Contra luule on ikka innustust saanud nii rahvalaulust kui popmuusikast ja igasugustest muudest kaunitest kõladest. Siin raamatus kohtuvad laul ja kalambuur, ehk meie kõigi poolt armastatud laulude read on keeratud õige kummalisse rüüsse.
Contrale on ikka meeldinud enda luuletustes kasutada nii-öelda mitte viisakaks peetavaid sõnu. Et sellistel luuletustel on oma austajaskond, aga need kipuvad teiste hulka ära kaduma, otsustas Contra neile vastu tulla, et ei peaks „saia seest noaotsaga rosinaid taga ajama“, vaid saaks nö roppudest luuletustest korraliku doosi korraga kätte.
Luuleraamat heidab pilgu koolielu erinevatele tahkudele, püüdes vaadata läbi õpilase silmade. Raamat sai 2014. a Kultuurkapitali aastapreemia laste- ja noorsookirjanduse kategoorias.
Loeb Ingrid Margus.
Mina ja Läti. Minu Läti. Minu läti mina Läti minus. Minu lätlus. lätimeelsus. lätilembus, Läti poole suunatud pilk. Igatsus Läti järele. Läti unistus, lätiarmastus. Lätistumine. Ei saa me läbi Lätita. Kui ma jälle Läti teemal sõna võtan, teinekord ka läti keeles, muretsevad mõned toredad eestlased, kas ma mitte Eesti jaoks kaotsi ei lähe. Hakkangi läti keeles kõnelema ja lähen Lätti elama. Ja läti keeles luuletama. Ei. lätlast minust siiski ei saa. Kuigi eesti hambameestel on tavaks öelda, et lätlane pole rahvus, vaid amet. Seega peaks saama lätlaseks õppida. Minu tõsisem kaldumine Läti poole sai alguse tegelikult alles 35aastaselt. Aasta 2009 kaunil juunikuul, kui sain tuttavaks… Loogiliselt võiks arvata, et tütarlapsega, sest huvi võõra keele ja kultuuri vastu saab tihti alguse huvist mõne sellest rahvusest vastassugupoole esindaja vastu. Aga minu mõjutajaks oli hoopiski noormees ja temagi juba ammu surnud. Ma olen praeguseks Lätis viibinud väiksemate ja suuremate juppide haaval. Ja kuigi ei saa väita, et elaksin Lätis, tohib päris kindlasti öelda, et Läti elab minus.