaia on superorganism, rahvaste psüühiline konföderatsioon, mis leiab oma jõu vaimsest ühtsusest. Sulanud inimkonnaga ühte, saab sellest ülisuperorganism, mis pühendub üldisele hüvangule ja uue maailmade kompleksi asutamisele, millele Trevize paneb nimeks Galaxia.
Kuid Trevize’il on kahtlused: milline instinktiivne jõud on tema otsuse taga? Kas see on seotud müstilise maailmaga, mille nimi on Maaja mis varjab end selle maailma muistsete aegade hämaruses? Trevize peab leidma vastuse. Avastades, et Galaktika Trantori Raamatukogus puuduvad salapärasel kombel igasugused viited Maale, asub ta „kadunud” planeeti otsima. Ta siirdub koos kaaslastega, ajaloolase Janov Pelorati ja ilusa Gaia naise Blissiga ühest Keelatud maailmast teise, sattudes julgele ja ohtudest tulvil eksirännakule, millest sõltub Impeeriumi – ja inimkonna enda – saatus.
Ulmeklassik Isaac Asimovi viimast üksikromaani, 1989. aastal ilmunud «Nemesist» peetakse tema hilisloomingu silmapaistvaimaks saavutuseks. Kirjaniku robotite ja Asumi tulevikuajalooga vaid hästi nõrgalt seotud romaani tegevus toimub 23. sajandil, mil inimkond teeb esimesi samme tähtedevahelise ruumi tundmaõppimisel. Samal eesmärgil lahkub kosmosejaam Rootor Päikesesüsteemist ja jõuab kääbustähe Nemesiseni, mille ühel planeedil on üsna Maa-sarnane kaaslane Erythro. Kosmosejaam asub selle ümber orbiidile, siis aga avastatakse, et Erythrot asustab kummaline eluvorm, kollektiivne telepaatiline teadvus, millega suudab kosmosejaamas kontakti astuda vaid üks teismeline tütarlaps. Lisaks hakkab Rootori asukaile muret valmistama Nemesise enda liikumistrajektoor, mis võib tervele inimkonnale saatuslikuks saada.
Tõlkinud Ain Raitviir ja Martin Kirotar. Orpheuse Raamatukogu Esmakordselt ilmub eesti keeles tervikuna Asimovi kuulsaim jutukogu, tema ülemaailmsele kuulsusele aluse pannud raamat, mis jõudis juba 1950ndail saksa, rootsi, hispaania ja paljudesse teistesse võõrkeeltesse. See on vahetekstidega omavahel sisuliseks tervikuks seotud positroonilistest robotitest rääkiv legendaarne teos, millest on omal ajal eesti keeles Ain Raitviiru tõlkes ilmunud ilma vahetekstideta kuuest jutust koosnev valik «Kadunud robot» (Loomingu Raamatukogu 1965), samuti on kogumiku avalugu «Robbie» (Robbie; 1940) ilmunud varem Raitviiru antoloogias «Lilled Algernonile» (1976). Esmakordselt ilmuvad eesti keeles kaks lugu („Küülikut püüdes“ ja „Välditav konflikt“) ja jutukogu raamlugu, milleks on robopsühholoog Susan Calvini vestlus ajalehereporteriga, kogumiku lood on esitatud ta väidete illustreerimiseks. 2004. aasta Alex Proyasi filmil «Mina, robot» Will Smithiga peaosas on raamatuga sisu poolest vähe ühist, üle on võetud kõige üldisem positrooniliste robotite kontseptsioon ning inspiratsiooni on saadud mõnest lühipalast.