Investeerimise ja rikkaks saamise käsiraamat. Tegemist on praktilise käsiraamatuga, kuidas planeerida oma rahaasju, kuidas investeerida ja luua endale passiivne sissetulek läbi intressi, üüri ja dividenditulu. Samas on raamat kirjutatud jutustavas formaadis ja seal on palju Eestist pärit näiteid reaalsete tehingute kohta.
2010. aasta kevadel käisime koos sõbraga Tallinnas Koplis otsimas oma esimest tulevast üürikorterit. Kuna raha meil eriti ei olnud, siis sihtisime „odavama otsa” kinnisvara – tubasid ühiselamutes, 2-toalisi poolpõlenud puumajades ja muud säärast kraami. Mul on siiani meeles katkilöödud akendega politseiauto vrakk ühe ühika ees parklas. Ütleme nii, et liiga perspektiivikaks ma meie ettevõtmist ei pidanud. Viis aastat hiljem kuulub meie üüriportfelli enam kui 30 üürikorterit üle kogu Tallinna. Oleme selle aja jooksul teinud mõningaid asju õigesti ja päris palju asju valesti. Oleme korterite edasimüügiga teeninud korralikku kasumit ja liigse agaruse tõttu kaotanud tuhandeid eurosid. Oleme saanud kümneid uusi tuttavaid ja kokku puutunud inimestega seinast-seina. Oleme pidanud tegelema puuküürnike, lekkivate torude ja kohtuvaidlusega. Ühesõnaga, oleme olnud kinnisvarainvestorid. Käesolev raamat on jätk Rikkaks saamise õpikule, keskendudes ühele kolmest varaklassist – kinnisvarale. Lisaks enda loole jagan Sinuga ka seitsme erineva kinnisvarainvestori kogemusi ja mõtteid. Viimased viis aastat on kinnisvaraturul olnud hea aeg. Ainult tulevik näitab, millised saavad olema järgmised viis. Aga olgu turul buum või krahh, enne reaalsete tehingute tegemist tasub õppida teiste kogemustest ja vigadest. Olgu see raamat Sulle teejuhiks oma kinnisvaraimpeeriumi loomisel!
Patrik Hedströmil ja tema kolleegidel Tanumshede politseijaoskonnast on olnud rahulik talv, ent kevade tulles hakkab asju juhtuma. Jaoskonda saabub uus kolleeg Hanna Kruse, asulas hakatakse filmima kõmulist tõsielusarja „Fucking Tanum” ja taas kord leiab Fjällbackas aset vägivaldne surm. See, mis esialgu paistab tavalise autoavariina, osutub mõrvaks. Kui Patrik avastab seosed sarnaste juhtumitega üle kogu Rootsis, mõistab ta, et kurjategija südametunnistusel on tõenäoliselt rohkemgi elusid. Veidi hiljem leitakse üks tõsielusarjas osaleja tapetuna prügikastist. Kas see jõhker mõrv on seotud nende tagaotsitava sarimõrvariga? „Murelind” on põnev, kaasahaarav ja põletavalt aktuaalne krimiromaan, milles Patrik Hedström peab seisma silmitsi oma elu suurima väljakutsega ja töötama paralleelselt kahe mõrvajuhtumiga, samal ajal kui tohutu kiirusega lähenevad tema ja Erica pulmad. CAMILLA LÄCKBERG (sünd 1974) on Rootsi menukaim naissoost krimikirjanik. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 30 keelde ja müüdud 55 riigis üle 15 miljoni eksemplari. „Murelind“ on tema neljas raamat eesti keeles
„Hüpnotisöör“ algab veresaunaga – Stockholmi äärelinnas leitakse jõhkralt tapetud mehe surnukeha ning seejärel ridamaja boksist ka tema naise ja pisitütre moonutatud laibad. Pere vanemast tütrest võib saada kurjategija järgmine ohver. Raskelt vigastatud poeg, veretöö ainus tunnistaja, viibib haigla intensiivravipalatis, kus teda hoitakse narkoosis. Ainsaks võimaluseks teadmata kadunud vanemat õde mõrtsuka eest kaitsta näib olevat saada vennalt toimunu kohta tunnistus, mis on aga tema vigastuste tõttu võimatu. Üksnes hüpnoosi seisundis võiks poiss kirjeldada nähtud roima, ilma et teda tabaks pöördumatu hingeline trauma. Niisiis võtab kriminaalkomissar Joona Linna ülekuulamisprotsessi kiirendamiseks ühendust raamatu peategelase, Rootsi parima ja kuulsaima hüpnotisööri Erik Maria Barkiga. Bark on psühhiaater ja terapeut, kes tegeleb raskete traumade ja ahistamisjuhtumitega. Kaua aega tagasi tegi ta teaduslikku uurimistööd hüpnoosi mõjust keerukatele patsientidele, kuid midagi läks tookord viltu, mistõttu Bark andis endale lubaduse mitte iial enam kedagi hüpnotiseerida. Loomulikult veenab uurija Joona Linna Barki vastumeelselt oma lubadust murdma, misjärel rullub lahti ettearvamatu ja kohutav sündmustik ning kogu tema elu näib vähehaaval kokku varisevat. Röövitakse tema verehaigust põdev teismeline poeg Benjamin, kelle elu on ohus, kui ta ei saa nädala jooksul oma järgmist medikamendidoosi, ning esile kerkivad minevikupildid traumapatsientidega peetud grupihüpnoosiseanssidest asetuvad sootuks uude valgusse. Sammhaaval saame aimu unenäolisest reaalsusest, milles ravimisõltuvuses ja sisemiselt lõhestunud arst Erik Maria Bark ise sumpab. Hüpnootilise lõdvestuse erinevate staadiumite kaudu satume hüpnotisööri isiklikele hingelistele madalikele, kus võib kohata ka tema endisi patsiente. Nende hulgas leidub nii kurjategijaid kui ohvreid. Kahe jalaga kindlalt maa peal seisev politseikomissar Joona Linna aga suudab seevastu kõigis olukordades rahulikuks jääda ja kainet mõistust säilitada. Tänu tema eksimatule kõhutundele sõlmitakse kokku õiged niidiotsad.
Hugo Chavez oli fenomen. Teda on võrreldud Napoleoni, Nasseri, Peroni, Castroga, aga tegelikult pole keegi neist nagu Chavez. Ta valiti demokraatlikult, valitses nagu monarh ning tekitas ühtviisi imetlust ja põlgust. Kuidas õnnestus tol autokraadil ära võluda mitte ainult terve rahvas vaid ka suur osa maailma avalikkusest? Kuidas suutis ta inimesed nagu käsu peale naerma või nutma või maruliselt aplodeerima panna? Ja kuidas õnnestus Chavezil võimule jääda hoolimata sellest, et Venezuela tema käe all kokku varises? Kui ta 1999. aastal võimule tõusis, lubas ta demokraatlikku revolutsiooni, mis pidi tema kodumaad tundmatuseni muutma. Nii Venezuelas kui mujal Ladina-Ameerikas muutuski karismaatiline Chavez vaeste lootuse ja vabaduse sümboliks. Tegelikkuses aga läks riik presidendi raudsesse haardesse, valitsuse poliitilised vastaseid vangistati või saadeti riigist välja, samal ajal semutseti kõigi maailma diktaatoritega alates Castrost lõpetades Ahmadinedžadiga. Tulusa naftaäri riigistamise taustal varisesid kokku avalikud teenused ja lakkas olemast kesklass… Seda kõike saatmas Chavezi lõputud ülesastumised meedias, näiteks alatasa eetris olevas telesaates “Alo Presidente!”.
„KOHA PIIRIDE PEAL“: “KOHAGU MERI ja mis teda täidab/ Tema sirutab käe vee kohale /Armastus on tugev nagu elu /Kui sa lähed läbi vee/ kannab sind laine/ Kui sa käid tules /sa ei haihtu ja leek ei kõrveta sind/ Arm ja arm/ arm ja arm/ kohiseb elu”, lk5. Ingel Taela luulekogu peegeldab rannikualade maastikke, merd ning sedagi, mis on olnud, elab praegu ja kestab tulevikus. Põlvnedes Saaremaa Rahuste looduskaitsealalt Sõrve poolsaarel, kus laiuvad meie paremini säilinud rannaniidud, on ta sündinud ja kasvanud neisse maastikesse ka olemuslikult.
“Sissejuhatus filosoofiasse” sihiks olnud Joadi sõnul “varuda üldine ülevaade filosoofia peaväljakust, tutvustada ülevaate käigus põhiprobleeme, mille üle filosoofid vaidlevad, näidata, miks nad nende üle vaidlevad, ja anda mõned illustratsioonid meetodeist, mille varal nende diskussioonid toimuvad”.
13. sajandil tundmatu islandi autori kirjutatud “Völsungite saga” põhineb oluliselt vanemal materjalil, mille juured ulatuvad tagasi vähemalt suure rahvasterändamise aega 5. sajandil. “Völsungite saga” on nn. vana-aja saagade korpuse kõige tuntum tekst, lugu lohetapja Siguršist ja Völsungite soo langemisest oli kunagi üldtuntud kogu Põhja-Euroopas. Sigurši loo tänapäeval tuntuim keskaegne ümberjutustus on keskülemsaksakeelne “Nibelungide laul”. Saagas antud pilt muinaspõhja eetikast ja elulaadist, või sellest, kuidas seda kõrgkeskaegsel Islandil mäletati ja ette kujutati, on rikas ja mitmekülgne ning pakub kõigele lisaks vaieldamatut kultuuriloolist huvi.
„Ja mägedelt kajas vastu“ on liigutav ja kaasahaarav lugu, mis demonstreerib sidemeid, mis meid määratlevad ja meie elu kujundavad – ja seda, mida inimeseks olemine tähendab. Romaani tegevus saab alguse 1952. aastal Afganistanis. Abdullah ja tema õde Pari elavad koos oma isa ja kasuemaga väikeses külas nimega Shadbagh. Kolmeaastase Pari silmis on tema suur vend Abdullah pigem ema kui vend. Ka kümneaastasele Abdullah’le on väike Pari kõik. Jälgides tegelaskujude elu ning valikute ja armastuse tagajärgi läbi põlvkondade ja üle maailma – Kabulist Pariisini, San Francisconi ja Tinose-nimelisele Kreeka saareni välja –, laieneb romaan järk-järgult väljapoole, muutudes iga leheküljega võimsamaks. Khaled Hosseini on üks maailma loetumaid ja armastatumaid kirjanikke, kelle teoseid „Lohejooksja“ ja „Tuhat hiilgavat päikest“ on rohkem kui seitsmekümnes riigis müüdud üle kolmekümne kaheksa miljoni eksemplari. Ta on ka ÜRO pagulaste agentuuri UNHCR-i hea tahte saadik ja Afganistani inimestele humanitaarabi pakkuva mittetulundusorganisatsiooni Khaled Hosseini Fondi asutaja. Ta elab Põhja-Californias. Vt ka www.khaledhosseini.com / www.khaledhosseinifoundation.org
Kolmas raamat Ekspressi Kirjastuses taas ilmuma hakanud sarjast Seiklusjutte maalt ja merelt on triloogia esimene osa ja Dumas musketäriromaanidest tuntuim. 17. sajandit kirjeldav romaan käsitleb igale ajastule olulisi teemasid, nagu au, sõprus, kuulsus ja võimuvõitlus, ja on tõeliselt põnev lugemine kõigile alates teismeeast. Põgenenud oma eluprobleemide eest musketärikuue alla, veedavad musketärid oma päevi aega surnuks lüües ja prassides, harrastades kerglasi armulugusid ja kaitstes kuningat.