Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUTurning point
With this book Ingvar Villido outlines an innovative and holistic perspective on what it means to be human. He helps the reader to discover why consciousness should be placed as primary in life and how to actually use it as the main driving force. Based on his 35 years of empirical research and awareness practices, Villido explains why only the use of awareness can lead humanity to a fundamentally different, new paradigm. The book allows the reader to access the quintessence of Villido’s signature teaching, The Art of Conscious Change method. It exposes the underlying causes of our chronic problems, outlines new basic life-skills to solve them. The book and method are for everyone interested in getting clarity about their inner sphere, discovering their stable identity, the True Self, and learning about their unopened potentials to raise their quality of life. It is a practical book of answers to our endless search for answers.
Punane näljahäda
1929. aastal pani Stalin aluse sovetiriigi põllumajanduse kollektiviseerimisele − seda võib nimetada teiseks punarevolutsiooniks oktoobripöörde järel −, millega kihutati miljonid talupojad oma kodunt ja maalt minema. Kolhooside rajamine tõi kaasa katastroofilise, Euroopa ajaloo rängima näljahäda. Aastail 1931−1933 suri NSVL-is nälga vähemalt viis miljonit inimest. Kuid hädaliste abistamise asemel kasutas totalitaarriik tragöödiat ära selleks, et vabaneda endale tüütust poliitilisest probleemist. Anne Applebaum selgitab, et need üle kolme miljoni ukrainlase, kes nälja tõttu hukkusid, ei olnud juhuslikud äpardunud poliitika ohvrid, vaid Stalin jättis nad kavakindlalt surema. Applebaum tõestab arhiividokumentide ja mälestuste abil seda, mida on ammu kahtlustatud: vastuseks Ukrainas hulgaliselt toimunud rahutustele pani Stalin paika plaani Ukraina talupoegkond hävitada. Moskva sulges Ukraina piirid ja võttis selt provintsi staatusse alandatud liiduvabariigilt kogu toidu. Nälg levis kiiresti ja inimesed olid valmis sööma kõike: puukoort, koeri, laipu. „Punane näljahäda” kirjeldab haaravalt lihtsate inimeste võitlust seletamatu kurjusega ühes 20. sajandi kõige võikamas massimõrvas. E-raamat ei sisalda fotosid.
Raamatupidamine lihtsalt ja selgelt
Ettevõtjana sul tuleb igal juhul oma numbrite ja raamatupidamisaruannetega sõbraks saada. Numbritest ei ole pääsu kuskile, enesekindluse suurendamiseks on parim viis veidi oma teadmisi täiendada. Siit raamatust saab värske ettevõtja omale alustamiseks vajaliku info ja kogenum ettevõtja leiab kindlasti mõne hea näpunäite. Miks seda raamatut osta? räägib lahti põhimõisted – mis on kirje, kanne, deebet, kreedit, konto, algdokument, reskontrod jne; kõnnib kaasa alustava ettevõtjaga, vaatleb ükshaaval tehtud tehinguid ja koostab neist raamatupidamiskanded; arvestab töötasu, põhivara amortisatsiooni ja dividende; toob näiteid, kuidas koostada majanduskulude aruannet ja lähetuskulude aruannet; näitab, millised nõudmised on algdokumentidele ja kuidas koostada müügiarvet; selgitab, kuidas koostada lihtsaid põhiaruandeid – kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne; räägib, millised nõuded on majandusaasta aruandele ja koostab esimese aasta aastaaruande; lisaks on juttu ka raamatupidamise korraldamise võimalustest ja raamatupidaja valiku aspektidest.
Hõive, intressi ja raha üldteooria
J. M. Keynes (1883–1946) oli inglise majandusteadlane, riigitegelane ja filosoof, viljakas publitsist, kes osales aktiivselt seltskonnaüritustel ning elas mitmekesist ja huvitavat elu. Majanduspoliitika seisukohast oli kriitilise tähendusega tema mõte, et riigi majanduspoliitika erineb üksikute majandusagentide tegevuste summast, ehk teisisõnu pani Keynes aluse tänapäevasele makroökonoomikale. “Hõive, intressi ja raha üldteooria” on autori sõnul adresseeritud teistele ökonomistile ning teose põhieesmärgiks on keerulised teooriaküsimused ja alles siis nende praktikasse rakendamine. Keynes suunas oma tähelepanu sellele, mis kõige üldisemalt määrab kogunõudluse ja -pakkumise. “Keynesi panus on ehk olulisemgi üldise mõtteviisi arendamises, kuidas majandusest mõelda. Pean siin eelkõige silmas ebakindluse ja määramatuse osa rõhutamist ootuste puhul ning viimaste tähtsustamist majandustegevuse kavandamisel üldiselt ja eriti investeeringutes.” (A. Purju)
Kuu kroonikad 2: Scarlet
„Kuu kroonikad“ on Marissa Meyeri viiest raamatust koosnev sari, kus uue futuristliku võtme saavad tuntud muinasjutud Tuhkatriinust, Punamütsikesest, Rapuntslist ja Lumivalgekesest. – Cinderi ja Scarleti saatused põrkuvad, kui üle Maa levib Kuulaste oht… Menuka Kuu kroonikate sarja teises raamatus kohtume taas küborgist mehaaniku Cinderiga. Tüdruk püüab vanglast pageda, kuigi selle õnnestumise korral saaks temast Ida Ühendriikide kõige tagaotsitum põgenik. Teisel pool maakera on kaduma läinud Scarlet Benoit’ vanaema. Kui Scarlet kohtub Hundiga – tänavavõitlejaga, kel võib ta vanaema asukoha kohta teavet olla –, on tüdruk vastumeelselt sunnitud võõrast usaldama. Peagi tekib nende vahel seletamatu tõmme. Sel ajal kui Scarlet ja Hunt üht mõistatust lahti harutavad, ilmub koos Cinderiga nende teele ka teine. Nüüd peavad nad üheskoos püsima sammukese eespool Kuu halastamatust kuningannast Levanast, kes ei tagane millegi ees, et nägusast prints Kaist saaks tema abikaasa, kuningas ja vang.
Kättemaksjad 3: Häda
„Häda“ on kolmas ja viimane raamat Brandon Sandersoni pingelisest fantaasiapõnevikust „Kättemaksjad“. – KUI HÄDA TAEVA VALGEKS LÕI, SÜNDISID EEPIKUD. Davidi saatus on olnud nende kurjusega seotud sellest ajaloolisest ööst peale. Terassüda tappis tema isa. Tulekahi varastas tema südame. Ja nüüd muutis Regaalia tema lähima liitlase ohtlikuks vaenlaseks. David teadis Profi saladust ja pidas seda ka siis, kui Kättemaksjate juhil oli oma Eepiku võimete talitsemisega suuri raskusi. Ent Babilari linnas oli Põrmustaja vastu astumine liig mis liig. Nüüd on Prof leppinud Eepiku olemusega. Ta kadus hämaratesse kuritahtlikkuse varjudesse, mis Eepikud üle ilma kurikuulsaks muutsid. Ja kõik teavad, et tagasiteed pole… Aga kõik eksivad. Lunastus on Eepikute jaoks võimalik – Megan tõestas seda. Nad pole kadunud. Mitte üleni. Ja David on täpselt piisavalt hull. Ta astub vastu kõigi aegade võimsaimale Kõrgemale Eepikule, et oma sõpra tagasi saada. Või surra seda üritades.
Klaastroon 3: Tule Pärija
"Klaastrooni" seeria jutustab Celaena Sardothienist, 18-aastasest palgamõrvarist Adarlani kuningriigis. Kui kuningas vangistab ta, võtab Celaena vastu kutse võistelda klaaskantsis teiste palgamõrtsukate ja varastega võimaluse eest teenida kuningriigi kangelasena ja saada nelja aasta pärast vabaks. Seeläbi loob ta ootamatud sidemed kaardiväe kapteni Chaoli ja Adarlani kroonprintsi Dorianiga. Aja jooksul tõmmatakse Celaena vandenõusse ja lahingutesse, mis viivad avastusteni nii kuningriigi kui tema enda kohta. „Tule pärija“ on seeria kolmas raamat. – Süüst ja raevust haaratud Celaena ei suuda sundida end valama verd Adarlani kuninga eest. Ta peab hakkama vastu… Surematu kuninganna aitab tal kuningat hävitada – ent vastuteene eest. Kuid kui Celaena võitleb oma süngeimate mälestustega ja tema süda murdub armastuse nimel, mis ei saa iial kesta, kas ta saab siis oma poolt kokkuleppest täita ja juhtida Terraseni võimsat õukonda? Ja kes seisaks tema kõrval? New York Timesi bestseller
Palgamõrvari mõõk: Klaastrooni eellood
RAHVUSVAHELISE BESTSELLERI KLAASTROONI EELLOOD Celaena Sardothien võlgneb oma maine Arobynn Hamelile. Just tema andis Celaenale kodu Palgamõrvarite Gildis ja õpetas ellujäämiseks vajalikke oskusi. Arobynnil on vaenlasi siin ja seal – Adarlani katustest ja räpaurgastest kaugete saarte ja vaenulike kõrbeteni. Celaena kohuseks on neid jahtida. Aga tema lähetuste taga peitub sünge tõde, mis määrab ta saatuse – ja lõikab ta südame igaveseks kaheks tükiks… Raamat sisaldab: Palgamõrvar ja piraadipealik Palgamõrvar ja ravitseja Palgamõrvar ja kõrb Palgamõrvar ja allilm Palgamõrvar ja impeerium. New York Timesi bestseller
Back Cupi saare saladus
Jules Verne'i (1828–1905) romaani «Back Cupi saare saladus» (1896) tegi maailmakuulsaks tšehhi režissööri Karel Zemani 1958. aasta film, mis oli novaatorlik eelkõige oma visuaalse külje ehk siis 19. sajandi stiilis joongravüüri tüüpi animatsiooni ning reaalsete näitlejate ühendamise tõttu. Filmi aluseks olev romaan on kiiretempoline ja pööraste süžeekäikudega ulmeseiklus, millest ei puudu hull teadlane ja tema tohutu hävitusjõuga hirmuäratav relv, piraatide võimas salaorganisatsioon, nende baas vulkaanikraatriga saladusliku saare südames, lahingud allveelaevade vahel ning loo kulminatsiooniks ka suurriikide laevastike rünnak piraatide saarele ja superrelva käivitamine. Käesolev romaan on vahest Jules Verne'i kõige iseloomulikum, kuna siin on üheskoos esindatud kõik need teemad ja tüpaažid, mis tema varasemates teostes on eraldi olemas: vulkaanid, ülivõimsad kahurid, allveelaevad, aga eelkõige oma identiteeti maailma eest varjav suur üksiklane, olgu siis geniaalne teadlane, piraat või krahvmontecristolik kättemaksja, kelle valduses on inimkonnale tundmatu tehnoloogia.
Midagi tõelist
Leo elab pealtnäha tavalist pereelu. Argielust tülpinuna otsib ta samas oma ellu midagi, mis päriselt puudutaks. Ja ta leiabki, aga see puudutus on ohtlikum ja valusam, kui ta oleks osanud eales arvata. Karl vabanes äsja vanglast. Ühel päeval tekib tal riukalik plaan, kuidas oma elu lõpuks tõeliselt sisse seada. On vaja vaid lõksu ja sööta ning mäng võib alata. Martin Alguse debüütromaanis põimuvad ootamatul moel kahe eesti mehe saatused. Vaheldumisi kummagi tegelase vaatepunktist jutustatud põnev ja kohati šokeerivgi lugu peegeldab teravalt tänaseid võtmeteemasid: küsimusi emotsionaalsest lähedusest, hirmust muutuva maailma ees, ärakasutamisest ja õnne võimalikkusest tarbimisühiskonnas. See lugu haarab käest kinni ja tõmbab endaga kaasa, ei lase enne lahti kui kogu distants on läbitud. Martin Algusel on harukordne võime näha varjude maailma heledat ja inimlikku kõla. Andres Noormets Ma tahaksin ka niimoodi kirjutada osata. Mihkel Raud